05.2011 arhiiv

News | suve.kool

teadus.ee suvekooli kava 2011. Elust elusalt

24.05.2011

Uudised: akadeemik Endel Lippmaa esinemine; vaba lava Rahva Park.

Reede, 26. august

17:00 Väljub buss Käsmu suunas Tallinna rahvusraamatukogu eest.
18:00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid üles.

Paik: Rahvamaja. Juhib Tiit Kändler
19:15
Sissejuhatus ellu.
19:30 Jüri Allik: „Kellele kuulub isiksus?”

20:30 Õhtusöök ☕

Paik: Rahvamaja.
21:30 Toomas Kukk: „Elusad ja surnud taimed.”
Hiline õhtu Urmas Sisask: elus muusika. ♬♫♪♩

Laupäev, 27. august

Varahommik Loodusfotograaf ja bioloog Tiit Hunt: kuidas pildistada elu.

08:30 Hommikusöök ☕

Paik: Rahvamaja. Juhib: Priit Ennet
09:30 Endel Lippmaa: eksklusiivne.
10:30 Anu Realo: „Milline on hea elu?”
11:30 Toomas Paul: „Elust elusamalt”

Paik: Rahvamaja ja/või selle esine
11:30
Jaak Kikas: “Kunstelust (põhiliselt) ja elukunstist (pisut ka)”.
Aigar Vaigu: elusad välgud ja paugud.

14:00 Lõunasöök ☕

Tiit Hundi pildistusretk.

Paik: Rahvamaja. Juhib: Jaak Kikas
15:30 Inna Põltsam Jürjo: „Kuidas kulges keskaja argipäev”.
16:30 Marten Kaevats, Alvin Järving „Tallinna elu täna ja tulevikus.”
18:00 Georg Liidja: „Kiirgushirmu-tõve kollid.”

20:00 Õhtusöök. ☕

21:00 Terje Ojaver, Jüri Ojaver: „Kas skulptuur pikendab või lühendab elu?” Näitus kaasneb.

Üllatus: Rahva Park. Tund, mil elu kohta saavad sõna võtta nobedamad soovijad.
Läänemere muinastulede öö: Aarne Vaik, Urmas Sisask ja kõik teised.

Pühapäev, 28. august

Varahommik: Tiit Hunt nähtamatu elu pildistamine.

08:30 Hommikusöök ☕

Paik: Rahvamaja või vaba õhk. Juhib Ülo Kaevats
09:30 Erik Puura: „Mis on elu hind?”
10:30 (Suur)paneeldiskussioon.
Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.
Ühtlasi: viktoriin, auhindade jagamine.

Telgid kähku maha ja kokku.

14:00 Buss lahkub Tallinna poole.

Lisandub veel laste töötuba.

Pimeduses kobab see, kes ei tule suvekooli. Foto: suvekool 2010, Tiit Hunt

✎ Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.
Soovijad viib Tallinnast kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi.
Info: üldine: www.teadus.ee, registreerimine, transport Eleri Inno ☎ 51 549 66;
programm Tiit Kändler ☎ 56 483 481.

Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 66 eurot.
Üliõpilastele soodsam
: koos söögiga 44 eurot.
Lastele
: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta,
maksta tuleb vaid söögi eest, info: Eleri Inno.
Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed
: hind 44 eurot.
Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu ning kirjadega ka Käsmu tubades.

☝ Soovitame registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.

teadus.ee

News | Sotsiaalteadus | vänge.lugu

Kuidas auku, nagu, pähe rääkida

16.05.2011


Kui te tahate kedagi milleski veenda, siis teadke, et oluline pole ainult sõnum, vaid ka kõnekiirus, hääle kõrgus ja pauside arv. Vähemasti kinnitavad nii Michigani Ülikooli teadlased, eks uurisid, kuidas inimeselt edukamalt intervjuud kätte saab. Uuriti 1380 telefonikõnet, mille tegi 100 telefoniküsitlejat.

Kõige edukamad olid küsitlejad, kes rääkisid keskmise kiirusega, umbes 3,5 sõna sekundis. Kiireid rääkijaid peetakse iga hinna eest augu päherääkijateks, aeglasi jälle mitte eriti arukateks või pedantseteks.

Kuigi võinuks arvata, et häälekõrguse ja kõne kiiruse varieerimine tuleb asjale kasuks, nii see ometi ei ole. See tundub hoopis kunstliku ja ülepingutatuna.

Hääle kõrgus mängis rolli meeste puhul, kelle seast on eelistatumad madala häälega küsitlejad, kõrgema häälega ei olnud nii edukad. Naiste puhul hääle kõrgus rolli ei mänginud.

Kuid kuidas on lugu pausidega? Tavaliselt teeb rääkija minutis neli-viis pausi. Need võivad olla vaiksed või täidetud. Küsitlejad, kes ei teinud pause, olid kõige vähem edukad, kes aga pausitasid keskmisest enam, tundusid ebakindlad.

Pausi täidise kohta andmeid ei ole, kuid tundub, et see sõltub ka suuresti moest. Eestis näiteks on praegu edukaim pausi meem „nagu”, mida kasutavad ohtralt ka professionaalsed tele- ja raadioajakirjanikud, intervjueeritavatest kõnelemata. Täited „tähendab”, „jah”, „ee” või „mis iganes” on surutud tagaplaanile, jätkuvalt on edukas „see on hea küsimus”.

Allikas: EurekAlert!

Astronoomia | News | Ökoloogia | to.imetaja

Õueonu päevik. Aprill

16.05.2011

Aprillis hakkab õues kvantiteedi asemel võimust võtma kvaliteet. Ehk siis lumevallide asemel tuleb kusagilt lagedale matemaatika. Õue matemaatika määrab õueruumi meetrika ehk siis selle, kas peale jääb tavaline eukleidiline ruum või hoopis kõver Riemanni ruum või kaardus Lobatševski ruum. Aeg, mis talvel lõpuks tundus et hoopis seiskus, hakkab jälle käima ja haagib end ruumi külge. Neli iidset kosmilist elementi vesi, tuli, maa ja õhk aga vallanduvad kogu täiega.

Muidu pisike Treppoja on muundunud suureks jõeks, kus on nõnda palju vett, et küllap voolaks see ka treppidest üles, kui vaid selle peale tuleks. Kuid ei ta tule, hoopis läheb – aina mere poole. Jõel tundub küll et on tahtevabadus, ent tema seda ei kasuta, või kui kasutab, siis ikka harjunud moel.

Eks langeb aprilliski lund, ent selle muster rullub lahti valge mürana, meenutades saatekanali pealt ära keeratud teleriekraani. Valge müra taustal hakkab saabuma rändavaid loomi, eelkõige muidugi linde. Nad on reisimuljetest tulvil, ja mõistavad kõiki keeli. Hüüavad kes „horošo, horošo” ja kes „bonjour, bonjour”, kes „welldone, welldone” vaid üks hädine mehike kostab vastu, et „heaküll, heaküll!”

Esimene liblikas on muidugi kollane ja Õueonul ei õnnestu teda kuidagi pilguga püüda, et mõtte vesivärvidega kirjuks võõbata. Suvi tuleb üksluine – aga ongi hea, kaksluine või kolmluine suvi võib hoopis käest minna. Ja kui suvi on käest läinud, tuleb jalga lasta.

Siis saabuvad õuele esimesed taimed. Kus olid nad talvel, kes seda teab, nemad valjuhäälselt ei tervita, hiilivad niisama vaikselt taeva poole, kusagil vesimuti kohutavate mullakuhilate tagant. Kas pole kummaline, et kevadel sisaldavad rohusööjatele hädatarvilikke aineid sellised rohttaimed, kelle poole suvel mitte ainult et ei vaadata, vaid kellest ka igal võimalikul moel lahti saada tahetakse? Naadid, võililled, nõgesed on kevadel kõige vitamiinide ja mikroelementide rikkamad. Need on pioneertaimed, ja küllap on nende vitaalsuse võti just nimelt oskuses talletada endasse vitaalsuseks vajalikke aineid. Kas tegi siis Jumal nõnda, et lõi sellised taimed, kelle söömise läbi rohusööjad kevadel ellu jääksid?

Õueonule meenub üks uudis maailma kõige maitsvamast taimest. Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik. Kuid on üks maitse, millele vanilliin alla jääb. See on šokolaad. Vanilliin on teisel kohal ka ühes teises väga olulises nimekirjas. Nimelt on see maitseaine safrani järel kalliduselt järgmine.

Kuid inimesele ei ole ükski teine olend küllalt hea. Tuleb ka vanilliorhideed paremaks muuta. Tavapäraselt paljundatakse vanillitaimi varrepistikutest, kuid see on väga töömahukas ning vähendab ka emataime viljakust. Koekultuuride meetod oleks lihtsam ja siis ka odavam. Häda on selles, et nõnda kipub tekkima ka alamkloone, mis loovad uusi kõrvaltüüpe, mis ei ole nõnda viljakad kui emataim. Nii siis püüavadki teadlased selliseid luua. Miks ei püüta luua inimese koekultuuri, kust ei tuleks laisku ja lohakaid, lolle ja napakaid? Aga ei, ei tohi, poliitikud ei luba inimesega manipuleerida, olevat ebaeetiline!

Kuid ebaeetiline ei ole valgusega juhtida mõistust. Mis sest, et mõistus on vaid tillukese ussikese oma. Ja nii ongi ümarusside hõimkonda kuuluva varbussi läbipaistva keha rakkudesse saadetud laserkiir.

Ning õpitud, kuidas valguskiire abil saab erinevaid neuroneid sisse või välja lülitada, ilma et oleks vaja kasutada elektroode. Kui ussikesed ujusid vabalt katsetassikeses, sai nende ujumise algust ja lõppu lasersignaalide abil suunata ning neid isegi munema õhutada. Nojah, aga ega selleks pea olema varbuss, et valgus sulle mõjuks, ja lausa keharakkude kaudu. Aprillis juba on valgust, ja õueonud tunnevad, kuidas see neile mõjub. Paneb kogunisti ohkama – tuleb välja otsida labidad ja rehad, kõplad ja kärud. On õue riisumise aeg!

Kui pätid riisuvad ausaid kodanikke, siis õueonud riisuvad ausat õue. Ja leiavad sellelt käbide ja oksajuppide, okaste ja lehtede kõrval igasugu uskumatuid ja usutavaid asju. Jupike nööri, tükike traati, ja ennäe – oksakäärid, mis ei-tea-millal oma teed siirdusid. Kus olid need küll vahepeal? Aga siin need nüüd on, lõgistavad oma lõugu ja nõuavad: lõika oksi!

Ah, ei viitsi veel, las läheb soojemaks, las tuleb mai, eks oksi jõuab ikka lõigata.

Parem vaadata, kuidas lendavad värskelt kohale saabuvad linnud. Jah, näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi me teada. Kuid nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Enamgi veel: lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

Vanim teadaolev lind Archaeopteryx päris oma lõhnameele väikeselt lihasööjalt dinosauruselt 150 miljoni aasta eest. Läks miljoneid aastaid ja 95 miljoni aasta eest haistsid nüüdislindude esivanemad juba palju paremini. Võibolla aitab hea lõhnataju ühes hea nägemise ja koordinatsiooniga neil paremini orienteeruda.

Uurides fossiilide kolpades olevaid haistmismugulaid jõuti järeldusele, et Archaeopteryxil oli nüüdse tuviga sarnane lõhnataju. Raisakotkad ja albatrossid on tuntud oma eriti tundliku lõhnameele poolest, mida neil on vaja nii toidu leidmiseks kui pikkadel lendudel orienteerimiseks. Umbes sama hea lõhnameel oli välja arenenud väikestel Velociraptori-laadsetel dinosaurustel.

Partidel ja flamingodel on suhteliselt suured haistmismugulad, samas kui meie näeme iga päev pisimate haistmismugulatega linde nagu vareseid ja vinte ja tihaseid õuel või toidulaudadel ning papagoisid puuriõrrel. Ehk just oma kehva lõhnataju tõttu on vareslased ja papagoid nii nupukad – peavad nad ju ühe puuduse kuidagi kompenseerima. Kes tunneb kehvalt lõhna, sel tuleb tegelda matemaatikaga. Varesed ongi ühed paremad õue matemaatikud, võivad lugeda viieni ja kui häda käes, siis ka kuueni. Mis sest, et kuub on neil hallivõitu.

mis.toimub | News | suve.kool

teadus.ee suvekool Käsmus 26.–28. august 2011 „Elust elusalt”

07.05.2011

Sel suvel toimub teadus.ee suvekool seitsmendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel.

Meie eesmärgiks on käsitleda elu erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Sedapuhku keerlevad loengud elu ümber. Püüame seda ammendamatut teemat veidi lahti rääkida erinevate mätaste otsast.

Vt lähemalt www.teadus.ee

Suvekooli esimene loeng algab Käsmu rahvamajas reedel, 26. augustil kl 19:00 ja viimane arutluste suurpaneel toimub samas pühapäeval, 28. augustil algusega kl 10:30. Sinna oodatakse kõiki lektoreid, juhib Ülo Kaevats.

On võtta ka buss Tallinnast Rahvusraamatukogu eest reedel kl 17, lahkub Käsmust pühapäeval kl 14.

Esinejad/korraldajad saavad ühes võtta kaaslasi, kool tasub neist ühe ööbimise ja söögi kulud.

Möödunud aasta suvekoolis õpiti pildistama pimedust. Sel aastal õpitakse jäädvustama elu. Foto: Tiit Hunt

Ja kõnelejad on:

Nimekirjas võib tulla väikesi muudatusi, täpne ajakava selgub kümmekonna päeva jooksul.

Jüri Allik,
psühholoog, TA akadeemik, TÜ psühholoogiaosakonna juhataja,
nägemistaju ja isiksuse uurija „Kellele kuulub isiksus?”

Anu Realo,
psühholoog, TÜ vanemteadur, isiksuse ja heaolu uurija „Milline on hea elu?”

Georg Liidja,
füüsik, TA akadeemik, lai valdkond madalatest temperatuuridest
kõrgete kiiritusdoosideni „Kiirgushirmu-tõve kollid”.

Toomas Kukk,
botaanik, Eesti Maaülikooli vanemkuraator,
Eesti Looduse peatoimetaja „Elusad ja surnud taimed”.

Marten Kaevats,
arhitektuuriüliõpilane,Uue Maailma kodanik,
„Tallinna idee” raamatu autoreid ja
Alvin Järving
, ruumipoeet, arhitektilootus „Tallinn täna ja tulevikus”.

Inna Põltsam Jürjo,
ajaloolane, keskaja uurija „Kuidas kulges keskaja argipäev”.

Erik Puura,
geoloog, keskkonnateadlane, TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor „Mis on elu hind?”

Toomas Paul,
teoloogiadoktor, literaat, Piibli tõlkija ja uurija „Elust elusamalt”.

Jaak Kikas,
füüsik, TÜ professor, eluga piirnevate materjalide uurija
“Kunstelust (põhiliselt) ja elukunstist (pisut ka)”.

Ülo Kaevats,
füüsik, teadusfilosoof, TTÜ professor, elav diskussioon kooli lõpu suurpaneelis.

Aigar Vaigu,
füüsik, teadusnäitleja, elusad välgud ja paugud.

Tiit Hunt,
bioloog, loodusfotograaf, elupildistaja.

Urmas Sisask,
helilooja, huviastronoom, elavad helid.

Terje Ojaver, skulptor, Jüri Ojaver, skulptor
„Kas skulptuur pikendab või lühendab elu?” Näitus kaasneb.

Katsed on suvekooli osa – siin on moodustatud elav vooluring. Foto: Tiit Hunt

Korraldajad:

Tiit Kändler, füüsik, teadusest kirjutaja, EPL/teadus.ee, programm, elav diskussioon jm.
Priit Ennet
, teadusajakirjanik, ERR, elav diskussioon.
Eleri Inno
, elav korraldaja.
Eerik Kändler
, graafikadisainer, muusik, graafika ja muusika.
Nils Kändler
, keskkonnainsener, suvekooliks vajalikud keskkonna asjad.
Aarne Vaik
, suvekooli hea elus vaim.
Kadre Vaik
, elusad söögid.

Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.

Soovijad viib Tallinnast kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi.

Info: registreerimine, transport Eleri Inno 51 549 66;
programm Tiit Kändler 56 483 481.

Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 66 eurot.

Üliõpilastele soodsam: koos söögiga 44 eurot.

Lastele: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta,
maksta tuleb vaid söögi eest, info: Eleri Inno.

Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed: hind 44 krooni.

Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu
ning kirjadega ka Käsmu tubades.
Soovitame registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.

Ka sel aastal loitsib Muinastulede Ööl helilooja ja harrastusastronoom Urmas Sisask. Foto: Tiit Hunt

teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri