07.2009 arhiiv

Matemaatika | News | to.imetaja

Milleks neile matemaatika?

30.07.2009

Milleks meile matemaatika? Sellise küsimusega on tuldud lagedale ikka ja jälle. Selle on esitanud isegi andekad muusikud, kunstnikud, ajakirjanikud. Kuid miks nad pole küsinud nõnda: milleks neile matemaatika?

Nõnda küsijad kinnitavad, et matemaatika on nii elukauge, et selle õppimine on suisa mõttetu. Noh, kui nõnda, siis pole mingi ime, et Eesti tavainimese arusaam protsentarvutusest mitte ainult ei ole puudulik, vaid lausa olematu. Mida tõestab ilmekalt meie laenuvõtjate kurb, ent väljateenitud saatus.

Kahjuks on meie kodumaa sattunud nüüd sellise valitsuse lõksu, kel pole matemaatikast vähimatki aimu. Mis sest, et selle koosseisus on ka üks akadeemik. Minevikukogemus näitab, et võimu- ja rahaahnus, mida piiramatult ja kontrollimatult rahuldada lastakse, ajavad igal enne justkui targana tundunud inimesel mistahes hariduse raasu peast välja. Kui on käsutada terve armee, siis on ju ometi selge, et pole kahtlust – osatakse ka projekteerida ausambaid, väljakuid ja paleesid. Selge see, et poliitilistel pättidel matemaatikat vaja ei ole.

Inimestel aga küll. Sest inimene nimelt erineb poliitilisest pätist selle poolest, et ta aeg-ajalt pärib eneselt: miks ma olen olemas, miks inimene üldse on olemas – siin ja praegu?

Matemaatika ja kunst on teineteisest nõnda kaugel, et nad on praktiliselt naabrid. Seda mõtet on väljendanud kaks kuulsat kunstnikku. Leonardo da Vinci (1452–1519) ja Maurits Cornelius Escher (1898–1972). Kui Da Vinci otsis võimalikku, konstrueerides näiteks oma lennumasinaid, siis Escher otsis võimatut, luues oma pilte, millel moonutas looduse reegleid. Kuid jõudis ometi välja selleni, et kujutas kõik sümmeetriarühmad, mis looduses leida ja mida alles hiljem matemaatikud ja füüsikud oma töödes piiritlesid. Siin on toodud tema pilt “Taevas ja põrgu”.

Maailm loob fraktaalseid struktuure. Need kordavad end ikka ja jälle, millises mastaabis me neid ka ei vaataks, kuidas me neid ka ei suurendaks või ei vähendaks. „Sügav, sügav lõpmatus,” nagu iseloomustas Escher ammu enne fraktalite leiutamist Benoît Mandelbroti poolt.

Nii et vastus küsimusele: milleks meile matemaatika? On lihtne. Sest neile on matemaatika vajalik. Neile – see tähendab maailmale miinus inimene.
Tiit Kändler

mis.toimub | News

teadus.ee suvekool pakub paeluvat ka lastele

29.07.2009

Suvekoolis võtavad katsetest osa nii suured kui väiksemad. Tiit Hundi pildistatud fotol on näha hetk möödunud aastast.

teadus.ee suvekool toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil. Seal on tegemist nii suurtele kui väikestele. Teemaks: „Eeter: nähtamatust nähtavaks.”

Lapsi võiks eriti huvitada Indrek Rohtmetsa Aafrika slaidid, Urmas Sisaski ja Tõnu Tepandi musitseerimine. Kuid neile on ka midagi erilist.
Meisterdamiseks on Suure Vankri bussi liikmel Aigar Vaigul kaasas:

Makaronid ja kuumliim – nagu eelmiselgi aastal.
Paberraketi töötuba.
Kuumaõhupallid – kui ilm on tuulevaikne.
Rinnamärgi töötuba. Joonistad ise disaini valmis ja siis saab selle teha märgiks. Selliseks nagu need kunagi vanasti olid – need plekist rinnamärgid.
Vilepilli töötuba.

Loengupidajate ja -teemade valik lai. Alates füüsikast, jõudes läbi universumi, muusika ja raadioeetri tagasi Käsmu piiritusevedajateni ning uue keemiani. Tehakse põnevaid katseid.
Antakse süüa ja tähistatakse Läänemere tulede ööd. Põhimõtteks on, et igaüks on teadlane.

Juttu tuleb nii teadustest, muusikast kui muudest peentest kunstidest. Sealhulgas musitseerivad Urmas Sisask ja Tõnu Tepandi.

Kõnelevad füüsikud Jaak Kikas, Aigar Vaigu, Piret Kuusk, teadusfilosoof Ülo Kaevats, teoloog ja literaat Toomas Paul, Käsmu meremuuseumi hing ja vaim Aarne Vaik, teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler, keemik Peeter Burk, bioloog Indrek Rohtmets, ettevõtja Heiki Kranich.

Toimuvad pildistamismatkad Tiit Hundi juhtimisel.
teadus.ee

kuulamis.vara | News

Vikerraadio Huvitaja tutvustab koduarvutit

29.07.2009

Vikerraadios saab neljapäeviti kl 10.05–11.30 kuulata teadusele ja tehnoloogiale pühendatud saadet Huvitaja.

Veiko Tamm on taas stuudios kõnelemas meie koduarvutist, seekord jagatakse soovitusi kuvarite ehk monitoride valimiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks.
Tiit Kändler kutsub augustilõpu suvekooli Käsmus, kus seekord teemaks EETER.
Tutvustatakse ajakirja Tehnikamaailm värsket numbrit.
Pärast virgutusvõimlemist jätkab Meelis Süld taimetarga Aive Luigelaga juttu hoidistamisest.

Kuulaja saab vastuse keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhatajalt Peeter Eegilt, mida teha suurema koguse eterniidi käitlemiseks.
Allikas: Vikerraadio

kole.lugu | Meditsiin | News

Uus gripivaktsiin kipub venima

28.07.2009

Värskete teadete kohaselt ei saa seagripi vaktsiin valmis sügiseks. Häda on selles, et siiani saadud tüved vaktsiini valmistamiseks kasvavad poole aeglasemalt kui tavalise vaktsiini tüved, mis tähendab, et vajalik kogus ei valmi loodetud kiirusega. Vaktsiinifirmad peavad esmalt täitma oma lepingud, mis on juba sõlmitud Ühendkuningriikidega, Austraaliaga ja Prantsusmaaga. Alles seejärel saavad nad vaktsiini müüa mujale. Maailma terviseorganisatsioon WHO hindab, et kõige kiiremini võidakse lepinguid täita novembris, ja sedagi juhul, kui vaktsineerimine on ühekordne ning selleks kulub pool tavavaktsiini doosist. Kui aga seda jääb väheks ning vaktsineerida tuleb iga patsienti kaks korda, ei ole lootust saada vaktsiini enne järgmise aasta aprilli. Kuid kõige realistlikuma prognoosi kohaselt tuleb vaktsiin laiemalt müüki alles järgmise aasta juunis. Selleks ajaks võib aga viiruse teine ja tõenäolisemalt hullem laine olla juba möödas.
Allikas: New Scientist

Loomad | News | vänge.lugu

Haid kütivad sarimõrvaritena

19.07.2009

Inglased nimetavad teda suureks valgeks haiks, ehkki valge ta ei ole. Eesti keeles kannab ta nime mõrtsukhai. Nüüd on selgunud, et see inimese jaoks kardetavaim hai jahib oma saaki nagu sarimõrvar. Kui röövloomade püügistrateegia on tavaliselt juhuslikku laadi, siis mõrtsukhai tegevus on plaanipärane. Ta seirab saaki peitunult, kõige edukam on ta jaht hämararas. Miami ülikooli teadlane Neil Hammerschlag ja tema kolleegid kasutasid haide tegevuse jälgimiseks geograafilist profileerimist – sama süsteemi, mida politsei sarimõrvarite tabamiseks. 340 rünnaku analüüsimisel selgus, et Lõuna-Aafrika mõrtsukhaid kütivad hülgeid kindlatest pelgupaikadest, mille läheduses ei olnud hülgeid just kõige enam. Nad võistlesid teiste haidega ja arvestasid keskkonnatingimusi, et sooritada kiireid vertikaalseid äkkrünnakuid.
Allikas: Journal of Zoology

Astronoomia | nädal.pildis | News

Pildistati inimese Jalajälg Kuul

19.07.2009

Kuul leiti üles inimese esimene jalajälg. Selle ja teised märgid 40 aasta tagusest Apollo 11 reisist pildistas eelmisel kuul teele lennutatud Lunar Reconnaissance Orbiter. See tiirleb ümber Kuu ja otsib tulevasi kuundumispaiku.

Pildil on näha kuumoodul, astronautide jalajäljed ja teaduslikud instrumendid. NASA kuundus kuus korda, LRO on pildistanud viit neist. Mõne kuu pärast loodetakse saada paremaid fotosid. Ka Jaapani ja India kosmoselaevad on otsinud märke inimese Kuu peal olekust, kuid pole neid leidnud – NASA arvates, kuna nende kaamerad polnud piisavalt head.
Allikas: New York Times

mis.tulekul | News

teadus.ee suvekooli kava

15.07.2009

teadus.ee suvekooli kava
Eeter: nähtamatust nähtavaks

REEDE, 28. august

17:00 Väljub buss Käsmu suunas Tallinnast rahvusraamatukogu eest.
18:00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid üles.

Paik: Rahvamaja
19:15 TIIT KÄNDLER: „Sissejuhatus eetrisse.”
19:30 ÜLO KAEVATS: „Teadust uuriv filosoofia.”
20:30 Õhtusöök

Paik: Rahvamaja
21:00 INDREK ROHTMETS: „Aafrika eeter on vanim.” Slaidijutt.
Hiline õhtu URMAS SISASK: eeterlik muusika.

LAUPÄEV, 29. august

Varahommik Loodusfotograaf ja bioloog TIIT HUNT: kuidas pildistada eetrit.
08:30 Hommikusöök
Paik: Rahvamaja
09:30 PIRET KUUSK: „Kosmoloogiline tühjus.”
10:30 TOOMAS PAUL: „Kvintessents.”

Paik: Rahvamaja ja selle esine
11:30 JAAK KIKAS: „Ja tühi väli. Vaakumist.” AIGAR VAIGU: eeterlikud katsed.
13:00 Lõunasöök
TIIT HUNDI pildistusretk.

Paik: Rahvamaja
15:00 TÕNU TEPANDI, KATRI AASLAV-TEPANDI: „Kuidas mängida eetrit.”
16:30 PRIIT ENNET: „Kuidas teadus eetris kõlab.”
18:00 PEETER BURK: „Teekond sinna ja tagasi. Kuidas ennustada molekulide omadusi.”
20:00 Õhtusöök.
21:00 TIIT KÄNDLER: „Kuldsed kuuekümnendad ja segased seitsmekümnendad: kahe kultuuri lugu.” Slaidijutt URMAS SISASKI saatel.
Läänemere muinastulede öö: AARNE VAIK: „Piiritusest saadud rikkus.”

PÜHAPÄEV, 30. august

Varahommik TIIT HUNT: nähtamatu pildistamine nähtavaks.
08:30 Hommikusöök
Paik: Rahvamaja või vaba õhk
09:30 HEIKI KRANICH: „Gaasist ja energeetikast.”
10:30 (Suur)paneeldiskussioon. Juhib ÜLO KAEVATS.
Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.
Ühtlasi: viktoriin, auhindade jagamine.

Telgid kähku maha ja kokku.
14:00 Buss lahkub Tallinna poole.

Suvekooli idee on selles, et osalejad saavad teadlastega suhelda ka väljaspool loenguid.
Tegemist leiame ka lastele.

Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.

Palume kindlasti teatada oma järgmised andmed:
1. Nimi (nimed, kui makstakse mitme eest) ja kas ollakse täiskasvanu, üliõpilane või kui vana laps.
2. e-mail
3. Telefon
4. Maksja aadress.
Selle peale saame välja saata arve, mille alusel siis osavõtu eest tasutakse.

Soovijad viib Tallinnast kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi.
Info: registreerimine, transport Eleri Inno 51 549 66; programm Tiit Kändler 56 483 481.

Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 900 krooni.
Üliõpilastele soodsam: koos söögiga 600 krooni.
Lastele: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest 200 krooni.
Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed: hind 600 krooni.
Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu ning kirjadega ka Käsmu tubades.
Soovitame registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.
teadus.ee

kuulamis.vara | News

Vikerraadio kõneleb arvutist

15.07.2009

Neljapäevases, 16. juuli Vikerraadio Suvitaja saates jätkub suvesari meie suure abilise arvuti sisemusest. Seekord räägime nii fotosid töötlevate kui ka mängusid harrastavate inimeste tähtsast abilisest graafikakaardist. Stuudios on Veiko Tamm. Ootame kuulajaid osalema gallupis, kus uurime, milleks kasutab teie pere peamiselt koduarvutit. Otselink: http://vikerraadio.err.ee/saade/index.php?id=728
Sirvime ka soomekeelset teadusajakirja Tieteen Kuvalehti.
Allikas: Vikerraadio

Matemaatika | News | to.imetaja

Laulupeo rongkäiku venitas matemaatika eiramine

05.07.2009

Küllap saame veel kaua kuulda arvamusi eilse laulu- ja tantsupeo rongkäigu kohta. Õieti selle hilinemise kohta, mis lõpuks sai võrdseks pooleteist tunniga. Kuid küsigem – poolteist tundi, on seda vähe või palju? See moodustab plaanitud viietunnisest koguajast 30 protsenti.

Mis vastab umbes kõige vägevamate liiklusummikute sellekohasele arvule. Liiklusummikutest on teada, et need tekivad mitte niivõrd seetõttu, et tee läbilaskvus oleks väike, kui seetõttu, et liiklus muutub ühe läve ületamisel mittesujuvaks, täpsemalt öeldes mittelineaarseks. Nii palju kui mina olen lugenud, on selle leitud kaks põhjendiust. Esiteks liiklusnahaalid, kes end autokabiini anonüümsuses kenasti kehtestada püüavad. Ja teiseks liikluse ülekorraldamine.

Ülekorraldamine tekitab juhtides tunde, et nende eest hoolitsetakse, ja siis saab kenasti kulgeda, kuis soovi on. Kui aga korraldamist vähem, muutuvad ka juhid üksteisi suhtes tähelepanelikumaks.

Ma ei tea, kas eilse rongkäigu kulgu mõjutas üks või teine faktor. Või oli see miski muu. Küll aga on selge see, et suurte rahvavoogude suunamisel olgu siis Admiraliteedi basseinist Lauluväljaku mandrile või alt murult laulukaare alla on vältimatu võtta abiks matemaatika. Pole kahtlust, et selliste olukordade käsitlemiseks on piisavalt arvutimudeleid, mille pealt saaks siis juba ette ära öelda, kui suur võib tulla ühe või teise rahvavoo liikumisel tekkiv viga. Ja see siis juba sündmuse plaanimisel arvesse võtta.
Tiit Kändler

mis.toimus | nädal.pildis | News

Maailma teadusajakirjanikud kohtusid Londonis

04.07.2009

Juunikuu ja juulikuu vahele jääval nädalal peeti Londonis teadusajakirjanike maailmakongress. Sel kuuendat puhku toimunud kongressil osales tuhat inimest. Nad on: teadusajakirjanikud, teadlased, mitut sorti teadusteavitajad (PR-rahvas ehk avalike suhete inimesed, teaduskeskuste töötajad ja muu sedasorti seltskond), üliõpilased, teadusega seotud tootmise ja äri inimesed.

Eestist osales viis teadusajakirjanikku: Priit Ennet, kes käsitleb teadust Vikerraadios, Villu Päärt, kes toimetab ajakirja Tarkade Klubi ja veebipõhist Novaatorit, Arko Olesk, kes muidu toimetab ajakirja Tarkade Klubi, ent praegu teeb oma magistritööd Londonis Imperial Colledge´s, Kristjan Kaljund ajakirjast Tarkade Klubi ja Tiit Kändler, kes on Eesti Päevalehe teadustoimetaja, teadus.ee toimetaja ja kes kirjutab teadusest ka mitmesse Eesti ajakirja, Sirpi ja kes teab veel kuhu. Nõnda rohkearvuline osavõtt sai teoks tänu Euroopa Komisjoni teadusdirektooriumi toetusele.

Üritus oli korraldatud parima inglise tava kohaselt. Neis töötubades, plenaaristungitel, pressiesitlustel või siis istungitel, kus mina olin, ei leidunud esinejate seas küll mõndagi, kes poleks maailmatasemel teadlane, ajakirjanik või ettevõtja. Kohal olid näiteks peatoimetajad ajakirjadest Nature, New Scientist, Scientific American, teadustoimetajad ajalehtedest Times, Financial Times, New York Times, Guardian, tipptegijad BBC-st ja kust veel kõikjalt.

Minule endale pakkusid enimat The Royal Society ruumes korraldatud näitus, kus võis mitte ainult näha maailma teaduse tippsaavutusi päikesepatareidest lendavate kunstputukateni, kui ka vestelda neid välja töötavate teadlastega. Ning tunnetada, et ka tippteadlased tahavad sinuga rääkida. Ja siis veel näha-kuulda-vestelda selliste suurkujudega nagu Kuninglik Astronoom Martin Rees (fotol paremal), kvantmehaanikas ühe sensatsioonilise avastuse teinud Alan Aspect (fotol vasakul), teise teinud Anton Zeilinger, ajareisiga laineid löönud ja mustade aukude omaduste peale Stephen Hawkingiga kihla vedanud Kip Thorne – kui nimetada mõnda.

Õppetunni sellest, milline peab olema üks pressiesitlus, andis Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi pressi- ja infojuht Patrick Vittet-Philippe (fotol) ja tema meeskond.

Asi vajab veel seedimist, et anda kogetust teada neilegi, kes polnud kohal nõnda, et lugu ei jääks pelgaks ülevaateks käidud teedest.
Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri