11.2011 arhiiv

mis.toimub | News

Teaduskabaree sukeldub Universumisse

16.11.2011

Teaduskabaree nr.3 toimub neljapäeval, 24. novembril kl 19 seal, kus eelnevadki. Teatri Puhvetis.

Teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Urmas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik. Vaadake lisatud plakatit!

Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada.

Muu muusika seas esitas Sädelev Kass ühe mineraalide kohase laulu Tiit Kändleri sõnadel:

Pühad mineraalid

Oh me kallid mineraalid,

olete kui pühad Graalid.

Silikaadid, luiteliivad,

karbonaadid keele viivad.

Teemant, süsi, magnetiit,

kips, korund ja markasiit,

hematiit ja fosforiit,

tahaks kähku ära siit.

Kuld ja muld ja muldmetallid

need on eriliselt kallid,

kivisüsi, apatiit,

põlevkivi ja graniit.

Oh, me kallid mineraalid,

olete kui pühad Graalid.

Ilma teieta ei saa

sirguda me kodumaa.

Fotod: Meelis Suurkaev

mis.toimub | News

Selguvad parimad teadusfotograafid

16.11.2011

Müürlook (Arabidopsis thaliana) on pisike ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda kuuluv suure levialaga üheaastane umbrohi. Looduses on taim ilmetu ja vähemärgatav, teaduses aga kuulsuse saavutanud kui mudelorganism, mille genoom (27,000 geeni 2×5 kromosoomis) sekvineeriti esimese taimegenoomina aastal 2000. Kuigi esimene mutatsioon müürloogas dokumenteeriti juba aastal 1873 (Alexander Braun) ja kromosoomide arv määrati 1907 (Friedrch Laibach), pakuti Arabidopsis thaliana mudelorganismina välja alles 1943.

Pildil müürlooga avanev tolmukapea tolmuteradega.

Mikrofoto, konfokaal, 2007. Foto: Heiti Paves

Konkursile Teadusfoto 2011 laekunud töödel võib näha nii Antarktika-ekspeditsioone, plahvatusi teadusetendustes, põnevaid aparaate kui ka Eestis aretatud taimesorte. Neist parimaid tunnustatakse 19. novembril AHHAA keskuses peetaval Teadusfoto lõpuüritusel.

Fotokonkurss toimus 1. augustist 1. oktoobrini MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave koostöös. Nüüdseks on žürii otsuse langetanud, võitjad kuulutatakse välja ja autasustatakse Tartus AHHAA keskuses laupäeval, 19. novembril kell 14.00.

Ühtlasi avatakse AHHAA-s ka parimatest töödest koostatud näitus, mis järgneva aasta vältel rändab mööda Eestimaad. Samuti jõuavad mitmed fotod eestikeelse Vikipeedia esilehele ning trükitakse ära meediaväljaannetes.

“Osavõtt võistlusest polnud küll nii arvukas kui mõnel meie pikemate traditsioonidega nimekal fotokonkursil, laekus aga küllaltki eriilmelisi töid, mis on tugevad ka puht visuaalsetest kriteeriumitest lähtuvalt. Nende kaudu avaneb vaatajale teaduse tavapilgule varjatud, aga põnev maailm,” ütles žürii liige, Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas. “Ehk saame kunagi rääkida ka Eestis teadusfotograafiast kui oma kindla tegijate-vaatajate ringiga fotograafiaharust, kus teaduslikku sisu dokumenteerivat fotot vääristab esteetiline kvaliteet. Selleks ettevõtlikkust kõigile tänastele ja tulevastele teadusfotograafidele!”

Kokku laekus konkursile 36 autorilt 280 jäädvustust, mis on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad eestikeelses Vikipeedias ja rahvusvahelises failivaramus Wikimedia Commons.

Võistluse eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist, jäädvustamist ja tutvustamist Eestis ning ergutada teadlasi salvestama oma tegevust fotodele. Samuti parandatakse seeläbi Eesti teaduse tutvustamist eestikeelses Vikipeedias, mis tagab kõigile lihtsa ja tasuta ligipääsu teabele.

Varem on Eestis Teadusfoto konkurss toimunud kahel korral: 2006. ja 2007. aastal.

Võistluse peasponsor oli Nikon, näituse korraldamist toetab Harju Elekter.

Võistlusele esitatud fotosid võib näha aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011/Pildid

Info: Ivo Kruusamägi, +372 51 913 112

News | Ökoloogia

Õueonu päevaraamat

16.11.2011

7. november

Õueonu läheb õue ja mis ta näeb – vesirott on oma urust välja ajanud kolm roosat püramiidikest. Needsamad püramiidikesed, mille Õueonu üleeile nii vaevarohkelt vesiroti käiku sokutas. Võttis ikka vaeva, et kõik käigud üles leida, et sinna siis mürgiannused poetada. Ja mis sa ütled. Selgub, et vesirott on lisaks uskumatule töökusele veel tark kah. Õueonu ohkab ja peaaegu lepib selle näiliselt paratamatu tõsiasjaga, et ei möödu enam kaua aega, kui tuleb kukkuda maa alla, vesiroti poolt kaevatud käikude rägastikku.

Seepeale kasutab Õueonu viimast allesjäänud aega, võtab murureha ja asub kastanilehti kokku riisuma. Huvitav, mõtleb ta, kollaseid kastanilehti on ikka palju kergem kokku riisuda, kui rohelisi. Ta ei oskagi välja mõelda, kas tuleb selline erinevus värvist või sellest, et ühed on maa peal, teised puu otsas.

8. november

Emakass on varahommikul tassinud vaibale Õueonu voodi ees sügise esimese hiire korjuse. Kuid ega siis esimene hiir too veel sügist.

9. november

Kell heliseb. Huvitav, mis on kell? Ei tea ega saagi teada. Pole ju võimalik vastata täpselt küsimusele, mis on kell. Sest siis on see ju hoopis midagi muud. Nii nagu pole ka võimalik täpselt vastata küsimusele, kus ma olen. Jah, kus ma siis olen – kas seal, kus pea, kus jalg, kus kõht, kus naba? Hullem veel – pole ka võimalik vastata, palju ma kaalun. Sest igal hetkel kaalun ju hoopis midagi muud!

11. november

Czesƚav Miƚosz tõdeb: „Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult huvitav ja lõbus.” Õuel on praegu lõbu laialt. Nimelt ei toimu seal mitte midagi. Huvitav, miks küll?

12. november

Loen reklaambukletist, et nüüd on välja nuputatud nutipotid. Sihukeses potis kasvavat taime ei pea kastma, väetama ega muul viisil hoolitsema, lubatakse. Kogu hoole võtavad enda kanda potis olevad sensorid, mikroprotsessor ja spetsiaalne tarkvara. Pole küll öeldud, kas ka taime vaatamise hoole võtab enda kanda mõni sensor. Huvitav on ette kujutada, et läheb aga kaua või vähe, ja ongi meil olemas nutiõued. Mida ei pea mingil viisil hoolitsema. Kus kõik teeb ära automaatika, robootika ja arvutusmatemaatika.

Kuid kas selline nutiaed ei ole juba ammust aega olemas olnud? Põlismets sel nimeks.

Ja siis veel natuke ning on platsis nutibeebid. Kelle eest ei pea mingilgi kombel hoolt kandma.

16. november

Õu on segaduses. On soe, justkui toimuks lokaalne soojenemine. Globaalse soojenemise kohta on niikuinii liiga palju vaidlusi, kuid lokaalset saab õu üsna täpselt mõõta. Õitseb mõni üksik saialill. Vesirotid naudivad külmumata maad. Kastan langetab austusest selge sinise taeva vastu oma viimase lehe. Mis tunne võib olla langenud lehel. „Eluvõime ei väljendu mitte ainult visaduses, vaid ka valmisolekus kõike otsast alata.” Francis Scott Fitzgerald, Ameerika Jazz Age kirjanik, teadis seda täpselt.

Loomad | mis.uudist | News | Ökoloogia

Vahel on vähem infot parem

16.11.2011


Kaldume arvama, et otsustamisele tuleb kasuks, mida rohkem asjakohast infot meil on. Kuid alati ei pruugi see nõnda olla. Euroopa kuldnokkade puhul vähemalt. Kui nad teavad võimalike valikute kohta vähem, siis oskavad nad kiiremini otsustada. Kas „mida vähem, seda parem” efekt mängib oma osa, sõltub ökoloogilisest olukorrast.

Inimese puhul on hea näide „mida vähem, seda parem” efektist vastamine küsimusele: „Kumb on suurem USA linn, kas San Diego või San Antonio?” Sellele vastas õigesti vaid kaks kolmandikku USA üliõpilastest. Kuid kõik saksa üliõpilased teadsid, et suurem on San Diego. Ja väga lihtsal põhjusel: nad ei olnud midagi kuulnud San Antoniost ning pidasid loomulikuks, et linn, millest olid kuulnud, on ka suurem.

Oxfordi Ülikooli teadlased Esteban Freidin ja Alex Kacelnik lasksid kuldnokkadel valida erinevate toidupakkumiste vahel. Nad leidsid, et „mida vähem, seda parem” efekt kehtib, kui linnud valivad erinevate toidupakkumiste vahel samaaegselt, ent ei kehti, kui need pakutakse üksteise järel.

Uurijad treenisid linde koputama nokaga eri värvi võtmeklahvidele, misjärel said nad toidupala erineva aja pärast. Nad treenisid linde ka võtmevärvide kombinatsioone eeldama. Iga valiku kohta andsid nad üha rohkem infot. Selgus, et lisainfo pärssis lindude võimet valida kiireim toidusaamise paik.

Kuid kui lindudele pakuti valikute järgnevust, siis aitas lisainfo neil kiiremini valida. Teadlased oletavad, et see seostub lindude käitumisega looduses. Kui lind mulda nokib, siis avastab ta sealt toidupala ja peab otsustama, kas hakata seda jahtima või minna edasi parema saagi lootuses. Nõnda on iga valiku järel info talletamine eeliseks.

Alliaks. AlphaGalileo

Füüsika | News | Ökoloogia | vänge.lugu

Näriv teadus

09.11.2011

Ometi kord on teadus saanud hakkama millegi täiesti praktilisega. Ning saavutanud selle sõna otseses mõttes suu kõrvalt. Nimelt nuputas Ühendkuningriikide Corki Ülikooli Kolledži professor Elke Arendt välja uudse meetodi, kuidas toota närimiskummi, mis ei kleepuks kingataldadele ega ühineks lahutamatul moel rõivastega.

Närimiskummi tehakse sünteetilisest kummist, pehmendajatest ning magus- ja maitseainetest. See produkt on varmas kleepuma mistahes materjalide külge ning peab vastu ka keemilisele puhastusele.

Kleepuvuse vähendamiseks tuleb närimiskummi kummipõhimiku struktuuri muuta. Kuid see struktuur määrab lõhna, meki, näritavuse ja eluea. Arendt ja tema kolleegid pakkusid välja uudse tehnika, et toota biolagunevat närimiskummi, millel oleks tavapärane mekk man.

Osistena kasutasid nad modifitseeritud, suurendatud elastsusega teraviljavalke.

Tehnoloogia on patenteeritud ja teadlased otsivad nüüd võimalikku tootjat.

Võibolla saate aidata teie?

Allikas: AlphaGalileo

News | Ökoloogia

Õueonu päevaraamat

06.11.2011

6. november

Vahel kukub sügis välja üllatavalt suvine. Mis on kümme kraadi novembris, on umbes sama, mis mais viisteist. Õueonul poleks selle vastu küll midagi, kui kliima muudkui soojemaks muutuks. On üsna mõnus kütta maja vähem ja õuel talitada rohkem. Kuid sellega on sihuke kurb lugu, et mida soojemaks läheb, seda vähem on vaja kütta ja seega saab ka vähem toota kasvuhoonegaasi, mis kliima soojemaks keeraks.

Jah, selle kliimateadusega satub olema nõnda nagu ühes Hiina kahe tuhande aasta taguses naljajutus. Kass jalutanud mööda õue, munga kombel kaelas palvehelmed. Hiir rõõmustanud, et näe, kass on hakanud taimetoitlaseks, ja viinud oma lapsed kassi juurde, et tollele kiitust avaldada. Kass muidugi neelanud üksteise järel hiirepojad alla. Vana hiir pääsenud imekombel põgenema. Ja kurtnud, keel ripakil, et näe, kass on juurikate söömisest nii tigedaks muutunud!

Jah, tõesti, pole kerge arvata, mis on siin maisel õuel põhjus, mis tagajärg. Kas see, et kastanil langevad lehed, on talve põhjus? Kas Maa kliima muutumise põhjus on ahne inimene, või on inimese ahnitsemise põhjus kliima muutumine? Või pole kumbagi – vaid tuleb põhjust otsida Päikese aktiivsusest?

Me võime kokku klopsida kõige targemate asjatundjate suurpaneelid, kuid seni, kuni nad ei oska vastata lihtsale küsimusele – et kas õuel kõndival inimesel on tahtevabadus –, ei suuda nad ka vastata eelnenud küsimustele. Võibolla on hoopis õuel tahtevabadus, ja inimene on selle kütkes kinni nagu hiir kassi kütkes?

Jah, küsida on lihtne, vastata raske. Tehkem siis vastupidi. Andkem vastuseid ja püüdkem leida nendeni viivaid küsimusi. Niisiis alakem. Vastus: 24. Pakkuge sellele vastusele ainuõige küsimus. Kas oli lihtsam?

Telli Teadus.ee uudiskiri