09.2009 arhiiv

Ajalugu | Füüsika | nädal.pildis | News

Einsteini torn ja ajalugu

29.09.2009

Saksamaal Berliini lähedal Potsdamis Telegrafenbergi ehk Telegraafimäe teaduspargis võib näha ka kummalist ja veidike kuulsa kataloonlase Antoni Gaudí art nouveau stiili meenutavat torni. Kuid see pole Gaudí projekteeritud, vaid hoopis saksa arhitekti Erich Mendelsoni looming. 1921. aastal valminud ekspressionistlik torn ehitati selleks, et mõõta ülitäpselt Päikese gravitatsioonist tingitud üliväikesed spektrijoonte nihked, mida nüüd punanihke all tuntakse. Sellega püüti tõestada Einsteini üldrelatiivsusteooriat. Mistõttu päikeseobservatoorium kannab Einsteini torni nime. Einstein selles ei töötanud, küll aga külastas kord. Tema kommentaar torni arhitektuurile oli pärast mõnetunnilist mõtlemist lühike: „Orgaaniline”.

Seadmed osutusid küll selleks eesmärgiks liiga vähetundlikeks, ent torn töötab päikeseobservatooriumina siiani ja ka selle fuajees seisev Einsteini büst leiti pärast sõda kila-kola alt üles, kuhu see natside eest oli peidetud.Umbes nii nagu Vabadussõja monumendid kommunistide eest Eestis.

Tekst ja foto: Tiit Kändler

nädal.arvus | News

Auru juurde!

29.09.2009

Brittide ehitatud aurujõul sõitev auto lõi 103 aasta vanuse rekordi, saavutades kiiruseks 225 km tunnis.

Allikas: New Scientist

nädal.mõttes | News

Sipelgatest ja inimestest

29.09.2009

„Ma olen üsna veendunud, et inimolendite ühiskond on palju kasulikum asi kui sipelgate ühiskond ja et kui sundida inimolendit ikka ja jälle neidsamu funktsioone täitma, siis ei saa temast isegi head sipelgat, heast inimolendist rääkimata.”

Norber Wiener (1894–1964), angloameerika matemaatik

Arheoloogia | News | vänge.lugu

Maajad mängisid püramiididel vihma laulu

29.09.2009

Kui Betti Alver arvas, et vihm räägib ladina keelt, siis võis vihm Ameerikas rääkida ka maaja keelt. Nii paranähtuste jutlustajad, skeptikud kui arheoloogid on ikka ja jälle mõistatanud, miks ometi maajad oma püramiidi ehitasid. Kui istuda Mehhikos Chichen Itzas asuva El Castillo püramiidi astmestikul, siis pidavat kuulma kummalist heli. Kui teised külastajad ülespoole ronivad, meenutab see heli ülalolevasse anumasse kukkuvate vihmapiiskade laulu. Sellist heli on täheldatud ka ühe teise püramiidi juures. Mexico City Mehaanika- ja elektriinseneride ametikooli insener Jorge Cruz ja ta kolleegid võrdlesid nende kahe püramiidide otsas ronivate inimeste tekitatud helide sagedusi. Nad salvestasid märkimisväärselt sarnaseid vihmapiiskade helisid, kuigi üks püramiididest meenutab Egiptuse püramiidi, teisel on aga laiemaid eendeid.

Cruz arvab, et El Castillo ehitati vihmajumal Chaaci meeleheaks. „Mehhiko püramiide võib pidada muusikariistadeks,” tõdeb ta. Selles on ka kahtlejaid, näiteks Londoni University Colledge´i teadlane Elizabeth Graham, kes juhib tähelepanu, et kõnealune püramiid on restaureeritud, mistap selle heliomadused ei ole enam endised.

Allikas: New Scientist

News | suve.kool

teadus.ee suvekool sai eetriga hakkama

07.09.2009

Augusti viimasel nädalavahetusel Käsmus meremuuseumi ümbruskonnas toimunud teadus.ee suvekoolis kõnelesid teadlased, muusikud, näitlejad, ärimehed ja muu rahvas eetrist kui substantsist, millega on vähemat viimased paar tuhat aastat tähistatud maailma nähtamatut, tabamatut, ent siiski olemas olevat osist.

Ei saa siinkohal kinnitada ega ümber lükata, kas kool ka korda läks, eks seda tee iga osaleja ise. Siiski on meile saadetud nii mõnigi hää sõna.

Oma sõna sai ka Sisaski eeterlik muusika.

Otsustati, et kui tulev aasta ikka tuleb, siis toimub augusti viimasel nädalavahetusel samas paigas suvekool, mis kõneleb energiast. Et asjal on jumet, näitab korraldatud inimkatse, kus eetri suvekoolis katsealuseks isikuks oli kavandatavast gaasiterminalist kõnelnud Heiki Kranich. Teda kuulati suure huviga ja pommitati hulga küsimustega. Ei gaas ega eeter plahvatanud sellest, kuigi Aigar Vaigu püüdis midagi korda saata (vt pilti).

Polnud paha käia ära ka Aafrikas, ja seda Musta Mandri Valge Fänni
Indrek Rohtmetsa eestvõttel (vt sedagi pilti).

Lootust annab ka laste suur huvi töötoa vastu.

Toimkond tänab kõiki osalejaid südamest ja soovib uut energiat. Meid aitasid Vikerraadio, ilm.ee, Kulle Raig, innovatsiooniaasta in.ee, Käsmu Meremuuseum, Eesti Päevaleht ja kes veel kõik.

teadus.ee


News | vänge.lugu

Parim valimisloosung

07.09.2009

Mida teha, kui on keha?
Palju tehtud, palju teha!

Albert Trapeež/Rainer Vakra, Keskerakond

nädal.arvus | News

Ookean soojeneb

07.09.2009

Selle aasta juulis mõõdeti maailma ookeanide keskmiseks pinnatemperatuuriks 16,99 ̊C, mis on kõrgeim alates mõõtmiste algusest 1880. aastal.

Allikas: Scientific American

nädal.mõttes | News

Tsitaat

07.09.2009

„Lollid kipuvad sinna, kuhu kardavad astuda isegi inglid.”

Alexander Pope (1688–1744), inglise poeet

euroopa.mõtleb | Loomad | News | Paleontoloogia

Värvikas minevik

07.09.2009

Väljasurnud liikide välimuse kujutamine on siiani jäänud kunstnike mängumaaks. Sageli kujutatakse neid olevusi sõna otseses mõttes vägagi värvikalt. Kuid nüüd on Yale´i ülikooli teadlane Derek Briggs ja ta kolleegid avastanud fossiilsetes sulgedes säilinud värvused.

Kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi leidsid nad organiseerunud pigmendistruktuurid, mida kutsutakse melanoomideks. Kuid kuna ümbritsev optilises hajumises osalev keratiin oli kadunud, siis ei saanud nad määrata sulgede täpset värvimängu.

Kuid siiski võrdlesid nad fossiilset melanosoomi nüüdislindude omaga ja järeldasid, et toonastel lindudel olid mustad suled, mis ilmutasid sinist, rohelist ja vasekarva iirisvärvumist.

Allikas: Nature

Loomad | Meditsiin | mis.uudist | News

Lootelised tüvirakud: katsetamine peatati

07.09.2009

Võitlus embrüonaalsete ehk looteliste tüvirakkude ümber kestab endise hooga. USA toidu ja ravimite administratsioon FDA lükkas edasi võimaluse, et neid tüvirakke saaks katsetada selgroovigastusega patsientide raviks.

California firma Geron kavatseb siirdada tüvirakke, mida kutsutakse oligodentrotsüüdi eelkäijaks ja mida kasvatatakse inimese loote tüvirakkudest, liikumisvõimetuks jäänud patsientide selgroogudesse. Idee on, et need rakud eristavad müeliini, mis moodustab närvirakke vigastuste eest kaitsvaid ümbriseid.

Rottidel on sellised siirdamised aidanud pärast selgroovigastust taastada liikumisvõime.

Geron saavutas loa alustada katseid jaanuaris, aastaid soovitust hiljem. FDA aga kardab, et tüvirakud võivad sisaldada haruldasi praakrakke, mis võivad tekitada vähki. Hiljutised kahtlused tekkisid uute loomkatsete tulemuste põhjal, ent ei Geron ega FDA ei kommenteeri edasilükkamise täpseid põhjusi.
Allikas: Nature

Telli Teadus.ee uudiskiri