05.2010 arhiiv

mis.toimub | News | suve.kool

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE

28.05.2010

Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel.

Meie eesmärgiks on käsitleda energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Energia on nii iga inimese kui ka Eesti jaoks tähtsam kui ehk kunagi varem. Püüame seda lahti rääkida eri teaduste mätta otsast, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle: tuumaenergia, taastuvenergia, algosakeste energia, Läänemere energia, toidu energia jms.

Meie suuremateks toetajateks on Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium, projekt TeaMe.

Sobilik tsitaat:

„Ärge mõistke mind valesti: mulle meeldib tuumaenergia. Kuid ma eelistan tuumasünteesi tuumade lõhestamisele. Ja juhtumisi asub turvaline hiiglaslik tuumasünteesi reaktor meist mõne miljoni miili kaugusel. See annab meile enam kui suudame kasutada vaid 8 minutilise hilinemisega. Ja see on traadita!”

William McDonough, ameerika arhitekt, jätkusuutliku arhitektuuri viljeleja

Kes on kes ja mis on mis?

ALVAR SOESOO, TTÜ GI direktor Maa energiast;
ANDI HEKTOR, KBFI teadlane ja CERNi kaastöötaja LHCst ja tuumaenergiast;
ERIK PUURA, TÜ professor sellest kui säästev on säästev;
MARIKA MIKELSAAR, TÜ professor bakterid meie kõhus ja nende energia;
JAAK KIKAS, TÜ professor energast füüsikas ja igapüäevamõistes;
TOOMAS PAUL, teoloog ja mõtleja;
RAUL MEEL, kunstnik, kunsti energiast;
URMAS SISASK, helilooja, energilisest muusikast (fotol eelmine suvekool);
ÜLO KAEVATS, TTÜ professor paneeldiskussiooni juhtima;
JÜRI ELKEN, TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Läänemere energiast;
ANDRES TROPP, Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja tuumaenergia võimalikkusest Eestis.

REEDE, 27. AUGUST 2010

17:00 Väljub buss Käsmu suunas Tallinna rahvusraamatukogu eest.
18:00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid üles.

PAIK: Rahvamaja. Juhib TIIT KÄNDLER

19:15 Sissejuhatus energiasse.
19:30 ERIK PUURA: „Kui säästev on säästev?”
20:30 Õhtusöök

PAIK: Rahvamaja.

21:00 URMAS SISASK: energiline muusika.

LAUPÄEV, 28. AUGUST

Varahommik: Loodusfotograaf ja bioloog TIIT HUNT: kuidas pildistada energiat.
08:30 Hommikusöök

PAIK: Rahvamaja. Juhib: PRIIT ENNET

09:30 ANDI HEKTOR: „Otsides väikseimat ja suurimat energiat.”
10:30 TOOMAS PAUL: „Kust tuleb energia?”

PAIK: Rahvamaja ja selle esine

11:30 JAAK KIKAS: „Energiast ja energiatest füüsiku pilguga.” AIGAR VAIGU: energilised katsed.
13:00 Lõunasöök
TIIT HUNDI pildistusretk.

PAIK: Rahvamaja. Juhib: JAAK KIKAS

15:00 JÜRI ELKEN: „Kui energiline on Läänemeri?”
16:30 MARIKA MIKELSAAR: „Tervistavad mikroobid ainevahetuses.”
18:00 ALVAR SOESOO: „Energiat Maa seest ja pinnast.”
20:00 Õhtusöök.
21:00 RAUL MEEL: „Kunsti energia.”
Läänemere muinastulede öö: AARNE VAIK, URMAS SISASK ja kõik teised.

PÜHAPÄEV, 29. AUGUST

Varahommik: TIIT HUNT nähtamatu energia pildistamine.
08:30 Hommikusöök

PAIK: Rahvamaja või vaba õhk. Juhib ÜLO KAEVATS

09:30 ANDRES TROPP, Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja: „Tuumaenergia võimalustest Eesti elektritootmise arendamisel.”
10:30 (Suur)paneeldiskussioon.
Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.
Ühtlasi: viktoriin, auhindade jagamine.
Telgid kähku maha ja kokku.
14:00
Buss lahkub Tallinna poole.

Lisanduvad veel ajakirjanike töötuba ja laste töötuba.

REGISTREERIMINE: aadressil toimetus@teadus.ee

Soovijad viib Tallinnast kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi.

INFO: registreerimine, transport Eleri Inno +372 515 4966; programm Tiit Kändler +372 5648 3481.
HIND: koos söögiga (5 söögikorda) 900 krooni.
ÜLIÕPILASTELE SOODSAM: koos söögiga 600 krooni.
LASTELE: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest 200 krooni.
NELJANDA KLASSI JA VANEMAD KOOLILAPSED: hind 600 krooni.
MAJUTUS: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu ning kirjadega ka Käsmu tubades.

Soovitame registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.

teadus.ee

Füüsika | News | vänge.lugu

Kosmosesse tassitakse Newtoni õunapuu tükike

26.05.2010

Justkui Maal poleks sellele enam kohta, on rahvusvahelisse kosmosejaama veetud üks puutükk. Tõsi küll, mitte just tavaline puutükk. Vaid teadusajalooline puutükk. See on tükike õunapuust, mis legendi kohaselt inspireeris Isaac Newtonit gravitatsiooniteooria välja mõtlema. Londoni Kuninglik Ühing laenas selle 10-sentimeetrise tükikese Briti astronaudile Piers Sellersile, et teha reklaami oma 350. aastapäevale. Puutükk reisis sütiklaeva Atlantise pardal kosmosejaama, kuhu on ennegi veidraid esemeid veetud. Nagu golfipalle ja mänguasju.

Õunapuu ja selle inspireeriv õun kukkus teadusajalukku alates Newtoni biograafiast, mille kirjutas 1752. aastal William Stukeley. Puu kasvab väidetavasti siiani Newtoni sünnipaigas Woolsthorpe’i mõisas Lincolnshire’s. Tõsi, see on juba puu kolmas põlvkond, kuid ikka samadest juurtest.

Allikas: New Scientist

lugemis.vara | News

Kaleidoskoop, mis näitab teadust

13.05.2010

Tiit Kändler
Selles tarkuses näha süsteemi
Valitud artikleid teadusest ja teadlastest
Kujundaja Eerik Kändler
Jutulind 2010
236 lk

Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja. Vahele jääb näiteks rida originaallugusid Euroopa tippteadlaste tegevusest. Kokku on kogutud autori läbi aastate eri väljaannetes, sh eriti Eesti Päevalehes kirjutatud artiklid ja avaldatud päevaajakirjanduses hädavajalikeks osutunud kärbeteta. Rikkalikult graafikuid, infokaste, fotosid. „Kes on targem – kas konn või inimene?” Küsimus, mille ees iga teadlane seisab omal moel.

Meteoroloogia | nädal.mõttes | News

Temperatuuri täpne definitsioon

13.05.2010

Inimese ja kliima suhted sõnastas juba 1929. aastal täpselt tšehhi kirjanik Karel Čapek oma raamatus „Aedniku aasta”: „Temperatuur ei vasta iialgi saja aasta keskmisele: ikka on ta kas viis pügalat madalam või siis viis pügalat kõrgem.”

Antropoloogia | News | to.imetaja

Eurooplased on kõik parasjagu neandertallased

13.05.2010

Vaieldi mis vaieldi, nüüd on asi selge. Eurooplaste soontes voolab vähemalt tilgake neandertallase verd. Nii et võib kindlalt ennustada: nii nagu mõne aja eest ilmus lagedale naisõiguslasi ja siis igasugu seksuaalvähemuste huvide eest võitlejaid ja siis loomaõiguste eest võitlejaid, nõnda on meie tänavatele oodata ka neid, kes nõuavad nüüdisinimese põlvnemise ajaloo võltsijate vastutusele võtmist. Ajalugu ei tohi ümber kirjutada, karjuvad nad ja lehvitavad … ei tea isegi, mis värvi lippe – paleontoloogid pole veel selgeks teinud, milliste lippude alla neandertallased kogunesid.

Kõige selle taga on mees, kelle soontes voolab ka veidi eesti verd – nimelt Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi geneetik Svante Pääbo ja tema töörühm. Just nemad avaldasid aprilli keskel ajakirjas Science artikli neandertallase genoomist. Selles tõestavad nad, et Homo sapiens ja Homo neanderthalis olid Vahemere piirkonnas 45 kuni 80 tuhande aasta eest sugulises vahekorras ja said ka järglasi. Mitteaafriklasest nüüdisinimese genoomis on tänu sellele või selle tõttu 1–4 protsenti neandertallastelt päritud järjestusi.

Võrreldes möödunud aastal järjestatud neandertallase genoomi värskelt määratud Euroopa, Aasia ja Aafrika nüüdsete asukate genoomidega, selgus, et vaid nüüdsetes Aafrika genoomides pole neandertallase järjestusi. Nii et siis ühised järglased soetati pärast seda, kui Aafrikast välja rännati.

Kui aga järglased saadi, siis polegi tegu klassikalises mõttes kahe eri liigiga, vaid Homo sapiensi alamliikidega, nagu pakub ajakirjas Nature näiteks Illinoisi osariigi ülikooli antropoloog Fred Smith.

Nii et on põhjust kukalt kratsida, ja seda sõna otseses mõttes. Sest kui avastate oma kuklal ühe kolbamuhukese, siis teadke – see on pärit neandertallaselt.

Jääb üle oodata, kuidas sellele teadmisele reageerib EL, eriti liikmesriikide need erakonnad, kes vastustavad sisserännet Aafrikast.

Tiit Kändler

Meteoroloogia | News | Ökoloogia | to.imetaja

Vulkaanilise tuha pilved võivad muuta kliimat

05.05.2010

Üks tont käib mööda Euroopat. Sedapuhku ei ole see kommunismitont, nagu nimetas Karl Marx, vaid tuhatont. Vulkaanid ei hooli ei inimeludest ei lennuilmast. Ometi on elu tekkinud ja elurikkus püsinud vulkaanide toel. Nood vahel tulivihased trollid suudavad muuta ka Maa kliimat.

Vulkaanide olemasolu ja teadmised nende võimaliku käitumise kohta ei ole inimkonnale mingi uudis. Uudis pole seegi, et vahel paiskub vulkaanist atmosfääri imepeenike, enamjaolt millimeetri tuhandikosa suurustest klaasjatest osakestest koosnev aerosoolipilv ehk kõnekeeli tuhk.

Pole kahtlust, et vulkaan võib atmosfääri paisata nõnda suure koguse gaase ja tolmu, et Maa globaalne temperatuur mõneks ajaks alaneb. On näiteks teada, et seda temperatuuri langetasid 1991. aastal pursanud Pinatubo, 1883. aastal tegutsenud Krakatau ja 1815. aastal tegutsenud Tambora. Näiteks Krakatau purskele järgnenud aastal oli globaalne temperatuur 1,2 Celsiuse kraadi võrra madalam. Tambora purse alandas järgmise aasta temperatuuri ühe kraadi võrra. Tuhaosakeste pilved ei lase osal päikesekiirgusest maapinnani jõuda. Atmosfääri ülakihid muutuvad soojemaks, ent maapinnale lähemad kihid külmemaks.

Ida-Aafrika riftioru vulkaaniline teke põhjustas kuue miljoni aasta eest selliseid kliimamuutusi, mis võisid sundida inimese eellasi puu otsast alla ronima ja kahel koival kõndima õppima. Nemad elasid orust ida pool, kus vulkaanipursetest vallandatud kliimamuutuste tagajärjel tekkisid rohtlad ja savannid, samal ajal riftist läänes, kus säilisid vihmametsad, jäid ahvid puude otsa.

Hiidvulkaanide pursked on tunda üle kogu maakera, need võivad muuta Maa kliimat pikemaks ajaks. Arvatakse, et hiidvulkaanid on põhjustanud massilisi elustiku väljasuremisi nagu näiteks 248 miljoni aasta eest Permi ajastu lõpul. Siiski pole selliseid ülivõimsaid purskeid olnud Maa ajaloos palju. Nüüdisinimese ajaloo ajal on selliseid pursanud kaks. Arvatakse, et 74 000 aasta tagune Toba superpurse kiirendas jääaja tulekut ning võis põhjustada varase inimkonna märkimisväärse vähenemise.

Vulkaanipursked muudavad tundmatuseni ka ümbritsevat maastikku ning hävitavad sealset elu. Miks siis inimesed kipuvad elama vulkaanide läheduses või isegi nõlvadel nagu näiteks Etna ja Fuji puhul või Indoneesias, kus põllumehed harivad maad tegevvulkaanide kraatrite sisemuses lebavate järvede ümber? Aga seepärast, et vulkaaniline tuhk ja muu välja paisatu sisaldavad väga palju taimedele ülivajalikke ühendeid. Vulkaan hävitab elu, selleks et võimaldada uuel elul tegusalt kasvama hakata.

Kui ka on nõnda nagu arvavad mõned, et vulkaanide aktiivsus seoses kliima soojenemisega tõuseb, siis võib ju vastu öelda, et Maa reguleerib nende läbi oma temperatuuri, sest vulkaanidest välja paisatud gaasid ja tuhk varjutavad osa päikesekiirgusest ja jahendavad kliimat. Et lennukitele see ei meeldi, ei kuulu looduse plaanidesse.

Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri