04.2012 arhiiv

News | Psühholoogia | teadus.kabaree

Teadvusteadlik teaduskabaree

28.04.2012

26. aprillil toimus Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatava teaduskabaree 8. jagu. Vestlus keskendus teadvusele ja teadvusetusele. Selgus, et nende kohta on küll teada üha enam huvitavat, ent täie teadvuse juures veel teadvuseteadus ei ole.

Sädelev Kass laulab universumiteadvusest, teadusajakirjanik Priit Ennet püüab teadvust defineerida, psühholoog Talis Bachmann teadvustab, et me seda definitsiooni ei tea, füüsik Laur Järv otsib lahendust võrranditest, mis on olemas, kuid loodust ei kirjelda.

Talis Bachmanni raamat kõneleb tähelepanust ja teadvusest ning varjutab mõtteseadja Enneti pea. Autor vaatab pealt imestunult, füüsik muheleb.

Järgmine ja hooaja viimane teaduskabaree toimub neljapäeval, 31. mail. Teemaks teaduse keel ja hääl.

Fotod: Martin Vällik

Info: www.teadus.ee

Filosoofia | News | teadus.kabaree

Teaduskabaree muutub teadvuskabareeks

23.04.2012

Teadvuse teadmise õhtu

Kel kõrvad, see kuuleb, kel silmad, see näeb, kel teadvus – kas see teab?

Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on „Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt „Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler. Pääs vaba, info www.teadus.ee

Keeled hääles

Keelest kõneldi märtsi viimasel neljapäeval toimunud teaduskabarees.

Keelte paabel: Jaak Johanson tunnistas lapsena vaid ingliskeelseid laule, Tiit Kändler kuulis raadios venekeelset reibast koorimuusikat, Meelis Mihkla näitab arvutile eesti keelt ja Andres Langemets on vahel keeletu.

Keeled hääles: Jaak Johansoni kitarril on keeled hääles, tema hääles on keeled keelel.

Fotod: Martin Vällik

Antropoloogia | mis.uudist | News

Tuli tuha all

22.04.2012

Söestunud luude ja taimetuha analüüs Lõuna-Aafrika setetes viitab, et Homo erectus tegeles tuletegemisega miljoni aasta eest ja võibolla isegi küpsetas sellel oma einet. Aprilli alul USA teaduste akadeemia toimetistes PNAS avaldatud artiklis esitavad Bostoni Ülikooli arheoloog Francesco Berna ja tema kolleegid vanimaid tõendeid lõkketule kasutamisest.

Lõkketule valdamine vallandas evolutsioonilise pöörde. Selle abil võis vastu panna kliimamuutustele – soojendada end, kui külmemaks muutus –, aga ka saada toidus kätte enam toitaineid ja seega siis toita ära enam isendeid. Aega kulus vähem, energiat sai enam – oli võimalus saada rohkem järglasi ja tegelda mitmekesisemate asjadega, mis võis edendada aju suurenemist.

Tavaarusaama kohaselt läideti esimene tuli 400 000 aasta eest ja selle tegid nii neandertallased kui nüüdisinimesed. Lõuna-Aafrikast Põhja-Kapimaa koopast leitud fossiilsed luud kõnelevad, et neid on kuumutatud üle 400 Celsiuse kraadi. Luud leiti koopast 30 meetri sügavuselt, mis viitab, et need maeti maha. Leiti isegi 1,7 miljoni aasta vanuseid põlenud luutükikesi.

Nõnda võisid hominiinid tule enne nüüdisinimest leiutada. Kui nad poleks lõket leiutanud, ei peaks me nüüd tuld tegema ega oma maju kütma ega selle peale raha raiskama. Enamgi veel – meil ei oleks ei maju ega isegi mitte facebooki. Meil ei oleks meid.

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: Lihavõtted I

07.04.2012

Õueonu läheb lihavõttelaupäeval metsa. Mets on ilus lumine, lausa lihavõtteunistus. Õueonu leiab õuelt ilusa kähara lihavõttekuuse. Õueonu võtab ja riputab lihavõttekuuse oksale lihavõtteehte. Selle lihavõtteehte tegi jänes-päkapikkõrv. Õhtu tuleb ja Õueonu läheb tuppa lihavõttevana ootama. Tal on kõik kingid ilusti lihavõttekuuse alla pandud. Tuleb Lihavõttevana, loeb lihavõttesalmi, võtab lihavõttekuuse alt lihavõttekingid ja läheb ära. Oli ilus lihavõttelaupäeva õhtu.

Telli Teadus.ee uudiskiri