06.2010 arhiiv

lugemis.vara | News

Muusikat kõrvas ja elektronide maailmas

11.06.2010

Tiit Kändler

Kõlakoda kõrva taga

Kuidas muusika loob teadust ja teadus teeb muusikat

Kujundanud Andres Tali

Tammerraamat 2010

168 lk, hind poes ca 150 kr

Ei hakka siin veiderdama, ütlen kohe välja, et kirjutasin oma äsja ilmunud raamatu tutvustuse ise. Lõppude lõpuks pole see nii haruldane midagi, ainult et tavaliselt seda ei öelda.

See raamat põhineb läbi aastate Sirbis avaldatud esseedel, millele mind meelitas tollane muusikatoimetaja Igor Garšnek. Kui nii, siis püüdsin neis esseedes kirjutada mitte ainult sellest, kuidas teaduse ja tehnika edenemine edendas ka muusikakeelt, vaid kuidas muusikal oli omajagu vastumõju teadusele. Kirjeldan sedagi, kuidas helid tekivad, liiguvad, kuidas neid vastu võetakse – ja mitte ainult inimese, vaid ka lindude, kasside ja kelle näitel veel.

Püüdsin ka kujutada oma seoseid muusikaga, nii hästi kui minu sõnad seda suudavad edasi anda.

Muusika võib tahtajale õpetada kaootilise maailma käitumist; seda, kuidas kaosest ikka ja jälle kord luuakse. Muusika on parim insener, mis on inspireerinud tuhandeid katedraale, kontserdisaale ja kõlakodasid.

Minu kunagine hea algkooli klassijuhataja Miralda Kikerpuu, Kustas Kikerpuu ema, tegi mulle selgeks, et kes ka oma arust viisi pidada ei oska, saab rütmiga kindlasti hakkama.

Noh, nii et kui see raamat pole ka viisikas, siis rütmikas ehk ikka.

Kui küsida elektronilt, mis rütmi see mängib, siis võib see teile kosta, et ülespidi spinniga.

Tiit Kändler

mis.toimub | News | suve.kool

teadus.ee suvekoolist täpsemalt

09.06.2010

Nagu teatasime, toimub teadus.ee suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.

Meie eesmärgiks on käsitleda energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Püüame energiast rääkida eri teaduste mätta otsast, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle: tuumaenergia, taastuvenergia, algosakeste energia, Läänemere energia, toidu energia jms.

Meie suuremateks toetajateks on Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium ning teaduse populariseerimise programm TeaMe.

Vt lähemalt registreerimisest www.teadus.ee

Esinejad – kes on kes ja mis on mis:

Alvar Soesoo, geoloog, TTÜ geoloogia instituudi direktor – Maa energiast;

Andi Hektor, füüsik, KBFI teadlane ja CERNi kaastöötaja – LHCst ja tuumaenergiast;

Erik Puura, geoloog, TÜ professor – sellest kui säästev on säästev;

Marika Mikelsaar, mikrobioloog, TÜ professor – bakteritest meie kõhus ja nende energiast;

Jaak Kikas, füüsik, TÜ professor – energiast füüsikas ja igapäevamõistes;

Toomas Paul, teoloog ja literaat – sellest, kust tuleb energia;

Raul Meel, insener ja kunstnik – kunsti energiast;

Urmas Sisask, helilooja, harrastusastronoom ja visionäär – energilisest muusikast;

Ülo Kaevats, füüsik ja teadusloolane, TTÜ professor – energilise paneeldiskussiooni juht;

Jaan Lahe, religioonifilosoof – Vana-Rooma mõttemaailmast;

Jüri Elken, merefüüsik, TTÜ meresüsteemide instituudi direktor – Läänemere energiast;

Andres Tropp – Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja, tuumaenergia võimalikkusest Eestis;

Priit Ennet, teadusajakirjanik – diskussiooni ja viktoriini juht;

Tiit Kändler – füüsik, teadustoimetaja ja teaduskirjanik, pudist ja padist;

Nagu ikka olnud, tuleb nüüdki Tiit Hundi fotokool, lastekool meisterdamiseks ja viktoriin auhindade jagamiseks neile, kes ei maha maganud.

Toimub Eesti ajakirjanike töötuba, kus arutletakse, kuidas käsitleda energiateemat ausalt, informatiivselt ja paeluvalt. Juhivad Indrek Rohtmets ja Tiit Kändler.

Öösel vastu pühapäeva osaleme Läänemere muinastulede öös ja mõlgutame mõtteid Aarne Vaigu paadiga, Urmas Sisaski trummiga ja meie kõigiga ühiselt (kõrval Tiit Hundi foto möödunud aastast).

News | Ökoloogia | to.imetaja

Elurikkuse kadu teeb inimese vaeseks

09.06.2010

Euroopa tarbib kaks korda enam, kui ta maa ja meri toota suudab.

Viimase mõnesaja aastaga on inimene kiirendanud liikide väljasuremise kiirust tuhat korda, võrreldes taustkiirusega, mis on Maa ajaloos olnud tavapärane.

Kuni 25 protsenti Euroopa loomaliikidest, sealhulgas imetajad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja liblikad, on väljasuremise ohus.

Liikidest 30 protsenti ähvardab kadumine ülekasutamise tõttu.

Põhiline mure on elupaikade kadu, mille tõttu on ohustatud 70 protsenti liikidest.

Põllumaade lindudest on kadunud 1990. ja 2007. aasta vahel 25 protsenti.

Kõige enam ähvardab elurikkust kalastamine ja seejärel põllumajandus.

Need laused ei ole võetud mingi haiglase pessimisti märkmikust, vaid on maha kirjutatud Euroopa Liidu välja antud trükistest ja põhinevad sadade ning tuhandete rahvusvahelistesse komisjonidesse värvatud ekspertide järeldustel.

Nüüd, mil kliimamuutuste ümber tormlenud debatid on kaotanud oma värskuse, tullakse lagedale uue ja veel hirmutavama nägemusega Maa tulevikust, kui seda mingite jääliustike võimalikud sulamised ongi. Ja nimelt, et palju ohtlikum kui kliima muutumine on elurikkuse üha kiirenev vähenemine.

See ideestik sidus möödunud nädalal Brüsselis Euroopa Liidu mitmete organisatsioonide korraldatud Rohelise Nädala üle kolme tuhande osavõtja mõtteid.

Kuid mida nende hoiatavate järeldustega peale hakata? Ega seda ei oska täpselt öelda keegi – igatahes aastate eest seatud eesmärk peatada elurikkuse kahanemine Euroopas praeguseks aastaks on täitmata. Vastupidi, vaesestumine üha kiireneb.

Nüüd on vähemasti selge, et toredad jutud sellest, kui loodussõbralikud on põllumehed ja kalamehed, on pehmelt öeldes hundi unenägu. Inimesi tuleb üha juurde, kõik tahavad süüa, ja nõnda tuleb ka põllupinda juurde haarata ning kalu enam paati kühveldada. Teist rohelist revolutsiooni pole toimunud – ja seda ka tänu maruroheliste sõjakäigule geenmuundatud põlluviljade vastu. Rohelised ise aga oskavad väljapääsu pakkuda veel vähem – nii näiteks vaesestab elurikkust biokütuste tootmine enamgi kui tavapõllupidamine.

Pole kahtlust, et ega siis elu seepärast veel lõpe – Maa on näinud õige mitut massilist liikide väljasuremist. Ja ühe käigus kadusid saurused, misläbi said võimaluse imetajad ja meie sealhulgas.

Kuid pole sugugi selge, kas inimene omaenese poolt ergutatud väljasuremise laine harjal kaugemasse tulevikku üldse jõuab.

Üks on selge – EL panustab lähiajal elurikkuse teemasse üsna palju. Mistõttu on ka selge, et kalurite iha püüda nii palju kalu, et ka kõige laisema ja lollima püünised täis saaksid, ei täitu. Kui ka Mark Soosaar ja sotsid selle poole ei püüdleks, nagu selgus tema intervjuust 9. juuni Vikerraadios.

Nii nagu ei täitu ka nn investeerija Joakim Heleniuse soovunelm laiali lükata kõik väikemajapidamised ja künda kogu Euroopa üles hiiglaslikeks haljendavateks põldudeks. Nagu selgus tema intervjuust 5. juuni Eesti Päevalehes.

Inimest ei aita muu kui elurikkus ise, sealhulgas arvamuste rikkus, mille üheks väljendajaks oleks ka kodanikualgatuste paljusus ning miks mitte poliitiliste parteide paljusus – vastupidiselt end sotsioloogideks nimetavate kirjatsurade koorilaulule.

Selles kontekstis näiteks on kahju, kui Riigikogus poleks tulevikus enam ei rohelisi, ei rahvaerakondlasi.

Tiit Kändler

Loomad | News | Ökoloogia | vänge.lugu

Krokodill on tubli surfaja

09.06.2010

Austraalia ökoloogid lahendasid ühe siiani vaid krokodillidele teada oleva mõistatuse. Nimelt selle, kuidas said need loomad asustada nõnda palju Vaikse ookeani lõunaosa saari, mis on eraldatud mandritest hiiglasliku ookeaniga. Krokodillid on suhteliselt kehvad ujujad. Kuid nad oskavad lainetel edasi liikuda kui surfijad. Kõnealune võimsa harjaga kuni viiemeetrine harikrokodill elab paljudes jõgedes ja mangroovimetsades. Ta on levinud Hiinast Põhja-Austraaliani. Kuid toitub ta maismaal. Teadlased jälgisid märgistatud krokodille satelliitidelt ja veealuste akustiliste seadmete abil. Krokodillid võtavad merereise ette tund enne loode saabumist. Ja nad suudavad pikka aega taluda soolast vett ja olla söömata.

Allikas: AlphaGalileo

News | Ökoloogia | to.imetaja

Jõudu ööle, ministeerium

09.06.2010

Juhtusin 26. mail kuulama Eesti Raadiost saadet Tuhala nõiakaevust. Ei ole Tuhala värki uurinud ja sestap ei ole mul ka põhjendatud seisukohta selle suhtes. Kuid üks asi häiris nõnda, et suisa pean sellest kirjutama.

Seal neil (just nimelt neil, mitte meil – miks, selgub edaspidisest) keskkonnaministeeriumis on üks kõrge ametnik Olavi Tammemäe, kes on olnud kord ühes kord teises ametis ja paigas, nii et ei teagi, kus ta parasjagu täna oma palka sisse kasseerib. Aga küsimusele, et miks siis ministeeriumi esindajad Tuhala arutelule kohale ei läinud, vastas Tammemäe nõnda, et seal ei korraldatud ümarlauda õigesti, nagu peab, inimesed, saate aru, pandi valesti istuma, ja ka oli ette teada, et arutelu ei toimu nii, nagu peab.

Tore, et riik palkab kantsleriteks või kes nad parasjagu on, selgeltnägijaid.

Tammemäe filosoofia oli järgmine: riigi asi on passida põõsas. Kunagi oli, et riik vahendas ettevõtjat ja keskkonnaekspertiisi, aga teate, kui palju see ametnikele tööd tõi. Nüüd me enam nii lollid ei ole ja tööd ei tee. Las eksperdivad ise. Meie lööme pärast pikka mõtlemist pitsati alla.

Selles ongi konks. Tammemäe-sugused ausad, tublid ja töökad ametnikud ei saagi ju teha muud, kui jälgida oma teraval ja arukal pilgul lollide, juhmide ja idioodistunud riigialamate mängu, kus isegi ei teata, mis asi on ümarlaud. Päev läheb ju looja omasoodu ja palgaraha muudkui aga tiksub. Meie kõigi hüvanguks.

Mu meelest tuleb kodanikel mitte taluda just selliseid meie poolt kinni makstavaid superinimesi. Seni, kuni nemad riigis otsustavad (või õigemini, ei otsusta), kaevatakse kogu maa meie silme all mõttetult lahti ja Tammemäel jääb veel üle oidu täpsustada, nii nagu ta eile küüniliselt tegigi: see on ju meie kõigi varandus ja meie kõigi rahakoti huvides.

Eks ka meie kallis Villu võidelnud mereäärsete ehituslubade ja maade müügi võitlust meie kõigi rahakoti huvides.

Tiit Kändler

Astronoomia | mis.uudist | News

Eksoplaneet tabati liikumise pealt

09.06.2010

Meist vaid 60 valgusaasta kaugusel asub nooruke, 12 miljoni aasta vanune täht Beta Pictoris, mis on üks paremini tuntud näiteid kosmilisest tolmust ümbritsetud tähest (vt pilti). Päikesest kolmsada korda noorem, ent peaaegu kaks korda massiivsem täht on pakkunud astronoomidele võimaluse avastada, et planeetide moodustumine toimub seniarvatust kiiremini. Aastatel 2003–2009 tehtud ülitäpsed mõõtmised näitasid, et kõnealuse tähe ümber tiirleb eksoplaneet – kord oli selle tuhm kuju näha, siis mitte, siis aga ilmus välja teisel pool tähte.

Planeet tiirleb oma tähest umbes kümme korda kaugemal kui Maa Päikesest, umbes sama kaugel kui Saturn. Ta on üheksa korda massiivsem Jupiterist. Tema liikumine tabati Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) 8,2-meetrise Väga Suure Teleskoobi külge seatud instrumentide abil.

Allikas: ESO

Telli Teadus.ee uudiskiri