03.2009 arhiiv

Keemia | lugemis.vara | News

Maailm läbi keemia

27.03.2009


Rein Vihalemm
Teadusfilosoofilisest vaatepunktist
Koostanud Ülo Kaevats
Eesti keele sihtasutus
424 lk

Kes tahab teada, mis vahe on keemial ja füüsikal, see lugegu teadusfilosoofi Rein Vihalemma raamatut. Siit leiab alkeemia põhjaliku ja üllatava käsitluse, Mendelejevi elementide tabeli loo, aga ka jutu Tartuga seotud nobelistist Wilhelm Ostwaldist. Lisaks palju muudki alates filosoofiast ja lõpetades Eesti hariduspoliitikaga ning sotsiaaldemokraatia alustega. Kuid kõige väärtuslikumad on siiski peatükid, mida lugedes saab aimu teaduse kulgemisest läbi ajaloo maailmas ja sealhulgas Eestis. Haruldane algupärand igal juhul.
teadus.ee

lugemis.vara | News | Psühholoogia

Üllatav ja poliitiliselt ebakorrektne psühholoogia

27.03.2009


Jüri Allik
Psühholoogia keerulisusest
Tartu ülikooli kirjastus
270 lk, hind ca 250 kr

Jüri Allik on 12 aasta eest ilmutanud raamatu nimega „Psühholoogia lihtsusest”. Nüüd siis kirjutab ta psühholoogia keerukusest. Need kaks võib kokku võtta pealkirja all „Psühholoogia üllatavusest”.
Eestil on kuidagiviisi psühholoogidega vedanud. Kaks näidet: mälu-uurija Endel Tulving on ülemaailmne teadustipp. Jüri Allik pole mitte ainult tipp-psühholoog, vaid ka psühholoogiliselt mõistetav ja hingele soodsalt mõjuv teaduskirjanik.
Raamatus on tulemusi, millega Allik ja tema kolleegid on üllatanud maailma psühholooge ja ka Eesti avalikkust. Mõnda avastust ei ole suudetud mõsta, omaks võtmisest kõnelemata. Nagu näiteks seda, et rahvuse iseloom on fiktsioon, mis ei tugine reaalsetele tähelepanekutele ja et eri rahvused oma isiksuseomaduste poolest suurt ei erinegi.
Kui Allik kirjutas kümne aasta eest eesti keeles ilmunud Sigmund Freudi raamatule „Inimhinge anatoomiast” järelsõna ja kommentaarid, siis pakkusid need minule küll enam huvi kui Freudi tekst. Kuid kutsusid nii mõneski Freudi stammkuvandi austajas esile uskumatust ja pahameeltki.
Mõni aeg tagasi nimetas Allik end psühhofüüsikuks, uurides muuhulgas taju omadusi. Viimasel ajal on ta uurinud inimest laiemalt. Teda on huvitanud inimese võimed, isiksus ja rahvuslik iseloom. Ning nagu tõelisele teadlasele kohane, ei ole Allik kartnud uurida seda, mis on kujunenud Lääne kultuuris tabuks. Nagu naise ja mehe võimalikke erinevusi või intelligentsuse sõltuvust pärilikkusest.
Allik üllatab ka psühholoogia minevikust kirjutades. Näiteks avastades, et Juhan Tork tegi Eesti laste vaimseid võimeid mõõtes juba 1940. aastal seda, mida psühholoogid hakkasid maailmas tegema poole sajandi pärast. Sellel taustal annab Allik teada Eesti psühholoogia nüüdistasemest, tegemata seda arvamuse, vaid arvude keeles, tsiteeritavuse alusel. Pole paha, nagu selgub.
Allik ongi vahva, kuna ta ei arva, vaid teab, tuginedes hiiglaslikest küsitlusandmebaasidest kaevandatud andmetele. Selles mõttes on ta nagu Tulvingu koer, kes ka arva, kuhu kont on maetud, vaid teab seda.
Mida on siin raamatus veel üllatavat? Inimeste vaimsed võimed on erinevad sünnist saati. Keskkonna muutmine ei aita siin teps mitte. Emotsionaalset intelligentsust pole olemas. Freud on ka inimene. Tulving avastas inimlikkuse saladuse. Isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas ning need ei muutu ei keskkonna, kasvatuse ega kultuuri mõjul. Ühiselt jagatud keskkond ei avalda isiksuse omadustele erilist mõju.
Jõukamates ühiskondades naise erinevus mehest suureneb, mitte ei vähene. Rahvuse iseloomul pole miskit pistmist inimeste igapäevase käitumisega. Individualism suurendab, kollektivism vähendab sotsiaalset kapitali.
Kõik need järeldused saadi koostöös paljude maailma teadlastega, uurides paljusid riike ja rahvaid. Allik ei avalda arvamust, tema avaldab andmeid.
Vältimatu tsitaat autorilt? Aga see: „Eestil pole kuigi palju maavarasid ja muid loodusrikkusi. Meie ainus arvestatav vara on inimese mõistus. Meie kõigi võimuses on seda praktiliselt ainsat rahvuslikku vara kaitsta ja kasvatada. Üks viis, kuidas seda teha, on vastu seista poliitilise korrektsuse epideemiale, mis üritab peita kõik inimeste erinevused teadmatuse loori taha.” Kokkuvõte: soovitav lugemine igale, kes peab end nüüdisinimeseks.
Tiit Kändler

Bioloogia | News | teadus.muusika

Pillimänguoskus edendab lugemisoskust

27.03.2009

Kui meie kass, kel olid kriimud silmad ja kes lapsi lugema õpetas, oleks tukast sugemise asemel meloodiliselt näugunud, oleksid lapsed lihtsamalt lugema õppinud. Selle järelduse saab teha äsja avaldatud teadustulemusest, kus selgus, et lapsed, kes on saanud keerulise muusikalise hariduse, mis annab rütmilisi, tonaalseid ja praktilisi oskusi, oskavad paremini lugeda kui lapsed, kes muusikaharidust saanud ei ole. Ka on nende sõnavara suurem.
USA Long Islandi ülikooli teadlased Joseph M Piro ja Camilo Ortiz avaldasid äsja ajakirjas Psyhchology of Music (Muusika Psühholoogia) artikli, mis sellekohase uurimistöö tulemused esitab ja mida vahendas Euroopa teadusuudiste portaal AlphaGalileo.
Nad uurisid kahe USA põhikooli õpilasi. Ühes õpetati lastele muusikat, teises mitte. Teadlasi huvitas, kas klaverimängu oskus kuidagiviisi laste teistele võimetele mõju avaldas. Sellele võimalusele on osutanud mitmed eelnenud uuringud, mis on näidanud, et muusikalised oskused edendavad ka laste lingvistilisi, matemaatilisi ja ruumitaju võimeid. Põhjus arvatakse olevat selles, et närvirakud reageerivad muusikale ajus laialt hargnenud võrgustiku toel ja pole mõistlik oletada, et keele ja lugemisega tegelevad ajupiirkonnad selle võrgustikuga ei kattuks.
Uuringute käigus keskenduti kahele lugemisvahendile – sõnavarale ja sõnade järjestamisele, mis autorite hinnangul on kirjaoskuse arendamise nurgakivid. Valiti välja kaks kooli, mis asusid lähestikku, oles samades demograafilistes tingimustes. Ühes neist õppis 46 last kolme aasta jooksul mängima klaverit. Kontrollkooli 57 õpilast ei õppinud mängima mingit muusikariista ei koolis ega sellest väljas. Mõlema kooli kirjandusprogrammid olid samased.
Laste lugemisoskust kontrolliti kooliaasta alul ja lõpul standardtesti abil.

Tulemused näitasid, et muusikat õppinud rühmal oli palju rikkalikum sõnavara ja sõnade järjestamise järjestuse võime kui muusikat mitteõppinutel. Teadlaste arvates kinnitab see kogenud õpetajate veendumust, et lugemine sujub paremini, kui läheneda kompleksselt, kaasates ka muusika.
„Nii et sama tähtis, kui otsustada, millal õpetada, on otsustada, mida õpetada – püüdes kaasata erinevaid närvirakkude kulgteid,” nendivad autorid ja lisavad: „Uurides, kuidas muusika võib aidata arendada tunnetust, saab lahti üldsõnalistest loosungitest nagu „muusika teeb teid nupukamaks” ja annab täpsemad juhised õpetusviisiks, mis kasutab muusika rikast ja keerulist struktuuri ja selle seost teiste tunnetuspiirkondadega.”
Allikas: AlphaGalileo

looma.riik | Loomad | News

Kui valus on krabidel

27.03.2009

Kalamehed kinnitavad tavaliselt, et kalad valu ei tunne. Kuid Belfasti Queen’s University bioloogiateaduste kooli teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel avaldasid ajakirjas Animal Behaviour (Loomade käitumine) artikli, milles nad kinnitavad, et krabid mitte ainult ei kannata valu käes vaid ka mäletavad oma valu. Nad uurisid erakvähkide reaktsiooni elektrilöögile. Elwood on juba varem tõestanud, et krevetid tunnevad valu ja on mures selle üles, kuidas toiduainetööstus koorikloomi kohtleb.
Erakvähkidel pole omaenda koda, vaid nad asustavad teiste loomade valmistatud struktuure, tavaliselt tühje molluskikodasid. Kodadele kinnitati elektroodid, et nende läbi elektrilöök anda. Ainsana lahkusid oma kodadest need krabid, kes elektrilöögi said, näidates, et see oli neile ebameeldiv ja et tegu ei ole pelgalt refleksiga.
Erakvähid eelistavad mõnede liikide kodasid teistele ning selgus, et nad lahkusid meelsamini neist kodadest, mis ei kuulunud nende lemmikute sekka. Katse eesmärk oli anda elektrilöök allpool seda taset, mis sunnib krabi kojast väljuma. Ja vaadata siis, mis juhtub, kui pakutakse uus koda.

Krabid, keda šokeeriti, ent jäid oma kotta, osutusid mäletavat šokikogemust, sest nad asusid kiiresti teele uue koja poole, uurisid seda põgusalt ja valisid selle sagedamini kui need krabid, keda eelnevalt ei šokeeritud. „Meie tulemus kinnitab, et krabid ei toimi lihtsa refleksi ajel, vaid nad valivad koja, et vältida valusat elektrilööki. Sama käitumist on täheldatud selgroogsetel,” kommenteeris Elwood. Inimesed näiteks hoiavad kuuma taldrikut käes võimalikult kauem, kui sellel on söök. Kui aga taldrik on tühi, lasevad sellel maha kukkuda.
Toiduainetööstuse tarbeks püütakse või kasvatatakse miljoneid koorikloomi, kuid nende kaitse puudub, sest arvatakse, et nad ei tunne valu.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb | News

Huumoril on kaheksa palet

27.03.2009

Kui kuulete või näete midagi, mis teile nalja teeb, siis teadke, et olete kohtunud huumori ühe palgega.
Evolutsiooniteoreetik Alistair Clarke avaldas äsja uurimuse, kus ta enda sõnul on tõestanud, et kogu huumor, mis eales on kujutletud või avaldatud sõltumata tsivilisatsioonist, kultuurist või isiklikust maitsest, põhineb kaheksal mallil või mustril (pattern).
Varem on Clarke väitnud, et huumor põhineb mudelite äratundmisel, ent nüüd on ta need mudelid ka määratlenud ja näidanud nende universaalsust enam kui saja erineva huumoritüübi korral. Loode-Inglismaal Cumbrias elav Clarke kiidab, et tema teooria üks ilusamaid jooni on, et kui see eitab kõiki eelnenuid, ühendab see need ometi esimest korda. Kaheksa malli jaguneb kahte põhikategooriasse. Esimesed neli on ustavuse (fidelity) mallid, mille kaudu me tunneme ära üksuste kordumise samas kontekstis ja teised neli on ulatuse (magnitude) mallid, mille kaudu me tunneme ära sama üksuse kordumise paljudes kontekstides.


(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | euroopa.mõtleb | News

Restaureeritakse naisvaarao parfüümi

27.03.2009

Egiptuse vaarao Hatšepsut oli võimukas naine, kes sai Egiptuse valitsejannaks umbes aastal 1479. eKr. Tegelikult pidi ta vaid esindama oma kolmeaastast kasupoega Thutmosis III-ndat, kuni too saab nii vanaks, et ise valitseda. Kuid tal õnnestus ise 20-ks aastaks troonile jääda.
Hatšepsuti võimu üks instrumente arvatakse olevat tema parfüüm – jumalate lõhn. Ta võttis ette retke Punti, mis on nüüdne Eritrea, kust egiptlased olid alates kolmandast aastatuhandest eKr toonud eebenipuud, elevandiluud, kulda ja sedasama parfüümi. Hatšepsuti lähetus tõi kaasa lõhnataimi, mida ta laskis istutada oma matusetempli lähedusse.
Bonni ülikooli teadlaste uurida on praegu üks pudelike, kus seda parfüümi hoiti ja mis kannab vaarao nime. Anum on erakordselt hästi säilinud. Nõnda siis anti see uurida ülikooli kliinikumi radioloogiaosakonnale.
Ülikooli Egiptuse muuseumi konservaatori Michael Höveler-Mülleri sõnul on vedeliku jäänused röntgenfotograafil eristatavad. Nüüd analüüsivad neid farmakoloogid. Kui neil on õnne, loodavad Bonni teadlased restaureerida 3500 aasta taguse imeparfüümi.

Hatšepsut suri 1457. aastal, tema muumia põhjal oletatakse, et vanuses 40 kuni 60 aastat. Ta oli ülekaaluline ja kannatas suhkruhaiguse, vähi, luuhõrenemise ja liigesepõletiku all. Turvalisuse kaalutlustel maeti ta oma põetaja hauda. 1903. aastal sattus kahele muumiale peale kuulus egüptoloog Howard Carter. Läks sada aastat, enne kui vaarao laip DNA ja hambaanalüüsi abil 2007. aastal identifitseeriti.
Thutmosis III ei valanud küllap oma kasuema surma puhul pisaratki. Enam veel – ta laskis purustada mistahes kuju, kus too oli kujutatud valitsejana. Kuid Hatšepsuti hauakamber seisab oma iidses ilus Egiptuse halastamatu päikese all edasi Luxdori vastaskaldal, Kuningate Orust mäeseljandikuga eraldatult (see on näha siinsel fotol).
Allikas: AlphaGalileo

Loomad | News | vänge.lugu

Kui elektrilised on lehmad

27.03.2009

Hiljuti näidati, et lehmakari ei aseta end aasale sugugi mitte juhuslikult, vaid siuunab oma kehad põhja-lõuna sihis. Saksamaa Duisburg-Esseni ülikooli teadlane Hynek Burda ja ta kolleegid, kes selle avastusega lagedale tulid, on nüüd uurinud veiste ja põtrade magnetilist meelt lähemalt.
Kui nad Maa magnetvälja tunnetavad, siis peaks väline häiritus neid segadusse ajama. Selgus, et nii ongi. Vaadeldes satelliit- ja aerofotosid, nähti, et 1699 lehma, keda karjatati 50 meetri ümbruskonnas pingestatud õhuliinidest olid eri Euroopa piirkondades juhuslikult orienteeritud. 653 põdra maapealne jälgimine Tšehhimaal andis sama tulemuse.
Allikas: Nature

Matemaatika | News | to.imetaja

Mis on matemaatika emakeel?

27.03.2009

Luuleline kolumn

Riigiringhäälingus
Hääldatakse sõnu, nagu oleksid need
Riigi omad
Sõnad käivad hääldajatel suus ringi
Ja vahel muutuvad nii armsaks
Et ei pääsegi enam välja
Väljapääsmatus olukorras
Jagavad sõnad suud keelega

KUI TEADLASTEL KA pole aega muuks, kui otsida uusi rahastajaid ja kirjutada vanadele rahastajatele uusi aruandeid, siis keele jaoks leiavad nad aega ikka. Nii puhkes näiteks hiljuti Loodusaja listis paar nädalakest kestev tuline vaidlus, kas tuleb nimetada loomaks loomi, linde ja putukaid kokku nagu nõuab praegu kehtiv teadustava või siis ainult imetajaid, nagu rahval tavaks. Keel on kõigil suus, ja kui seda ka kasutada ei saa, saab kasutada sõrmi, millega keelt arvutisse sisse toksida.
Kavandatav kooliuuendus on vähemasti toonud sellise tulemuse, et on hakatud mõtlema emakeele tähenduse ja koha üle koolihariduses. Ja sealtkaudu siis ka igapäevaelus. Lõppude lõpuks on ju igaüks kokku puutunud olukorraga – või kogunisti sellisesse olukorda uppunud – , kus sõnavara ja vaata et lauseehituski oleks justkui eestikeelne, kuid millest aru saada ainult eesti keelt vallates pole suurt lootust. Ja see ei puuduta mitte ainult seaduskeelt ning teaduskeelt. Nii näiteks andis ajakiri Eesti Loodus oma Darwinile pühendatud erinumbris kaks pikka tsitaati Darwinilt endalt, jättes tema viktoriaanlikult lopsaka ja nüüdseks vananenud inglise keele suisa tõlkimata. Ja üha sageneb see komme meie ajakirjanduses, kus kolumnistid, esseistid ja muud istid jätavad üht või teist keelt esindavad tsitaadid, viited või kalambuurid tõlkimata. Sama lugu on raamatutõlgetega, siinkohal näiteks kasvõi Sigmund Freudi „Nali ja selle seos teadvustamatusega”.
On see paratamatus või emakeele matus?

KEELTE JAGAMINE EMAKEELEKS ja teisteks keelteks ei tulene mitte sisulisest, vaid praktilisest vajadusest. Kassil on kassi keel ja kõik teised loomade keeled ei ole kassi jaoks üldse keeled. Või on need siiski? Küllap on, aga rohkem pausi mõttes. Nagu pole muusikas oluline ainult see, millist kahtteist nooti järjest ette mängitakse, vaid milliseid nende seast ei mängita, on ka keeles, olgu siis kasvõi kassi keeles, oluline see, mida ei sõnastata.

Nõnda on selge, et emakeelt ei vaja mitte üksnes kirjandus ja kirjanduse õpetaja. Paradoksaalselt vajab emakeelt kõige enam matemaatika, see ala, mida seostame emakeelega vähimal määral. Ja selle järel siis füüsika ja teised loodusseadused. Vähemal määral vajavad emakeelt humanitaarteadused.
Matemaatikat on peetud keeleks, milles kõnelevad teised teadused. See määrang on muutunud juba nii banaalseks, et keegi sellele isegi mõtelda ei viitsi. On siis võetud tõeks, mida ei vaidlustata. Kuid kui tõde ei vaidlustata, siis kipub olema nõnda, et selle üle ka mõtteid ei mõlgutata.
Kas eesti keeles esitatav matemaatika on kuigivõrd erinev vene, inglise, soome, saksa keeles esitatavast matemaatikast? Nende keelte grammatiline ehitus on ju ometi erinev. Ja kui püüame tõlkida luulet ühest keelest teise, ei saa see kuidagi üks üheselt õnnestuda – nii erinevad on kasvõi juba sõnade tähendused, kõlad, mis olenevad ju muuhulgas ka läbitud ajaloost.
Tuleb küll tõdeda, et mida täpsemini vallatakse oma põhikeelt, milleks enamjaolt ju emakeel, seda täpsemalt osatakse esitada ka matemaatikat. Ja teistpidi – mida paremini vallatakse matemaatilist loogikat ja muud atribuutikat, seda täpsemalt osatakse väljenduda emakeeles, laskmata vohavatel mõtetel mitte tungida väljendatud keele valda.
Toomas Paul juhtis mu tähelepanu, et Uno Mereste kirjutas 1973. aastal Keeles ja Kirjanduses artikli „Rahvuskeelte tähtsus teaduses.”
Seal seisis ka järgmine mõttekäik: „Üks humanistlikke hispaania filosoofe ja pedagooge Juan Luis Vives väitis oma 1531. a ilmunud suurteoses De disciplinis, et “kui sureb ladina keel, siis saabub kõikides teadustes suur segadus”. Tal oli selles mõttes õigus, et tõepoolest eri keeltes mõtlema hakkamine oli skolastilise teaduse surm. Rahvuskeeled annavad maailmast lisainformatsiooni nende komponentide varal, mille poolest nad erinevad teistest keeltest. Elavat keelt mingis teaduses rakendades on uurijal tema inspiratsiooni toitvate puhtkeeleliste momentide mõjul seda rohkem eeldusi leida objekti uusi külgi, mida erinevam on tema keel nendest keeltest, milles sama objekti on varem uuritud.”
Nii et eestikeelne matemaatika on midagi erilist.

Täna oli etteütlus
Võtsin sellest osa
Kuid ei saanud mingit au
Ja hinda ka ei pandud
Öeldi vaid, et mulle oli
Vastus ette öeldud

KEELEMAAILM POLE MÕÕDETAV nagu on seda püramiidi ruumala – ja seegi pole täpselt määratletav näiteks kvantmaailmas. Keel on ka pidevalt muutuv suurus, millistega matemaatika on hädas, kui neid juhtub olema kahest rohkem ja need omavahel vastastikmõjustuvad. Kolme keha probleem matemaatikas pole sugugi lihtsam kui kolme keele probleem Eestis. Ja see pole ka muutunud lihtsamaks, kui saksa keele asemele on nüüd asunud inglise keel.
Muutumise eest tuleb aga maksta. Pidin uue arvuti omandamisega omandama ka Windows XP asemel Windows Vista ja selle hinnaks oli, et suur osa olemasolevatest programmidest enam sujuvalt tööle ei hakanud. Sealjuures ID-kaardi lugemise programm, millest on nüüd suure häda peale aru saadud ka selle koostajate ja muutjate seas, kuid lahendust pole loota niipea. Kui lähen oma panga koduküljele, siis võin olla kindel, et vähemalt paar korda aastas on see pea peale pööratud, nii et läheb jälle aega ja vaeva, et see uus keel ära õppida. Milleks sellised muutused? Kindlasti mitte selleks, et muutuva maailmaga toime tulla. Vaid ikka selleks, et võimaldada eneseteostust uuele põlvkonnale.
Uue põlvkonna huvides on uued keelereeglid salastada, tehes nõnda vanal põlvkonnal võimalikult raskeks pinnal püsida. Mis on üldine loodusseadus. Keel kogu täiega võttes on üks meem, mis teiste keelte meemidega omavahel võistlevad. Milline hüüdlause, kalambuur, mõttemall, paradigma kohastub paremini, see peale jääb. Ja siin ei aita kirjandustundide suurendamine või vähendamine teps mitte.
Ehk aitab see, kui kooliuuendamine saab sisuliseks ja jõuab sinnamaale, mil emakeelt ei eristata matemaatikast ja loodusteadustest raudse eesriide taha. Kas pole siis nende õppeainete tunnid, niivõrd kui need peetakse emakeeles, ka omamoodi emakeele tunnid? Või vähemasti võiks olla – kvantmaailmas vähemasti ja enamgi veel siis elades ühel võimalikest braanidest.

Seal, kus on sõna väljapääs
Elab keel
Ja suleb ukse

Tiit Kändler

nädal.pildis | News | Tehnoloogia

Liivakella eelised

27.03.2009

Liivakell on kraanist tilkuva veekella kõrval väheseid kelli, mida pühapäeva öösel ette keerama ei pea. Ka ei kuluta see energiat. Ning toetab kehalisi harjutusi.

Bioloogia | nädal.arvus | News | Psühholoogia

Tunded ja täis kõht

27.03.2009

Lemmikloomade ja inimese vahelisi tundeid reguleerib ajuhormoon oksütotsiin.
Aretati esimene hübriidkaunvili, mis tõstab saagikust 40% .
Allikas: New Scientist

Telli Teadus.ee uudiskiri