06.2009 arhiiv

nädal.mõttes | News

19.06.2009

„No mul on see National Geographicu ajakiri ja selle lehed hiilgavad nagu midagi tõelist oleks toimumas, aga tegelikult ei toimu siin muidugi mitte kui midagi.”
Charles Bukowski (1920–1994), saksa-ameerika kirjanik

Arheoloogia | nädal.arvus | News

Vanim kujuke

19.06.2009

Vanim inimese valmistatud kujuke leiti Saksamaalt Hohler Felsi koobastest ja see tehti 35000 aasta eest.
Allikas: New Scientist

Astronoomia | News | to.imetaja

Kui tumeaine võidab tumemõistuse

19.06.2009

Tõravere täheteadlased on ikka hoolitsenud selle eest, et ka kiduratel aegadel oleks midagi rõõmustavat. Nüüd on siis nende töö pälvinud olulise rahvusvahelise tunnustuse. Akadeemik Jaan Einasto võitis Marcel Grossmanni auhinna. Seda annavad välja Itaalias asuv Rahvusvaheline Relativistliku Astrofüüsika keskus ja sellega seotud teadusinstituutide võrgustik ICRANet. Auhind on väljapaistvate saavutuste eest teoreetilise füüsika ja kosmoloogia alal.

Marcel Grossmann oli Šveitsi matemaatik, Albert Einsteini klassivend, kes innustas ja õpetas Einsteini kasutama üldise relatiivsusteooria matemaatilise aparaadina kõverate ruumide geomeetriat. Auhind antakse iga kolme aasta tagant ühele teadusinstituudile ja kahele-kolmele teadlasele. Tartu observatooriumi direktori Laurits Leedjärve sõnul on auhind väga prestiižne, selle saajate hulgas on olnud mitmeid Nobeli preemia laureaate, näiteks Abdus Salam, Subrahmanyan Chandrasekhar, Riccardo Giacconi, ja teisi kuulsaid teadlasi nagu Stephen Hawking, Roger Penrose, John Wheeler jpt. Selle aasta auhind on otsustatud omistada tuntud eesti kosmoloogile, Tartu Observatooriumi vanemteadurile akadeemik Jaan Einastole tema teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisel ja teadustöö edendamisel ajaloolises Tartu Observatooriumis.

Jaan Einastoga koos saavad auhinna Christine Jones galaktikate ja galaktikaparvede röntgenkiirguse uurimise eest ja Michael Kramer saavutuste eest pulsarite füüsikas. Asutuse auhind antakse sel aastal Prantsuse Kõrgemate Teadusuuringute Instituudile.

Auhinnaga kaasneb Itaalia kunstniku Attilio Pierelli hõbeskulptuur TEST ehk “Sündmuste jälg aegruumis”. Auhinnad antakse kätte 12. Marcel Grossmanni konverentsil Pariisis, mis toimub 12-18. juulil.

Grossmanni konverentsid on väga esinduslikud ja sel aastal toimuva 12. konverentsi rahvusvahelise koordineeriva komitee seas on ka Jaan Einasto. Organiseeriva komitee seas on ka sellised kuulsused nagu Steven Wienberg ja Stephen Hawking. Seal arutletakse üldrelatiivsuse, astrofüüsika ja relativistliku väljateooria uusimate saavutuste üle. Ehk siis teemadel, mille eest Nobelit loota ei ole. Einsteingi ei saanud seda preemiat mitte oma relatiivsusteooriate eest.

Einasto ja ta kolleegide töö pole tehtud eile, vaid aastakümneid tagasi. Võttis kaua aega, mil nende nägemust tumeainest hakati tõsikindlaks pidama. Veidi vähem läks kärgstruktuuriga. On nüüdsel majanduslikul taustal tore meenutada, et meie teadlased said kärgstruktuuri jälile, ehitades ühte Tõravere tuppa laest nööride otsas alla rippuva universumi. Ja tumeainelegi jälile saamiseks sai kasutada muu maailma astronoomide kogutud andmeid. Tulemuseni jõuti omaenese mõstuse jõul. Sest rikas ei ole Eesti teadus olnud kunagi. Eesti teaduskorüfee, astronoom Ernst Öpik ei kasutanud elu lõpuni arvuteid. „Milleks mulle pea?” küsis ta, kui talle neid soovitati.

On ikka ja jälle küsitud, et mis kasu on meile sellest ja teisest põhiteadusest, eriti siis kosmoloogiast. Umbes et mida me selle tumeaine ja kärgstruktuuriga peale hakkame, kui kitsikus käes. Selle peale olen vastanud, et mis kasu on meil näiteks poliitikast, kui selle ajamiseks tuleb pugeda mõnda mõttetusse parteisse, et siis ronida parlamenti ja valitsusse. Ning jõudes peaministriks saab igasugune mõtlemisvõime otsa.

Einasto teadustulemusi ei ole kerge mõista ja selles ongi nende väärtus. Et mõistmiseks on vaja rakendada pead. Tumeainet ei ole siiani eksperimentaalselt avastatud, selle ümber toimub poleemika juba oma kolmkümmend aastat. Kuid ometi on seda palju-palju enam meile nähtavast ja käega katsutavast ainest.

Eks see ole nii nagu tumemõistusegagi, mida on ikka palju enam säravast ja nähtavast mõistusest, mille üheks kandjaks Jaan Einasto on. Loodame siis, et tumeaine siiski tumemõistuse võidab.

Vt Einasto kohta ka minu artiklit tema juubeli puhul Eesti Päevalehes http://www.epl.ee/artikkel/460141
Tiit Kändler

Geneetika | News | vänge.lugu

Paavst tunnustab GMOsid

19.06.2009

Vatikan kiidab harva heaks teaduse sehkendamise Jumala loomingu kallal. Nüüd aga tehti erand. Paavstlik Teaduste Akadeemia astus roheliste poolt demoniseeritud geenmuundatud põlluviljade poolele, pidades neid võimaluseks võidelda näljahäda ja vaesusega. Mai keskel akadeemia korraldatud seminaril olid GM-viljad keskmes. Osalejad kinnitasid, et need pakuvad ohutust, julgeolekut, paremat tervist ja keskkonna jätkusuutlikkust. Sellise hinnanguga ei nõustu ÜRO toetatav rahvusvaheline mõttekoda nimega, mida ei oskagi tõlkida: International Assessment of Agricultural Knowledge, Science and Technology for Development.

Mõni kuri keel väidab, et seminarile ei pääsenud kirikusisesed teisitimõtlejad, kes kardavad, et geenmuundamise tehnoloogia laseb rahvusvahelistel firmadel kontrollida põllumajandust vaeste kulul. Osalejadki tundsid siin ohtu ja hoiatasid, et regulatsioonid on liiga jäigad, nõnda et vaid suurte firmade GM-vilju aktsepteeritakse, samal ajal mil aidata soovivad mittetulundusorganisatsioonid ei suuda seda.
Allikas: New Scientist

nädal.mõttes | News

Teadlane ja igavik

04.06.2009

„meeldiv on rääkida inimestega,
kes usuvad teadusse.
kuid kas on inimesi, kes on sada protsenti kindlad,
et nad surevad lõplikult ja nendest ei jää mitte midagi järele?”
Kirill Medvedev, vene luuletaja

nädal.arvus | News

Preemia selgeltnägijale

04.06.2009

India ratsionalistide ühendus pakub 330 000 kr sellele, kes ennustab täpselt valimiste tulemuse.
Allikas: New Scientist

nädal.pildis | News

Säästev areng ja tegelikkus

04.06.2009

Brüsselis toimunud suure säästva arengu konverentsi sildi ees võis näha liiklusmärke, mis keelavad jalgratta- ja uisuliikluse.
Foto: Tiit Kändler

News | to.imetaja

Eesti pole europarlamendiks valmis

04.06.2009

Eestis on eurodebattide käigus tekkinud mulje, justkui oleks europarlament mingi lollide maa, kus võib käia küll putru söömas, kuid midagi ära teha ei ole võimalik.

Teadjamad europarlamendi liikmed nagu näiteks Briti saadik Chris Davies kinnitavad, et europarlament on paik, kus saab keskkonnaseadustiku jaoks teha ära enam kui oma kodumaal. Erinevalt suurest osast meie kandideerijatest rõhutavad teaduse- ja keskkonnaasjadega kursis olevad Euroopa poliitikud, et europarlamendi osatähtsus on üha tõusnud. Nii näiteks teaduse raamprogrammide arutamisel või Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi asutamisel. Sama meelt on näiteks Reino Paasilinna Soome sotsiaaldemokraatide seast. Seda meelt on ka teadusajakirja Nature toimetajad.

Niipalju kui on saanud kuulata meie kandideerijate juttu, on see pärit küll kusagilt tõelisest kolkast, milliseks Eesti tahetaksegi jätta.

Muidugi ei saa me Eestis pidada europarlamendi valimist demokraatlikuks, sest valija jaoks on parteijuhid juba kõik ette ära otsustanud. Tavapäraselt on ettepoole pandud inimesed, kelle puhul tekib küll tõsine kahtlus, kas neil ikka põhikooli kursus omandatud on. Pole siis ime, et nn debattidel ei võetud isegi küsimuseks kandidaatide hariduse ja keeleoskuse asju, rääkimata suhtlemisvalmidusest.

EL teadusvolinik Janez Potocnik kõnelemas Brüsselis säästvama teaduse konverentsil 26. mail.
Foto: Tiit Kändler

On tõesti kurb, et ikka veel loodetakse, et kedagi Euroopast huvitab meie jube, ent see-eest kangelaslik ajalugu. Nüüd tuleb vaadata ettepoole, ja pole just suurt lootust, et enamik Eesti kandidaatidest seda suudaks. Meenutan siinkohal näiteks, et meie kangelaslik eksrahandusminister Padar laskis mitte just ammu aja eest oma kabinetti sisse pendlivõngutajad ja kiitis neid veel takka. Huvitav, miks need äärmiselt targad ja ettenägelikud inimesed teda ei kaitsnud ja lasksid kohast ilma jääda? Kuid europarlamenti küllap saab ta ikka, ja mida sihuke inimene, kel pole aimu, mis asi on teadus, arendustegevus ja säästlikum areng, Eesti ja Euroopa jaoks teha suudab, võib vaid ette aimata.

Möödunud nädalal peeti Brüsselis Euroopa Komisjoni korralduses konverentsi, kus arutati selle üle, mida teadus suudab säästvama Euroopa tekkeks ära teha. Kõnesid oli huvitavaid ja näiteks debatt tuumajaamade üle oleks Eesti asjameestele olnud üsna kasulik. Ent tuhande osavõtja seas oli vaid üks Eesti delegaat, SEIst. Niipalju siis teadmispõhisest Eestist. Keerutame aga pendleid ja teeme aga negatiivseid lisaeelarveid.

Ei jää üle muud kui tõdeda, et Eesti ei pruugi olla valmis Euroopa tasemel mõtlema.
Tiit Kändler

Bioloogia | News | vänge.lugu

Ida tegi teadlastele ninanipsu

04.06.2009

Vahel võivad elusolendid teadlasi ninapidi vedada veel kümnete miljonite aastate tagant.

Mai keskel trükiti auväärses teadusajakirjas PLoS ONE artikkel, mis lõi kohe suuri laineid. J.L. Franzen ja ta kolleegid teatasid seal 47 mln aasta vanusest fossiilist, mis justkui oleks see paljuotsitud puuduv inimese ja teiste primaatide ühine esivanem. Saksamaalt Messeli lähedalt leitud Darwinius masillae nimelise liigi Idaks ristitud esindaja pidanuks leiu ajakirjanduslike tõlgendajate meelest muutma meie arusaama primaatide evolutsioonist.

Asja võttis üles ajaleht The Daily Mail ja vähe sellest – leiust oli pressikonverentsi ajaks juba New Yorgi firma Atlantic vändanud dokfilmi, mida näitasid BBC ja Norra TV. Oli valminud raamatki.

Enne pressikonverentsi ei saanud ükski ajakirjanik artikliga tutvuda, et seda ka kriitiliselt hinnata. Uudis põhjapanevast leiust jõudis ka Eesti meediasse. Ühesõnaga – palju kära eimillestki. Või õigemini küll millestki, ent mitte mingil juhul ei ole asjatundjate arvates tegu inimese eellasega, vaid adapiidide sekka kuuluva väljasurnud primaadiga, kes on pigem sugulane lemuuridega, kommenteerib teadusajakiri Nature.

Nii et ka teadusuudistega tuleb olla ettevaatlik. On Eestiski ette tulnud, et mõni edev teadlane on oma osaluse mõnes teadusartiklis üles puhunud ja ajakirjandus õnge läinud, olemata artiklit ennast isegi mitte kaugelt näinud.
Allikas: Nature

Euroopa mõtleb | Meditsiin | News

Närvihaigusi saab näha ka naharakkudest

04.06.2009

Siiani on selliseid haigusi nagu skisofreenia ja maniakaal-depressiivne sündroom olnud bioloogiliselt raske uurida, kuna siis tuleb võtta proov patsiendi ajukoest. Nüüd on Rootsi Örebro ülikooli teadlased näidanud, et selle asemel võib uurida teatud naharakke, kuna nad toimivad samalaadselt kui mõne närvihaigusega seotud ajurakud.

Selliste haiguste üks põhjusi on, et ajus leidub liiga vähe aineid, mis aitavad signaalidel levida. See omakorda tuleneb hädast, et teatud rakud ei too kohale piisavalt aminohappeid nagu türosiin ja trüptofaan, mida aju vajab dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini tootmiseks.

Selgus, et naha fibroplastides toimub nende aminohapete transport samuti kui ajurakkudes. Kõnealuseid haigusi põdevatel patsientidel oli türosiini transport fibroplastidesse pisem tavalisest.
Allikas: AlphaGalileo

Telli Teadus.ee uudiskiri