05.2012 arhiiv

lugemis.vara | News

Trapeeži ajalooline tulemine

30.05.2012

Hiljuti ilmus Leonhard Lapini koostatud ja kujundatud kogumik „Albert Trapeež, tema sugulased, sõbrad ja tuttavad, 1981–2012.” Legendaarsest tegelasest on kirjutanud eelkõige Leonhard Lapin ise, aga ka Tiit Kändler, Urmas Mikk, Toomas Vint ja Olev Remsu. Mul endal on meeles kui eile, olgu – üleüleeile – 1983. aasta veebruari keskõhtu, mil astusin teiste Trapeeži austajate seas Kirjanike Musta laega saali alla, et etendada oma nägemus tulevikust, mille helgus on nüüdseks saabunud. Tänu Trapeežile ja tema igikestavale põrmule, oh, tarmule.

Lugege hästivalgustatud raamatupoodides!

News | teadus.kabaree

Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl

28.05.2012

NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!

Tavalises kohas tagasaalis Teaduskabaree 31. mail ei toimu, vaid Tartu Ülikooli ruumes 2. korrusel, sisseminek Teatri Puhveti uksest 30 m paremalt, juhatavad sildid on mõlemal uksel. Joogid-söögid saadaval nagu muiste.

Hooaja viimane Teaduskabaree uurib, kuidas teadust keelekaks ja häälekaks teha. Sellest kõnelevad oma kogemustele põhinedes teaduse populariseerijad. Priit Ennet teadusest läbi eetri, Arko Olesk ja Tiit Kändler teadusest paberil, Martin Vällik teadusest pseudokeeles. Luule ja muusika Sädelev Kass. Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi tutvustab oma inimhääle teooriat ja praktikat: „Alguses on hääl”.

Täna, 31. mail kell 19.00, Teatri Puhvet, 30 meetrit paremalt uksest, 2. korrusel TÜ ruumis, Tallinn, Teatri väljak 3

News | suve.kool

teadus.ee suvekool 2012 näitab keelt

21.05.2012

Kodanikualgatus teadus.ee korraldab oma kaheksanda suvekooli Käsmu Meremuuseumis 24.–26. augustil. Üldteema: keel. Keelt käsitletakse erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast – mida keel meile näitab? Kõnelevad akadeemik Tarmo Soomere mere keelest, ajaloolane David Vseviov ajaloo keelest, helilooja Urmas Sisask atmosfäärimuusika keelest, vulkanoloog Heidi Soosalu Maa keelest, keeletehnoloog Arvi Tavast eesti keele õpetamisest arvutile, geenitehnoloog Erkki Truve geenide keelest, putukateadlane Urmas Tartes putukapiltide keelest, arvutusmatemaatik Margus Niitsoo salakeelest, füüsik Laur Järv kvantkeelest, teaduse populariseerija Aare Baumer Victor Vasarely pildi- ja helikeelest, füüsik Aigar Vaigu näitab katsete keelt.

Korraldajad

Priit Ennet, teadusajakirjanik: mõttemäng-viktoriin, suurpaneeldiskussioon, Tiit Kändler, teaduskirjanik: programm, diskussioon, Eerik Kändler, graafika, muusika, Eleri Inno, teadusesuvekool@gmail.com; 51 549 66; registreerimine aadressil toimetus@teadus.ee

Toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, ilm.ee, Käsmu Meremuuseum

NB! Hind nagu muiste!

mis.toimub | News

teadus.kabaree nr 9

21.05.2012

„Teaduse keel ja hääl”

Hoo ja aja viimane

Teadusajakirjanik Priit Ennet: teadus läbi eetri

Teaduskirjanik Tiit Kändler: teadus paberil

Skeptik Martin Vällik: teadus pseudokeeles

Teadusajakirjanik Arko Olesk: teaduse häälekus

Laul, pillid, luule: SÄDELEV KASS

Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi: hääle keele avastamine

Mõtteseade: PRIIT ENNET, teadusajakirjanik

Mõttemäng: TIIT KÄNDLER, teaduskirjanik

Neljapäeval, 31. mail 2012 kell 19.00

Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: mai

18.05.2012

5. mai

Õueonu otsustab korraldada õuelaupäevaku – nagu tal sel ajal tavaks on. Treppoja äärse maariba üleujutus on taandunud ja nagu igal aastal jätnud sinna mälestuseks inimese poolt asjastatud loodust. Ennast muda täis kaaninud õllepudel. Kurvalt tühjaks jäänud krõpsupakitükike. Hädavajalikuks turvajaks olnud vahtplastinutsakas. Lõbusalt liugu lasknud punase salvokelgu tükid, mis end maailma eest häbiga ojaliiva sisse on söönud. Millal viimati salvokelke müüdi? Kindlasti on selle ajaga jõudnud sirguda kui mitte mitu inimpõlve, siis oravate, rähnide ja leevikeste põlvkondi kindlasti. Kas tuleks veemudast välja sikutatud leid pakkuda Eesti rahva Muuseumile, Lennusadamale või siiski pista suurde sinisesse prügikotti ja tõsta värava taha äravedu ootama? Õueonu otsustab viimase kasuks.

6. mai

On uskumatu, kuis kasvab võsa mõõtmatu kiirusega. Selle mõne aastaga, mis Õueonu pole taeva poole sirutuvaid toomingaid ja pihlakaid, vahtraid ja vaarikaid välja sikutanud, on neist saanud juba kraavikallast ja aiaääri palistav väärikas võsa. Millal saab puuhakatisest võsa? Tahame näha puude tagant metsa, aga ei pea vääriliseks näha võsu tagant võsa. Võsa sind võtku, mets sind katku.

13. mai

Õeonul on selline tunne, et tuleks üles teha lõke, sööta seda võsa ja okste ja mulluste lehtedega. Ninna tungib naaberõue lõkkeving, olgugi et lõke ei asu nägemise ega kuulmise ulatuses. Nina on vägevam kuitahes terasest silmast ja erksast kõrvast.

Kuid selles tahtmises ei ole miskit uut. Söestunud luude ja taimetuha analüüs Lõuna-Aafrika setetes viitab, et Homo erectus tegeles tuletegemisega miljoni aasta eest ja võibolla isegi küpsetas sellel oma einet.

Lõkketule valdamine vallandas evolutsioonilise pöörde. Selle abil võis vastu panna kliimamuutustele – soojendada end, kui külmemaks muutus –, aga ka saada toidust kätte enam vajalikku ja seega siis toita ära rohkem rahvast. Aega kulus vähem, energiat sai enam – oli võimalus saada rohkem lapsi ja toidu jahtimisest üle jäänud ajal tegelda tühja-tähjaga, mis võis kasvatada aju.

Tavaarusaama kohaselt läideti esimene tuli 400 000 aasta eest ja selle tegid nii neandertallased kui nüüdisinimesed. Lõuna-Aafrikast Põhja-Kapimaa koopast leitud fossiilsed luud kõnelevad, et neid on kuumutatud üle 400 Celsiuse kraadi. Luud leiti koopast 30 meetri sügavuselt, mis viitab, et need maeti maha. Leiti isegi 1,7 miljoni aasta vanuseid põlenud luutükikesi.

Nõnda võisid hominiinid tule enne nüüdisinimest leiutada. Kole lugu küll. Kui nad poleks lõket leiutanud, ei peaks me nüüd tuld tegema ega oma maju kütma ega selle peale raha raiskama. Enamgi veel – meil ei oleks ei maju ega isegi mitte facebooki. Meil ei oleks meid. Meil ei oleks meie õue.

Selle arutluse peale on käes õhtu ja lõket teha pole enam jaksu.

18. mai

Orav tuleb ja vaatab akna taga laua taga arvuti taga istuvat Õueonu. Kus on pähklid, mida veel eile toidumajakesest leida sai? Rähn lendab ja kordab orava tarmukat vaadet. Siis saabub leevike: kus on seemned? Kuidas neile selgeks teha, et on maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis. Kui tegelikult ju ei ole, ja akna taga võimutseb igikestev sügis. Kuid sügis võib ju võimutseda, kevad suudab siiski end sellest läbi närida. Kui vana on see õueliste võim läbi suruda oma tahtmist, olgu siis ilm milline tahes – või isegi ilmastik jäisem või sulasem? Mida kaugemale vaadata, seda vanemaks saavad õuelised.

Jah, mida edasi geenitehnoloogia areneb, seda vanemaks liigid saavad. Nii näiteks näitab uus geneetiline analüüs, et polaarkarud lahknesid oma lähimatest sugulastest 600 000 aasta eest. Nõnda siis on nad siiani arvatust viis korda vanemad. Jääkarudel on olnud arktiliste tingimustega kohanemiseks palju enam aega, kui siiani arvati. Ajal, mil jääkarud lahknesid, jõudis kätte Pleistotseeni külmim aeg, mis võis anda tõuke jääkaru evolutsiooniliseks arenguks selliseks elukaks, nagu me teda praegu tunneme – ja millisena kaitsta püüame. Miks kaitseme jääkaru, kuid mitte jääeelkaru?

News | suve.kool

teadus.ee suvekool 2012 näitab keelt

11.05.2012

teadus.ee suvekool 2012

„Mida keel meile näitab”.

Käsmu, 24–26. august 2012

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Kodanikualgatus teadus.ee on korraldanud oma suvekoole seitse aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia, elu.

Sel aastal toimub suvekool 8. korda, üldteema: keel.

Meie eesmärgiks on käsitleda keelt erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Koolis on osalenud kooliõpilasi, üliõpilasi, õpetajaid, teadlasi ja teiste erialade inimesi, kes teadusest huvituvad. Osavõtjate arv oli 2011. aastal 119 inimest. Neist esinejaid ja korraldajaid 20.

Meie loosungiks on: „Igaüks on teadlane.” Lahendab ju iga inimene enese jaoks ootamatuid ja originaalseid probleeme kui mitte just iga päev, siis iga nädal ikka. Ja eriti kehtib see laste kohta.

Keelega seonduvad teadused ja kunstid on olnud ikka ja alati inimese jaoks tähtsad. Vaatleme keelt eri teaduste ja kunstide mätta otsast, mõtleme Eesti teaduse osale muutuvas keelekeskkonnas nagu multikultuursus, terminoloogia, globaliseerumine, aga ka keele rikastumine või vaesumine.

On laste töötuba ja putukate fotomatk.

Lõpuks lõbusavõitu auhindadega viktoriin ja kokkuvõttev suurpaneel.

Suvekooli ajal toimub Läänemere muinastulede öö. Tuled – eks ole need muistsed keeled öös.

NB! Lisaväärtus:

Sel hooajal käivitus esmakordselt suvekooli põhimõtete tutvustamiseks igakuine üritus „Teaduskabaree”, mis on toimunud Tallinnas Teatri Puhvetis iga kuu viimasel neljapäeval, teemaks eri teadusvaldkonnad ja muusika ning kirjandus. Toimunud on 8 Teaduskabareed, plaanis veel üks – 31. mail. Teemaks teaduse keel ja meel.

Suvekooli kõnelejad on:

Laur Järv, füüsik: kvantmehaanika ja tavakeel

Margus Niitsoo, arvutusmatemaatik, krüptograaf: salakeel ja tavakeel

Urmas Sisask, helilooja, harrastusastronoom: atmosfääri muusika

Tarmo Soomere, akadeemik, matemaatik, mereteadlane: meie mere keel

Heidi Soosalu, vulkanoloog ja seismoloog: Maa värisev ja purskav keel

Urmas Tartes, putukateadlane, loodusfotograaf: pildid kõnelevad oma keeles

Arvi Tavast, keeletehnoloog: arvutikeel ja inimkeel

Erkki Truve, geenitehnoloog: geenide keel ja inimese keel

Aigar Vaigu, füüsik: katsete nähtav ja kuuldav keel, laste töötuba

David Vseviov, ajaloolane: ajaloolise kogemuse keel

Priit Ennet, teadusajakirjanik: mõttemäng-viktoriin, suurpaneeldiskussioon

Tiit Kändler, teaduskirjanik: programm, diskussioon

Eerik Kändler, graafika, muusika

Eleri Inno, registreerimine

Aarne Vaik, peremees

Programm on täienemas.

Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.

Soovijad viib Tallinnast kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi.

Info: registreerimine, transport Eleri Inno 51 549 66; programm Tiit Kändler 56 483 481.

NB! Hind nagu muiste!

Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 66 eurot.

Üliõpilastele soodsam: koos söögiga 44 eurot.

Lastele: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest, info: Eleri Inno.

Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed: hind 44 krooni.

Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu ning kirjadega ka Käsmu tubades.

Palume registreerimisega mitte viivitada.

teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri