05.2009 arhiiv

nädal.mõttes | News

Teadusest

24.05.2009

„Teadus annab meile uusi asju, mida ära arvata, ja uusi asju, mida karta.”
Leonard Smith, Briti matemaatik

nädal.arvus | News | Psühholoogia

Õnne valem

24.05.2009

Inimesed, kes töötavad nädalas vähem tunde, on õnnelikumad ja elavad jätkusuutlikumalt. Hiljutisest USAs korraldatud uuringust tuli välja, et „kui 2050. aastaks töötab maailm sama palju kui ameeriklased, siis tarbiks see 15-30 protsenti enam energiat, kui Euroopat järgides. Lisandunud süsinikdioksiidi emissioon aga põhjustaks globaalse soojenemise 1-2 Celsiuse kraadi võrra.” Nõnda refereerib USA uurimisasutus Worldwatch Institute.

nädal.pildis | News | Psühholoogia | skep.tik

Müsteeriumdetektiiv otsib uskumatut

24.05.2009

15. mail pidas Tallinna ülikoolis loengu itaallane Massimo Polidoro, üle maailma tuntud skeptik, kes on valmis paljastama mistahes üleloomulikku. Jutt oligi väga laiast nähtuste ringist, alates Houdinist ja jätkates kaarditrikkidega ja veel nõidustest ning millest iganes.

Pildil demonstreerib Polidoro (paremal), kuidas inimese keha raskust müstilisel kombel vähendada, nii et teda koos tooliga kergelt üles tõsta saab.
Foto: Tiit Kändler

News | Psühholoogia | to.imetaja

Kui palju maksab kevad?

24.05.2009

Hiljuti lipsas ajakirjandusest läbi Eesti teadlaste uurimus, mille kohaselt Jägala juga maksab 157 miljonit krooni aastas. See arv peaks tunnistama, et hüdroelektrijaama pole jõele mõtet ehitada. Kui teha väike jagamistehe, siis saame, et sekundis maksab seesinatne juga 5 krooni. Tunnis teeb see 18 000 krooni. Juhhei! Pole palju inimesi, kelle olemasolu nõnda palju maksab.

Pole mõtet hakata mõtisklema, kas toodud arv on õige või vale. Küll aga tasub mõtelda sellele: kas näiteks kreeklased oleksid hakanud hindama Olümpose mäge? Polegi vaja ajas nii palju tagasi minna. Kas veel eesti ajal oleks kellelegi tulnud pähe mõte Jägala joa hind välja arvutada? Küllap mitte.

Raha on tegelikult asi, mida pole olemas. See on nagu UFO, poltergeist või vaim, mis eksisteerib vaid inimeste peades. Isegi kullal pole mingit hinda, sest reainimesel pole kullaga tegelikult midagi peale hakata. Seda kasutab vaid elektroonikatööstus. Nendes tõsiasjades oleme mu meelest saanud põhjalikult veenduda viimase aasta sündmuste keerises olles.

See-eest Jägala juga on olemas, milles võib igaüks oma silmaga veenduda. Samuti on olemas ka taimed, loomad, bakterid ja viirused.

Küsimus sellest, kas taim on õnnelik, on küsimus vaid inimese enda jaoks. Ometi tunneb iga elustaim eksimatult ära kevade, kui lehte läheb ja õitsema hakkab. Inimene enam ei tunne. Inimest huvitab, kui palju kevad maksab. Kui ta tahab näha igavest kevadet, siis võtab kätte ja kärutab lennukiga muudkui mööda Maad kevadele järele. Lennupileti ja hotellide hinnad ongi kevade hind.

Värskes National Geographicu numbris on huvitav lugu araablastest kristlastest. Sellest, kuidas nemad, kes on olnud esimeste kristlaste seas, on nüüd sattunud põlu alla nii moslemite kui muudest rassidest kristlaste silmis. Esimeste jaoks on nad reeturid, teiste jaoks terroristid. Kirjeldatakse ka ühe Beiruti lähedal elava hermiidi Isa Yuhanna päeva. See 73-aastane pühamees jagab iga päev 10 000 õnnistust kõigile Maa rahvastele. Ta reisib  kõigepealt Alaskasse, siis Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse, siis hüppab Aafrikasse, liigub läbi Lähis-Ida, läbib Euroopa. Kulgeb idasse Venemaale ja Aasiasse ning jõuab siis Austraaliasse. Igal pool jagab ta õnnistusi. Selline igapäevane reis võtab tal kolm-neli tundi. Ja ta on keskpäevaks kodus tagasi.

Isa Yuhanna ei tule selle pealegi, et hakata rehkendama, kui palju maksab kevad. Ta reisib oma mõtetes. Kuid tema reis on reaalsem ja looduslähedasem kui turistihordide reisid kokku.
Tiit Kändler

euroopa.mõtleb | Meditsiin | News

Päike ja kala tõstavad tunnetusvõimet

24.05.2009

Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet. Uuriti 3000 meest vanuses 49 kuni 79 aastat kaheksas keskuses üle Euroopa. Leiti, et mehed, kellel oli kõrgem D-vitamiini tase, said paremini hakkama mitmesuguste lihtsate, ent tundlike neurofüsioloogiliste testidega, mis seonduvad tähelepanuvõimega ja info töötlemise kiirusega. Eelnevad uuringud on andnud vastuolulisi tulemusi. Nüüdne uuring võttis arvesse ka võimalikke mõjutegureid nagu depressioon, aastaaeg ja füüsilise aktiivsuse tase.

Huvitaval kombel selgus, et kõige enam mõjutab D-vitamiin üle 60-aastaste meeste tunnetusvõime kiirust. Kuidas D-vitamiin aju mõjutab, pole teada.

Niipalju kui filmist meenub, siis Hercule Poirot küll ei päevitanud, ja teda ei näidatud söömas kala, vaid linnumaksapasteeti ja muid hõrgutisi. Kuid tema hallid ajurakud tegid oma täpse töö.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb | Meditsiin | News

Linnugripp pole inimese nina järgi

24.05.2009

Linnugripi viirustel pole inimeste nakatamine kerge, kuna inimese nina temperatuur on liiga madal. Londoni Imperial Colledge´i teadlased on uurinud 16 tüüpi linnugrippi, mis on võimelised muteeruma, et inimesi nakatada, liites oma pinnale inimese gripiviiruste valke. Kuid tavalised linnugripi viirused ei paljune intensiivselt rakkudes, mille temperatuur on 32 kraadi nagu inimese ninas. Lindude sisikonna 40-kraadine temperatuur on neile soodne. Nii et sellised linnugripi viirused, mis ei ole muteerunud, inimest eriti ei ähvarda.

Isegi siis, kui inimese gripiviirus haarab enda pinnale linnugripi viiruse valgu, peab ta kõvasti võitlema ja ehk ka muteeruma, et inimese ninas ellu jääda. Linnugripi viirused on alati õhus, kuid need peavad tõsiselt muutuma, et esile kutsuda pandeemiat.

Mida sellest järeldada? Aga seda, et hoidke suu kinni. Vähemasti avalikus kohas.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Bioloogia | looma.riik | Meditsiin | News

Kuidas bakter temperatuuri mõõdab

24.05.2009

Bakterid on kohastumuse meistrid. Niipea kui nad meie kehasse sisse saavad, muudavad nad oma ainevahetuse meie omaga kooskõlla ja kaitsevad end permehe immuunkaitse eest. Braunschweigi tehnikaülikooli Helmholzi keskuse teadlased avastasid ühel Yersinia perekonnast pärit bakteril unikaalse valgutermomeetri.

Valk RovA on laiade oskustega sensor – see mõõdab peremeesorganismi kehatemperatuuri ja ainevahetuse aktiivsust ning toitaineid. Kui need on ellujäämiseks sobivad, siis aktiveerib RovA geenid, et nakatumine saaks alata.
Yersinia suudab vallandada erinevaid haigusi, sealhulgas levitas ta keskajal levinud katku, mis surmas kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Samuti põhjustab ta toidumürgituse järgset põletikku ja kõhulahtisust.
Et sisikonna rakkudesse pääseda, kasutab Yersinia pinnavalguna ivasiini. Kuid raku immuunsüsteem hakkab invasiini peale bakterit ründama. Seepärast saab bakter sellest valgust lahti, niipea kui rakku on pääsenud. Seejärel kasutab bakter toitumiseks ära raku ainevahetust. Lisaks kõigele toodab see bakter aineid, mis tapavad keha kaitserakke nagu fagotsüüte.
Kui keskkonna temperatuur on 25 kraadi ümber, siis kindlustab valk RovA, et Yersinia bakter moodustaks invasiini kui pinnavalgu. See lubab bakteril siseneda toiduga sisikonna rakkudesse, mille temperatuur on 37 kraadi. Selles soojas keskkonnas muudab RovA oma kuju ja deaktiveerib invasiini tootva geeni. Ilma invasiinita on Yersinia inimese immuunsüsteemile nähtamatu. Selles uues kujus saab RovA nüüd aktiveerida teisi geene, mis aitavad bakteril kohaneda peremehe ainevahetusega.
Lõpuks ei vaja Yersinia bakter enam valku RovA ja bakteri ensüümid ründavad seda ning lagundavad.
Allikas: AlphaGalileo

Meditsiin | News | vänge.lugu

Antioksüdant ei pruugi elu pikendada

24.05.2009

Terviseteadlased seisavad järjekordse muna ja kana probleemi ees. Toidufirmad panevad antioksüdante valmistoidu nagu kookide sisse, kinnitades et nood aitavad ennetada vähki ja isegi pikendada eluiga. Idee on takistada negatiivselt laetud hapniku molekulidel rikkuda rakke. Rakkudel on ega endal selleks eriline antioksüdant superoksiid dismutaas (SOD).
Keha vananedes arvati see muutuvat vähem aktiivseks. Kuid kui USA McGilli ülikooli teadlased Siegrfried Hekimi ja Jeremy Van Raamsdonk kahjustasid rõngussil Caenohabtitis elegans SOD valmistamist juhtivad geenid, elas ussike kauem. See tulemus võib põrmustada nüüdse vananemise teooria. Võibolla on rakkude kahjustumine vananemise tagajärg, mitte põhjus. Siiski haigestusid manipuleeritud ussikesed, ent elasid sellest hoolimata laboris kauem. Looduses nad poleks seda suutnud. Kuid üks katse pole teaduses veel piisav tõend.
Allikas: Scientific American

lugemis.vara | News

Lüürika pole kaugel füüsikast

24.05.2009

Kirill Medvedev

Tekstid, mis ilmusid autori loata

Tõlkinud Igor Kotjuh

Tuum, 2008, 120 lk

Vahel on nõnda, et teaduse olemust väljendab paremini kirjandus ja eriti luule. Selles pole ka miskit imelikku, kuna eks ole luulegi üks maailma toimimise üle mõtisklemise viise. Vene kirjaniku Kirill Medvedevi raamat paelub oma kummalise läbinägelikkusega. Ta kõneleb väga olulistest asjadest, millest füüsika ega muud loodusteadused eales kõnelda ei saa nagu näiteks tühjuse tähendusest. Või sellest, et miks inimesed tegelikult tööd teha ei taha. „Meeldiv on rääkida inimestega,/ kes usuvad teadusse. / kuid kas on inimesi, kes on sada protsenti kindlad,/ et nad surevad lõplikult ja nendest ei jää mitte midagi järele?” küsib ta ühtesoodu. Vaimule värskendav lugemine igatahes.

Kirill Medvedev esines Tallinna kirjandusfestivalil 14. mail.
Foto: Tiit Kändler
teadus.ee

News | Psühholoogia | teadus.muusika

Muusika muudab meie meelt

15.05.2009

Muusika liigutab meid. Kuid kas muusika paneb meid ka naabritest teisiti arvama? Londoni ülikooli teadlane Joydeep Bhattacharya ja tema kolleegid näitasid, et pärast muusika kuulamist muutub inimese hinnang teiste inimeste näoilmete kohta. Vabatahtlikud kuulasid lühikest, 15-sekundilist muusikakatket ja seejärel otsustasid näo emotsionaalse ilme üle.

Rõõmsa muusika kuulamise järel kalduti näoilmeid pidama rõõmsamaks, kurva muusika järel aga kurvemaks kui muidu peeti seda nägu emotsionaalselt neutraalseks. Ajulainete salvestamine ilmutas, et eelnev muusika kuulamine muutis aju aktiveerimise mustreid, mis muidu meie kontrolli all ei ole. Nii et enne ülemusega kohtumist kuulake rõõmsat muusikat. Kuigi ta võib langetada teie palka, tundub ta teile vähemasti õnnelik.
Allikas: AlphaGalileo

Telli Teadus.ee uudiskiri