09.2010 arhiiv

News | to.imetaja

Septembrikuu teadusmälestusi

07.09.2010

Eurokalkulaator

1. september. Koolide algusega seondub tihedalt valitsuse otsus tellida Hiinast igale perele eurokalkulaator. Mis näitab, mitu krooni siis eurodes väljendatud kauba hind oligi. Ma ei tea, ehk on tõepoolest raske panna eurohinnale üks null otsa ja lisada veel pool sellest, mis ju 10 protsendi täpsusega armastatud kroonihinna annab. Mu meelest oleks olnud tore, kui hiinlastelt oleks tellitud selline kalkulaator, mis näitaks, kui palju müüdav plasmateler oleks maksnud Brežnevi rublades, Nikita rublades, Stalini rublades, Hitleri ostmarkades, Pätsi kroonides, Nikolai rublades, Karl XII rootsi kroonides, Hansaliidu aja taalrites ja nõnda kuni kivikirvesteni välja. Vaat sellise kalkulaatori ostaks kasvõi ise. Kui vaid teaks, mitu kivikirvest see oleks kiviajal maksnud.

Uus Mahtra sõda

4. september. Tõsiajaloolasi on vihastanud väljavaade, et Mahtras pannakse talurahvale kuulunud asjad välja mõisa tallis. Sakste asjadele aga jäetakse mõisahoone. Tõsine teaduslik vaidlus peab ometi kord välja töötama viisi, kuidas oleks talupoeg terve ja saks söönud. Üks võimalus selleks on pista baltisakste asjad okupatsioonimuuseumisse, Mahtra meeste kaikad aga panna väljanäitusele golfiklubidesse.

Asjade suund

6. september. Leidsin postkastist Ene Ergma poolt saadetud kirja, kus ta pakub mulle „mõnusalt muhedat” mütsi, „moodsat” salli, vahvaid rahvusmustrites „Sooje sõrmikuid” ja mida kõike veel. Muidugi on need vidinad varustatud IRLi kuulsusrikka sümboolikaga.

Seda siis, kui olen andnud neile oma isikuandmed ja vastanud näiteks sellisele küsimusele: kas minu arvates liiguvad asjad Eestis „üldiselt õiges suunas”. Vaatasin seepeale aknast välja ja mis ma nägin: õun lahkus puu küljes ja potsatas otse maha. Nii nagu Newtoni ajalgi. Kuid kuidas küsida õunalt, kas ta liigub üldiselt õiges suunas? Küllap teab seda akadeemik Ergma, kes küsitluslehel trükitud pildil on 10 korda suurem kui Tallinna laululava. Mõtlen siiani, kas laululava liigub üldiselt õiges suunas?

Tiit Kändler

News | suve.kool

teadus.ee suvekool andis energiat

07.09.2010

Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.

27.–29. augustini Käsmus toimunud suvekooli mõte ja eesmärk oli võtta ja käsitleda energiat eri teaduste ja kunstide seisukohalt. Nii nagu eelnevadki meie suvekoolid, püüdsime näidata, et teaduse ja tehnika kajastamisel ei ole põhilised mitte ainult uudislikud faktid, vaid ka taust, millesse need faktid põimuvad. Kui meelelahutus oma iseloomu kohaselt ei tegele taustaga, vaid pigem välistab selle, siis teaduse teavitamine ja populariseerimine ei saa taustata hakkama. Kõik on kõigega seotud. Kuid ometi ei suuda inimene, olgu ta nii geniaalne kui tahes, kogu olevat tajuda, seda kastistamata. Fotol näide öeldust – elekter mõjub inimese tajule.

Alljärgnev ei ole ammendav ülevaade suvekoolis toimunust, vaid pelk visand. Ülevaate sai küllap iga osalenu endale ise. Ning suvekooli kammerlikkuse tõttu ei pea korraldajad mõttekaks seda kuidagiviisi veebikaameratesse suunata. Siiski on oodata tükikest sellest ETV saates Tagatargemad, kes kohal oli ja midagi ka salvestas.

Töötuba

Suvekooli käigus toimunud teadusajakirjanike töötoas jõuti üldiselt järeldusele, et energia kajastamisel on Eestis nii lõkse kui ka üldkäibele läinud bluffe. Seda me ju näeme, kuidas suhtumine näiteks tuuleenergiasse on muutunud. Ka pole kerge vältida energialugude näitlikustamisel, illustreerimisel väljakujunenud stampe. Kui küsisime endilt, et mida siis ajakirjanik kirjutaks/räägiks, kui ta peaks ette valmistamata ja kibekähku oma looga valmis saama, siis vastas enamik töötoa 17-st ajakirjanikust, et küllap see oleks seotud keskkonnateemaga. Nõustuti, et korrastamist vajab terminoloogia, eriti mis puutub päikeseenergiasse ja tuumajaamadesse. Ka oldi veendunud, et peaks valimisvaidlustesse kuidagiviisi sisse sokutama ka energiateemaga seotud teaduse – kuid kuidas seda teha? Küllap nende ajakirjanike kaudu, kes valimisdebatte riigitelevisioonis ja -raadios suunavad.

Töötuba ei seisnenud mitte ainult ajakirjanike omavahelises debatis, vaid selle loomulikuks osaks olid kas suvekooli loengud, nendega kaasnenud arutlused ja paneeldiskussioon.

Tulevik

Kui vaadata Eesti energiatulevikku, siis see ei ole sugugi nii helge ja energiline, kui me tahaksime. Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja Andres Tropp visandas üsnagi reaalse pildi, mille kohaselt võib juhtuda, et Eestil ei ole kümmekonna aasta pärast üldse enam majanduslikult mõtet elektrit toota. Mujalt saab odavamalt. Mis tähendab, et peame end siduma Põhjala energiasüsteemiga.

Võibolla seisneb tulevik ka selles, kuidas pildistada ööd nõnda, et sellest saaks fotol päev – nii nagu õpetasid Tiit Hundi ja Andrus Noorhane fototunnid.

Miks on miski?

Kui rääkida energia säästmisest, siis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura juhtis tähelepanu, et energia on ainus asi, mida meid säästma kutsutakse. Kõige säästvam oleks hoopis raha põlema panna. Tema juttu võttis arvesse helilooja Urmas Sisask, kes loitsides säästis elektrienergiat (fotol).

TÜ professor Marika Mikelsaar põhjendas, miks ei saa me ennast rahaga toita. Vaja läheb seda kahte kilogrammi baktereid, kes meie see elavad. Ja mikroobi ainevahetus on sada korda suurem kui inimesel. Nii et meie sees elutsev mikrobiota ehk mikroobide maailm oma korrastatud kaosega paljuski suunab meie energiabilanssi. Mikroobid isegi avaldavad inimgeene, kõnelemata siis sellest, et mõjutavad meie kehakaalu.

Teoloog ja literaat Toomas Paul üllatas rahvast käsitlusega füüsikast ning selliste tõdemuste esiletoomiseg nagu et inimese kristallist kuju on inimesest korrastatum.

Miks on pigem miski kui eimiski? Sellele küsimusele püüdsid omal moel vastata kõik esinejad, ja sealhulgas oma võluval kombel kunstnik Raul Meel ja helilooja Urmas Sisask. Lõpus tehtud viktoriinist aga selgusid vastused sellele küsimusele, igal vastajal oma. Mille eest sai ka igaüks 100 punkti.

Kõik kokku

Korraldajana ei ole ma pädev objektiivselt suvekooli hindama, kuid küsin ometi: kuidas on see võimalik, et säherdune saja osavõtjaga üritus üldse teoks saab, ja seda kuuendat korda? Vastuseid on õige mitu. Üks see, et inimene vajab siiski vahetevahel arutlemist ka asjade toimumise põhjuste ja viiside üle ning tunnetada üldisemat kanvaad, millel sündmused arenevad.

Küllap on see ka üheks põhjuseks, miks energia suvekooli toetasid nõu ja jõuga Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Energia, teaduse populariseerimise programm TeaMe, ilm.ee, Käsmu Meremuuseum, Käsmu majutusasutused ja muidugi kõik osavõtjad. See kõik kokku ongi pigem miski kui eimiski.

Tiit Kändler,Tiit Hundi fotod

nädal.pildis | News

Pimedusega löödud fotod

07.09.2010

teadus.ee suvekoolis Käsmus augusti viimasel nädalavahetusel õpiti suisa mitšuurinlikku looduse ümberkujundamist. Täpsemalt seda, kuidas lihtsa taskulambiga saab pildistada öösel, nõnda et foto oleks tehtud justkui hommikul või õhtul.

Õpetajad Tiit Hunt ja Andrus Noorhani polnud teinud muud, kui ostnud poest kaks lihtsat taskulampi ning toonud välja statiivid. Kui nüüdne kaamera 30-sekundilise säriaja peale sättida, ja siis oskuslikult taskulambiga lähemat ja kaugemat maastikku maalida, siis ongi käes tulemus, mille paar näidet ka siinkohal avaldatud.

Vähe sellest, nõnda saab pildistada ka tonte, kodukäijaid ja muid puraskeid – kui teil vaid mängukaaslane leidub.

Telli Teadus.ee uudiskiri