03.2012 arhiiv

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat. Märts

31.03.2012

29. märts

Sarapuupähklid on hakanud lindude söögimajast kaduma kogu täiega. Kui käis orav, siis tegi naks-naks pähklikoore pooleks ja poolikud jäid alles. Nüüd kaovad kogu täiega. Õueonu hakkab majakaest jälgima, ja avastab, et siin käib külas rähn. Vaatab kähku paremale-vasakule ja napsti! Haarab pähkli noka vahele ja siis lendu. Huvitav, kuidas ta pähklikoore purustada mõtleb, mis prakku selle küll pistab, et nokaga katki koksida. Või võtab lihtsalt suveniiriks. Rähni suveniirid – mis hea nimi külapoele, kus müüakse käbisid, pähkleid, trumme ja tõugupasteeti. Ning muidugi küttepuid, häid, metsakuivi, rähni pesapuust tehtuid.

31. märts

Talv pole kade, tuleb vahel tagasi ka. Nii nagu täna hommikul. Õu kõik ilusti kaetud lumega. Ei saagi aprillinalja teha, et näe, lumi on maas. Ongi maas, nali küll, lumikellukese nimel.

mis.toimub | News | teadus.kabaree

Teaduskabaree kõneleb keelest

26.03.2012

29. märtsil kell 19 Tallinnas Teatri Puhvetis.

Saja aasta eest sündinud geenius Alan Turing leiutas igakülgse arvuti, meie praeguste lahutamatute kaaslaste esiema ja tõestas, et on vähemalt üks ülesanne, mida see arvuti lahendada ei suuda.

Eesti keele teadlased ja Eesti keeleteadlased, -tehnikud ja –praktikud tõestavad, et arvutit saab panna eesti keeles kõnelema. Kas ka mõtlema?

Kui loogiline on keel? Kui kaugele me keele formaliseerimises saame minna, ilma et see kaotaks loomulikkuse ja et me sellest ikka aru saaksime?

Kõnelevad keeletehnoloog Meelis Mihkla;

Filoloog, toimetaja, kirjanik Andres Langemets;

Muusik, folklorist Jaak Johanson;

Teaduskirjanik Tiit Kändler;

Teadusajakirjanik Priit Ennet;

Sädelev Kass, laulab Elerin Velling, mängib Eerik Kändler;

Keelitatud ja keelitamata tulnud kohalolijad;

Aru saab aru.

Keel kannab keelt.

Teemavisandused (märtsiteesid):

Juri Lotman: keel on kirjanduse materiaalne substants. Märgid moodustavad süsteemi. Keel on loomuldasa süsteemne. Kõik keele seisukohalt ebaoluline on tekstis juhuslik ega toimi tähenduskandjana.

Saussure: Invariantsus on keele, variantsus kõne omadus.

Lotman: Tagasitõlke võimatus, pöörduvad teisendused keeles.

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel kui hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Cantor, Turing, Gödel.

Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt?

Steven Pinker: nii inimene kui sinivetikas kui vihmauss on muutnud planeedi palet. Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

Siit: kas keel on muutnud planeeti? Keel, lause muudab elu. „Sa oled liiga vana.” Kas on olemas filofoobia, keelekartus? Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

à la Wittgenstein: Me teame, et tool ei kõnni. Kas aga teeme lõputu arvu toole, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi?

Oli aeg, mil „elekter” või „arvuti” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Inimesel nüüd: osata arvuti keelt. Arvutil: osata inimese keelt. Mida see tähendab?

Lewis Thomas: Lapsepõlv on keele jaoks. Matemaatika on keel, teadus on keel jne. Kas matemaatika on ka asi, mille jaoks on lapsepõlve?

nädal.mõttes | nädal.pildis | News | õue.onu

Õueonu päevaraamat. Märts

26.03.2012

26. märts

On teada, et inimene pole ainus, kes on muutnud õue palet. Sinivetikas ja vihmauss on muutnud planeedi palet. Seega siis ka õue palet. Kuid kas keel on muutnud õue palet? Kui ütleme „õu”, kas siis midagi õuel muutub? Kui aga vihmauss sõnatult tegutseb, siis ju muutub. Õueonule ainult tundub, et ta teeb midagi õuega, kui ta sellest oma kallimale pajatab. „Rookisin lund, lõhkusin puuhalge, tõstsin üles murdunud männioksa.” Tegelikult on ta teinud midagi oma meelega. Lumi, puuhalud, männioks, õu on Õueonul meeles, meelte sees, õuel aga ei ole Õueonust sooja ega külma. Veidi sooja ehk siiski. Täna pani Õueonu pliidile puid alla. Selle tagajärjel paiskus õuele rammusat kasvuhoonegaasjat süsihappegaasi. Õueonu loodab nüüd siiralt, et taimedel on sellevõrra lahedam hingata ja ehk veidi soojem ka. Millal ometi lõpeb ära see öine öökülmutamine?

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel on hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt? Et tema keel on samast hulgast meie omaga, et mee keeltel on vähemasti ühishulk.

Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud. Õueonud ei karda nii väga, sest nad on vahel madusid näinud ja teavad, et nood ei lenda ega tuiska kallale.

Me teame, et puu ei kõnni. Kas aga vajame lõputu arvu puid, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, on sõna, nagu näiteks „õu”, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi? Et „õu” tähendab, aga „õi” ei tähenda? Võibolla mõne rahva jaoks tähendab siiski? Oli aeg, mil „murutrimmer” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Osata õue keelt. Õueonu unistus. Oh, oskaks vähemasti arvuti keelt.

Lewis Thomas (1913–1993), Ameerika arst ja esseist: „Keel on see, mille jaoks on lapsepõlv.” Matemaatika on keel, milles kõnelevad kõik teadused. Kas matemaatika on ka see, mille jaoks on lapsepõlv? Kas äkki on hoopis õu see, mille jaoks on lapsepõlv? Ja Õueonu jaoks on õu justkui lapsepõlve kestmine?

Tekst ja foto: Tiit Kändler

nädal.mõttes | News | Ökoloogia

Õueonu päevaraamat. Märts

19.03.2012

19. märts

Kvantmehaanika õpetab, et tillukeste asjade maailmas kehtib määramatuse suhe. See tähendab, et kui mõõdad osakese asukoha väga täpselt, siis kiirus jääb täpselt tabamata. Sama asi on energia ja ajaga. Kas määramatuse suhe kehtib ka õuel? Muidugimõista. Kui jääd ikka vahtima, kus see rähn istub, ega siis ei näe, kui kiiresti aeg lendab.

Taeva alt kostab hääli, aga kedagi pole näha, Pilved on tulnud alla, õue peale ja kajakad siia enam ei paista, nende kujudel pole siia asja.

Õueonu loeb, et ülikoolis on homme avatud uste päev. Kas tähendab siis see, et igal muul päeval on seal suletud uste päev? Kuhu lähevad siis neil 364 päeval üliõpilased? Õuega on tore lugu. Sellel ei ole kunagi avatud uste päeva. Seega siis ka suletud uste päeva. Mis on õue uks? Õue uks on meel. Silm ja kõrv, nina ja nahk, suu takkaotsa.

Kevadtalvine lumi teeb näo, justkui oleks ta ettevõtmine tõsine ja vaibumatu. Sajab laialt ja hooga. Jääd teda uskuma, ja kohe on vihm platsis.

Orav on tehtud selleks, et süüa pähklit. Pähkel on tehtud selleks, et toita oravat. See on paras pähkel, milleks on siis vaja tange.

Foto: Õueonu.

Arvutiteadus | Matemaatika | News

Ka taimed vajavad krüptograafiat

18.03.2012

Päev pärast Teise Maailmasõja algust, 4. septembril 1939, asus briti matemaatik Alan Turing tööle Valitsuse Kodeerimis- ja krüptograafiakoolis Kirde-Inglismaal Bletchey Park’is. Juba mõne nädala pärast pakkus ta koos kolleegidega esimesi lahendusi, et lahti muukida sakslaste sidesõnumeid.

Ainuraksed bakterid suhtlevad üksteisega nagu saksa sõjaväestrateegid, kasutades kodeeritud teateid, et koordineerida rünnakuid oma ründeobjektidele. Bakterite jaoks on need objektid taimed ja loomad, kellelt saada kasvuks vajalikke toitaineid. Siiani arvati, et ründavate bakterite kasutatav koodide arv on piiratud. Ometi avastati hiljuti, et bakterid suhtlevad siiani tundmatu signaali vahendusel. Kuid taimed tegutsevad nagu Turing sõjas ning on arendanud endale dekodeeriva süsteemi, mida kutsutakse XA21 retseptoriks. Sellest kirjutasid möödunud aasta detsembris veebiajakirjas PLoS ONE California Ülikooli geneetik Pamela Ronald ja tema Lõuna-Korea ning Tai kolleegid.

Kui bakterirakud kasvavad, eraldavad nad oma keskkonda signaalmolekule. Nende hulga kasvades ületab signaal läve ja bakterid alustavad rühmatööd. Siiani arvati, et kahel bakterite põhirühmal, gram-positiivsetel ja gram-nagatiivsetel bakteritel on erinevad suhtlemiskoodid, kuna nad kasutavad erinevaid signaalmolekule. Kuid hiljuti avastatud signaal ei kuulu kummassegi klassi. See on väike valk, mida valmistatakse bakterirakus ja eristatakse sealt keskkonda. Teiste sama klassi bakterite poolt registreeritud signaal võimaldab bakteritel koguneda kaitsekogumiteks, mida kutsutakse biokiledeks. Biokiled kaitsevad baktereid näiteks ka antibiootikumide eest. See muudab bakterid pelgast sisseimbujast jõhkraks sissetungijaks. Nad paljunevad näiteks riisitaime veeringluse süsteemis ja põhjustavad taimede kängumist ning surma. Enamik riisitaimi on sellise rünnaku vastu kaitsetud.

Erandiks on taimed, mis kannavad vastavat, XA21 immuunretseptorit. Need retseptorid suudavad bakterite signaalmolekule ära tunda. See annab taimele võimaluse bakterite rünnakule vastu astuda.

Samalaadsed signaalmolekulid on ka bakteritel, mis ohustavad inimesi, eriti patsiente haiglates. Riis pole ainus rünnakuobjekt, kes on õppinud ründavate bakterite signaalsüsteemi lahti muukima ja seeläbi end kaitsma. Ennustatakse, et erinevatel teraviljadel on sellelaadseid retseptoreid 300, kuid see on veel tundmatu maa. Teadlased loodavad leida ravimeid, mis takistaksid bakteritel moodustada biokilesid.

Allikas: Scientific American

Loomad | News | Ökoloogia

Käbitu rähn

13.03.2012

Mida teeb rähn, kui kuusel käbisid ei ole? Istub ja ootab.

Foto Tiit Kändler

Bioloogia | Füüsika | nädal.pildis | News

Orav otsib elu mõtet

06.03.2012

Orav otsib oma kohta. Võibolla on selleks linnumaja katus? Võibolla aga traat. Või hoopis rõdu käsipuu. Igatahes ärgu linnud siin vadistagu midagi. Päevapildid võivad petta: orav tundub olevalt aialindudest suurem, kuigi jänesest pisem.

Olgem rahul, et lehm ei lenda ja jänes puu otsa ei roni.

Fotod: Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri