04.2011 arhiiv

Bioloogia | News | vaata.imet

Parandatakse maailma maitsvamat taime

27.04.2011


Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Kui ei, siis tuleb uskuda Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlasi.

Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik. Kõige suuremad tootjad on Madagaskar, Indoneesia ja Hiina.

Kuid on üks maitse, millele vanilliin alla jääb. See on šokolaad. Vanilliin on teisel kohal ka ühes teises väga olulises nimekirjas. Nimelt on see maitseaine safrani järel kalliduselt järgmine.

Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlased püüavad välja töötada uusi meetodeid mõnede odavamate ja haruldasemate vanilliliikide kloonimiseks koekultuurides. Tavapäraselt paljundatakse vanillitaimi varrepistikutest, kuid see on väga töömahukas ning vähendab ka emataime viljakust. Koekultuuride meetod oleks lihtsam ja siis ka odavam. Häda on selles, et nõnda kipub tekkima ka alamkloone, mis loovad uusi kõrvaltüüpe, mis ei ole nõnda viljakad kui emataim.

Allikas: Nottinghami Ülikool

Loomad | News | vaata.imet

Linnud arendasid dinosauruste lõhnameelt edasi

15.04.2011


Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

Kuigi lindudel oli tegemist tasakaalu, nägemise ja lennuoskuste arendamisega, parandasid nad ka oma lõhnameelt. Calgary Ülikooli paleontoloogiaprofessor Darla Zelenitsky ja tema kolleegid uurisid kompuutertomograafiga dinosauruste ja väljasurnud lindude kolpasid ning mõõtsid nende haistmismugulaid – aju osi, mis osalevad lõhnatajus.

Vanim teadaolev lind Archaeopteryx päris oma lõhnameele väikeselt lihasööjalt dinosauruselt 150 miljoni aasta eest. Läks miljoneid aastaid ja 95 miljoni aasta eest haistsid nüüdislindude esivanemad juba palju paremini. Võibolla aitab hea lõhnataju ühes hea nägemise ja koordinatsiooniga paremini orienteeruda.

Teadlased avastasid, et Archaeopteryxil oli nüüdse tuviga sarnane lõhnataju. Rraisakotkad ja albatrossid on tuntud oma tundliku lõhnameele poolest, mida neil on vaja nii toidu leidmiseks kui pikkadel lendudel orienteerimiseks. Umbes sama hea lõhnameel oli välja arenenud väikestel Velociraptori-laadsetel dinosaurustel.

Arvamus, et linnud lõhna eriti hästi ei tunne, põhineb lindudel, keda meie paremini tunneme. Kuid uuringud näitasid, et partidel ja flamingodel on suhteliselt suured haistmismugulad, samas kui meie näeme iga päev pisimate haistmismugulatega linde nagu vareseid ja vinte ja tihaseid õuel või toidulaudadel ning papagoisid puuriõrrel. Teadlased spekuleerivad, et ehk just oma kehva lõhnataju tõttu on vareslased ja papagoid nii nupukad – peavad nad ju ühe puuduse kuidagi kompenseerima.

Allikas: Proceedings of the Royal Society B

News | Ökoloogia | to.imetaja | tuuma.jaam

Tuumavägi vägilaste maal

13.04.2011


Vahel tundub, et Eesti energiatulevik on nagu ülehomne ilm. Kõik justkui tahaks, et see oleks kaunis ja soe, aga keegi seda kena tahet teoks teha ei suuda. Kuid arutleda võib ju ikka. Ent siin on üks aga. Arutleda oleks kena, kui üks osapool teist kuidagiviisi lausa lolliks teha ei tahaks.

Minu arust on tuumajaam nõnda hirmkallis ja vastutusrikas asi, et kas ikka Eesti-sugune väikeriik selle ohjeldamisega hakkama saab. Oli äsja juhus kõndida Prantsusmaal mööda Lyoni linna. Võibolla avastasin, miks prantslastel eriti tuumaenergia vastu ei ole. Lyoni linna keskus pole rahvaarvult Tallinnast eriti suurem. Ka seal on oma mägi, tõsi küll jõe ääres ja kaks-kolm korda Toompeast kõrgem. Kui jalutasin selles meeldivas miljöös, mis erinevalt Tallinnast on elumaju täis, avastasin äkki üllatusega, et minust mööda rühkis vaikselt mäkke trollibuss.

Linna servas asub seal kaunis park. Nii nagu hotellitoast aeg-ajalt märkasin, sõitis mööda seda parki politseiauto. Varahommiku, hilisõhtul, küllap siis ka päeval. Ühistransport on kiire ja mugav ning toimib reisijate tarbeks, mitte nende hädaks ja õnnetuseks.

Sellistest pisiasjadest, mida sealmaal loomulikuna võetakse, tekitab valitsus ja omavalitus inimestes turvatunde. Ei mõelda sellele, et mis kole asi seal UNESCO maailmapärandi paigas, sarved seljas, ringi tuhiseb, vaid mõeldakse sellele, et troll võib olla ju pisem ja et las mäest üles-alla jalutuskäik jäägu turistide pärusmaaks, milleks linnakodanikku sellega piinata.

Küllap on ka Lyonis oma probleeme, ei roni ju ilmtingimata kõigisse äärelinnadesse ja eks ole rahutusigi. Kuid olles käinud ühes Loode-Prantsusmaa tuumajaamas, ei näinud ma seal küll mingit ülearust turvapingutust, kõik paistis üsna loomulik ja mõistlik. Jah, see oli küll kümmekond aastat tagasi.

Võibolla oleks Eestil parem paigutada raha kodanike turvalisuse ja mugavuse valdkondadesse ning lisaks veel kasutada ja täiendada oma traditsioonilist põlevkivikasutuse oskust. Mina küll ei saa aru, kuidas tuumakütuse sisseostmine võiks suurendada meie energiasõltumatust või turvalisust. Võibolla võtavad maailma poliitikud ikkagi pikapeale aru pähe ja lõpetavad selle õhukvootide edasi-tagasi müümise ja ostmise. Puid ju ikka ajame ahju, ja puusuits sisaldab lisaks kasvuhoonegaasidele veel peeni osakesi, mis sissehingatuna ei pruugi just kõige toitvamad olla. Kuid mis siis teha – surnuks külmuda või?

Piiblitõlkes tähistab terminit „energia” eestikeelne sõna „vägi”. See on omamoodi ilus, eriti kui tuletada siit energilisuse vasteks vägisus. Kuid vägivaldne pole juba nõnda meeldiv sõna. Muidugi ei leidu nõnda vanas tekstis sõnagi tuumaenergiast – kui just Loti ja tema naise ulmeline juhtum välja jätta. Oleks vahva, kui meie energiavaidlused saavutaksid oma sisemise väe. Kui ei muud, siis harib see rahvast – nagu näiteks Geenivaramu projekt inimesi haris.

Tiit Kändler

Füüsika | mis.uudist | News

Kvantarvuti maailmarekord

02.04.2011


Innsbrucki Ülikooli kvantfüüsikud on püstitanud järjekordse maailmarekordi. Nad saavutasid 14 kvantbiti ehk kubiti kontrollitud põimumise, mis tähendab, et nad teostasid suurima kvantregistri ning astusid sammu edasi kvantarvuti loomisel.

Kvantpõimumise mõiste juurutas Austria nobelist Erwin Schrödinger 1935. aastal ja see kirjeldab kvantmehaanilist nähtust, mida osatakse küll eksperimentaalselt demonstreerida, ent millest pole täielikult aru saadud. Põimunud osakesed ei ole eraldiolevad kindla olekuga osakesed, vaid pigem osakeste süsteem. Selline süsteem võib oskuslikul kasutamisel töötada palju kiiremini praegustest arvutitest.

2005. aastal õnnestus Rainer Blatti juhitaval Austria teadlaste rühmal kontrollida 8 osakese põimumist, mis esindab üht kvanbaiti. Nüüd sulgesid nad 14 kaltsiumi aatomit ioonlõksu ning mõjutasid neid laservalgusega. Iga aatomi siseolek esitas ühe kubiti ja nõnda loodi 14 kubiti suurune kvantregister. See register esindab justkui kvantarvuti tuuma. Selgus, et süsteemi lagunemiskiirus on võrdeline kubitite arvu ruuduga. Innsbrucki teadlased on püüdnud ioonlõksu kuni 64 osakest, ent nii suurt arvu ioone ei suudeta veel põimuma sundida.

Allikas: AlphaGalileo

Telli Teadus.ee uudiskiri