07.2012 arhiiv

Bioloogia | Füüsika | News

Dublini teadusfoorum kuulutas avatust

30.07.2012

1943. aasta veebruaris, kui maailma oli täis elu vastu suunatud õudust ning vaesel Iirimaal olid veel vaesemad ajad, pidas Dublini Trinity Kolledžis loengu kvantfüüsika rajajaid, viinlane Erwin Schrödinger. Iirimaal 1939. aastal kodu leidnud teadlane ei kõnelenud sõjast, ei kõnelenud tuumapommist, vaid kõneles elust. Tema loeng „Mis on elu?“ ei olnud nii originaalne, kui teadlasele Nobeli preemia toonud vesiniku aatomi lainefunktsiooni leiutamine olnud oli. Kuid sellest sai üks olulisemaid maamärke teaduse ajaloos – esmakordselt arutles tippfüüsik selle üle, mis on elu olemus kaasaegse füüsika seisukohalt. Mõned Schrödingeri oletused elu tekke ja pärilikkusaine kohta olid hämmastavalt ettenägelikud, mõned osutusid vääraks – nagu teaduses ikka. Kuid loengule põhinevast raamatust sai teos, mis suunas väga paljusid tulevasi füüsikuid uurima eluta aine kõrval ka elusat.

Schrödingeri raamat, mille 1972. aasta venekeelne tõlge sai Eestis kättesaadavaks ning omal kombel suunas mindki uurima suuri eluga seotud molekule. Kuid ma ei aimanud eales, et 12. juulil 2012 istun Trinity Kolledži ajaloolises eksamisaalis ja kuulan ühe maailma kuulsama teadlase, inimgenoomi järjestaja Craig Venteri loengut, mis on pühendatud Schrödingeri põhjapanevale seitsme aastakümne tagusele loengule ja milles esimese kunstliku elusorganismi looja visandab 21. sajandi perspektiivi liikide kogu geneetilise koodi sünteesimiseks. „DNA on elu tarkvara!“ kuulutas Venter loengul, mis peeti teaduse tutvustamise ja populariseerimise suurejoonelise ürituse käigus. (Fotol tervitab Venterit James Watson.)

Euroopa suurim teadusfoorum

Alates 11. juulist peeti kuue päeva jooksul vaevu majandussurutisest toibuvas Dublinis Euroopa teadlaste suurim konverents, Euroteaduse avatud foorum. (Fotol toimumispaik, Convention Centre Dublin.) Selle 4500 osavõtjal oli harukordne võimalus osaleda kuulaja, küsija, vaidleja või kaasalööjana 150 ettekandel, töötoas ja esitlusel. Euroopa teadlasi ühendava organisatsiooni Euroscience president professor Enric Banda rõhutas avamisel, et see 15 aasta eest rohujuuretasandil moodustunud ühendus on jäänud sõltumatuks poliitilistest rühmitustest ja ideoloogiast. „Meie konverentsi nimes on avatusel võtmeosa, nii nagu teaduskirjanike tegevuses,“ ütles geofüüsik Banda Euroopa teaduskirjanike auhindade üleandmisel 15. juulil.

Tõepoolest, kui üldse on võimalik teha pädevat kokkuvõtet üritusest, kus viie päeva jooksul toimub pidevalt kümmekond paralleelsessiooni, siis on võtmesõnaks avatus. Teaduse avatus ei tähenda liisumist nagu lahtikorgitud mulliveepudeli puhul, vaid valmidust anda teada omaenese ideedest ja vastu võtta uusi ideid valdkondadest, mida tavapäraselt teaduse mängumaaks ei peeta.

Teaduse avatus tähendab omamoodi rahva sekka minemist, ja nõnda korraldati Dublinis foorumi ajal üle linna hulganisti loenguid, kontserte ja näitusi, nende seas avatud konverents „Teadus ja poeesia“ ning avatud tasulised loengud parimatelt foorumil esinenud lektoritelt, nende seas ka Craig Venterilt. Huvilisi oli nõnda palju, et ajakirjanikelgi tuli kohad nädalaid ette kinni panna.

Foorumi avamisel luges Iiri mitmekülgne intellektuaalist president Michael D. Higgins ridu oma luuletusest, mis kõneleb, kuidas oleme moodustatud tähetolmust, ja tõmbas ühisjooni luule ning teaduse vahel – mõlemad sõltuvad vahel õnnejuhusest. Iirimaa ekspresident, nüüdne kliimaõigluse eest võitleja Mary Robinson kõneles oma ettekandes lahti, kuidas teadus on inimloo olemus, essents, küsimuste süstemaatiline lahendamine.

Väljapaistvate nobelistide kõrval nagu topeltspiraali avastaja James Watson, äädikakärbse immuunsüsteemi uurija Jules Hoffmann või raku immuunkaitse avastaja Peter Doherty, oli kutsutud esinejate seas värvikaid ühiskonnategelasi ja teaduse populariseerijaid. Nõnda arutles rokkmuusik, poliitaktivist ja ärimees sir Bob Geldof, kes 1985. aastal korraldas ülemaailmse rokksündmuse Live Aid, kolmveerand tundi avameelselt sellest, kuhu on meie maailm jõudnud. „Kui küsitakse, et mis on teaduse uba, siis kõlab minu vastus, et teadusel ole mingit uba,“ ütles ta, „me elame fragmentaarses maailmas, ega tea, kuidas hakkama saada olevikuga. Kontseptsioon „enam“ on aegunud, see varjab ahnust. Kui vaadata maailma lähemalt, muutub suhtumine – selgub näiteks, et ehkki Hiina on rikas, hiinlased aga vaesed.“

Tuleviku toidud on väljaprinditavad

Tuhandet kuulajat mahutava saali kogus täis kokanduse tulevikku ja teaduse seoseid käsitlev sessioon. Oli ka põhjust, kuna sellel esinesid maailma tuntuimad innovaatilise gastronoomia apologeedid – molekulaarse gastronoomia isa, firma AgroParisTech rajaja Hervé This, Valge Maja ekspeakondiiter Bill Yosses ja Maastrichti Ülikooli teadlane Mark Post, kes on arendanud välja tehnoloogia liha kasvatamiseks katseklaasis. „Teadus tähendab nähtuste olemuse otsimist. Molekulaarne gastronoomia on teadusharu, mitte kokandus,“ selgitas Hervé This oma seisukohta. Nõnda otsib molekulaarne gastronoomia, kuidas toit valmib nagu see valmib, teisalt aga seda, kuidas roog molekulhaaval kokku panna, nagu ehitatakse maja tellistest ja suurpaneelidest. Roogade uut laadi kokkupanekut, mis on maailma tipprestoranides viimastel aastatel tippmoeks muutunud, demonstreeris Bill Yosses (fotol) kujukalt ja sõna otseses ning kaudses mõttes värvikalt. Kuidas näiteks saab söödava vahu, ilma et oleks vaja kanamune ja lehmakoort.

Oxfordi Ülikooli matemaatikaprofessor ning teaduse üldise mõistmise professor Marcus du Sautoy, kes on ülemaailmselt tuntud oma algarvude muusikat komponeeriva raamatu poolest, näitas ettekandega, et miski pole teaduse populariseerimisel võimatu. Isegi – ja eriti – ka matemaatika on mõistetav ja paeluv. Veelgi enam – maailm on täis salajast matemaatikat. Salajaste matemaatikute hulka loeb du Sautoy nii muusik Olivier Messiaeni kui arhitekt Le Corbusier, nii kunstnik Salvador Dalí kui kirjanik Louis Borgese – aga ka koreograaf Rudolf Labani. Miks küll ometi? Lihtsal põhjusel – need kunstnikud on kõige ilmekamalt väljendanud matemaatika hinge. „Matemaatik loob mustreid,“ kuulutas du Sautoy, ja meenutas prantsuse matemaatiku Henry Poincaré sõnu – ei tohi teha kasutuid kombinatsioone.

Et ei tekiks kasutuid kombinatsioone linna ehitamisel, selle poole püüdlevad Trinity Kolledži teadusgaleriis augusti teise nädalani avatud näitus ja töötoad, mille motoks on „Häkkige linn, saavutage kontroll.“ Maailma esimeses galeriis, kus kohtuvad teadus ja kunst, tegeleb 70 teadlast, kunstnikku, inseneri ja disainerit urbanistliku keskkonna ümberkirjutamisega. Linn, mille transport, energia, vesi ja informatsioon on disainitud sajanditaguse elu tarbeks, vajab põhimõttelist muutust, on ettevõtmise idee.

Craig Venter kuulutas elu mõtte loengul oma uut ideed: „Kirjeldan DNAd kui tarkvara, ja kui me aktiveerime sünteetilise genoomi rakus, kirjeldan seda kui buutimist, alglaadimist, nõnda nagu te alglaadite oma arvutis tarkvara.“ Tema sõnumi kohaselt tuleb kunagi aeg, mil viirusevastase vaktsiini retsepti saab saata koju e-mailiga ning selle vaktsiinimolekulideks kokku kirjutada nagu praegu prinditakse tekste paberile. James Watson tervitas Craigi kõnet käepigituse ja soojade sõnadega – tüli inimgenoomi üle on nüüdseks haihtunud.

Tiit Kändler: tekst ja fotod

Ilmunud 26. juunil EPL pabervariandis lühendatult, digivariandis täies mahus, siin fotosid lisatud.

Autori sõitu ja osavõttu ESOF2012 üritustest toetas ajakirja Nature projekt Nature Stars. Foorumi käigus anti talle üle Euroopa teaduskirjaniku auhind.

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat. Dublin

24.07.2012

11. juuli

James Joyce seisab Dublinis O’Conneli ja Earl Street North nimelise käigutee nurgal. Ta vaatab kurvalt sinna, kus tema ajal laius õu, millel askeldasid, sõnelesid, vaikisid ja tegelesid dublinlased. Nüüd on seal putka, kust jagatakse turistile kaarte. Kaardi peal on väike pilt, kuidas James Joyce seisab seisab Dublinis O’Conneli ja Earl Street North nimelise käigutee nurgal. Ta vaatab kurvalt sinna, kus tema ajal laius õu, millel askeldasid, sõnelesid, vaikisid ja tegelesid dublinlased. Nüüd on seal putka, kust jagatakse turistile kaarte. Kaardi peal on väike pilt, kuidas James Joyce seisab seisab seisab Dublinis O’Conneli ja Earl Street North nimelise käigutee nurgal. Ta vaatab kurvalt sinna, kus tema ajal laius õu, millel askeldasid, sõnelesid, vaikisid ja tegelesid dublinlased. Nüüd on seal putka, kust jagatakse turistile kaarte. Kaardi peal on väike pilt, kuidas James Joyce seisab seisab seisab seisab Dublinis O’Conneli ja Earl Street North nimelise käigutee …, ah, see lõika-ja-kleebi-maailm, millel ei ole palju ühist aastaarvudega ega aastaaegadega … ajastaega …

12. juuli

Dublini kongressikeskus Convention Centre on nagu aken Euroopasse. Kui selles toimub Euroteaduse avatud foorum. Aknad on siiski suletud. Kuid linna pääseb teadus ometi. Läbi uste, kust pääsevad teadlased välja, et pidada loenguid linnarahvale.

13. juuli

Dublini sildu on ehitatud kiiremini, kui neid kaartidele on jõutud kanda. Ärimaju on ehitatud kah kiiremini ja tänavaid ümber nimetatud, nõnda et mõnedel kaartidel on nimeks üks, teisel teine nimi. Ja tõepoolest, mis sellest – tänav on ju seesama. Kuid erinevalt ärimajadest, mis põhja pool Liffeyt muudkui tühjad, tühjad, tühjad, on sillad täis ja tänavad vahel ka.

14. juuli

Dublin on üks suur õu. Seda poolitab Liffey jõgi. Üle jõe ulatub sild, mis kopeerib iiri kannelt. Ent erinevalt kandlest ei mängi sillakeeltel sõrmed, vaid seda ületavad autod. Sild kannab nime Samuel Beckett. Õueonu ei teadnudki, et Beckett oli iiri kandle mängija. Ta läheb ja seisab sillal ja ootab, ootab, ootab… Nagu arvata võis – Godot ei tule. Nii ongi Godot olemasolu tõestatud. Sest tema on olend, kes ei tule. Ei tule – järelikult on olemas.

15. juuli

Dublinlased teavad, et nimi on see, mis mehe teeb, mitte number. Tähtsatel majadel ei ole mingeid aadressinumbreid. Neil on nimed. Kes teab, see leiab, kes ei tea, sel pole vajagi. Las saab enne teada.

23. juuli

Treppojal on kõik vastupidi kui Liffey ääres. Siin sajab hommikul. Ja vahel läheb õhtul üle. Seal ei saja hommikul. Ja vahel läheb õhtul üle. Ühine on see, et läheb üle. Siin sadu, seal sajutus.

24. juuli

Jääb veel kuu teaduse suvekoolini. Ja siis veel neli kuud ja ongi jõulud. Mida nendega peale hakata, seda kavatseb Õueonu suvekoolis endale ja kõigile teistele selgeks teha.

Euroopa mõtleb | mis.toimus | News

Eoroscience award

18.07.2012

14. juuli 2012. Dublin.

Euroscience Science Writers Award; PIC SHOWS; (L-R) Junior Award Winners, Robert Gast & Karine Nazaretyan, Dr. Wilhelm Krull, of the Volkswagen Foundation, European Science Writers Award 2012 Winner, Tiit Kändler, of the Estonian newspaper Eesti Päevaleht and Katja Ebeling, of the Volkswagen Foundation, pictured on the fourth day of the Euroscience Open Forum (ESOF) 2012 in the Convention Centre Dublin (11th – 15th July 2012).

News | õue.onu | suve.kool

Õueonu päevaraamat: suvekool

10.07.2012

Õueonu astub suvekooli

Augusti viimasel nädalavahetusel, alates reedest, 24. päevast, toimub Käsmus teadus.ee suvekool. Teemaks on teaduse keel. Õueonu söandab seal paljude tublide ja sõnakate teadlaste vahel välja tulla ka oma mõtetega. Meie õue keelest ja õue teadusest. Kel silmad, see näeb.

06. juuli

Meie eel elanud inimesed on oma õuemaad, selle suurust või väiksust osanud paremini hinnata. Õue paremini kõnetada. Nii näiteks on Prangli saare iidsed õued ikka veel avarad ja lasevad pilgul hingata, olgugi et põlvkondade vältel on siia ehitatud üha uusi ja uusi maju. Kuidas on see võimalik, kui need õued on niigi meie mõistes pisikesed? Aga väga lihtsalt – majad on olnud samas suhtes õue pindalaga, samamõõdulised. Isegi sealaudad on olnud sealaudakesed, meenutavad mängumajakesi – aga ehitatud palkidest. Ja laka peal eluase kanadelegi.

Prangli muistne sealaut-kanala. Foto: Tiit Kändler

09. juuli

Õueonu saab maitsta tõeliselt värsket haput kurki. Võrratu. Kuidas saab üks asi olla ühtlasi värske ja hapu? Miks värske kurk lõigatakse lahti ratasteks, aga hapendatud kurk lõigatakse piki telge sektoriteks? Kas arvatakse, et kuju kõneleb kurgi omadusest – olla värske ja olla hapu? Mis keeles kõneleb üldse meiega kurk? Kas suvekoolis saab see selgeks?

10. juuli

Suvekoolis saab selgeks, kas Käsmu õuel kehtivad samad loodusseadused nagu Treppoja õuel. Nii näiteks tundub, et Käsmus voolab vesi aeglasemalt ja aeg aegsamalt. Aarne Vaik ütles varasuvel, et keegi kusagilt Lõuna-Ameerikast oli vahtinud tema muuseumi küljes oleva merele vahtiva veebikaamera pilti ja saatnud küsimuse, et öelge, mis järv see on? Nii et mis meile tundub Käsmu merelaht, see mõnele teisele järv, kolmandale aga võibolla hoopis veehoidla.

Ajalugu | Astronoomia | Füüsika | mis.uudist | News | vänge.lugu

Rooma ajal ja keskajal oli praegusest soojem

10.07.2012

Iidsete puude aastaringide põhjal taastati Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr. Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas. Esperi sõnul on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja kohta olnud liiga madalad – tol ajal oli siiani arvatust soojem.

Aastaringide tiheduse mõõtmisest saadavad tulemused korreleeruvad suvetemperatuuridega Põhjala taiga piiril ja nõnda suutsid teadlased mineviku temperatuurid eriti täpselt määrata. Rekonstruktsioon näitab Rooma aja ja keskaja sooje perioode, aga ka rahvasterändamise aja ja väikese jääaja külmi aegu. Nende tulemused näitavad, et mõlemal kahest aastatuhandest külmenes keskmise temperatuur 0,3°C, kuna Päikese asend muutus ja Maa ning Päikese vahekaugus suurenes.

Esper sõnas, et kuigi nende poolt täheldatud efekt ei tundu olevat kuigi suur, on see võrreldes globaalse soojenemisega, mis on pisem kui 1°C, siiski oluline. „Meie tulemus näitab, et rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC ilmselt alahindas seda suundumust külmenemisele,“ ütles ta uudistekanalile Pan European Networks.

Allikas: paneuropeannetworks.com

News | to.imetaja

Tiit Kändler pälvis Euroopa teaduskirjaniku auhinna

05.07.2012

Euroopa teadust ja kultuuri toetav fond Euroscience Foundation teatas juuni lõpul, et fondi volinikekogu on oma teaduse populariseerimise auhinnaga European Senior Science Writers Award 2012 austanud Eesti teaduskirjanikku ja -ajakirjanikku Tiit Kändlerit.

Auhind, mille suurus on 3000 eurot, antakse üle 14. juulil, Dublinis toimuva Euroteaduse Avatud Foorumi ESOF 2012 raames.

Euroteaduse fond Euroscience Foundation asutati aastal 2000 peakorteriga Hannoveris, selle eesmärgiks on Euroopa teaduse ja kultuuri edendamine. Fond annab välja Euroopa teaduspopulariseerijate auhindu – ühele seeniorile ja kahele juuniorile – ning toetab töötubasid ja sümpoosiume.

Euroteaduse fond keskendub teadusajakirjandusele ja uurimistulemuste vahendamisele laiemale publikule. Auhindu antakse välja alates aastast 2001 toimetajatele ja kirjanikele nende saavutuste eest teadusajakirjanduse edendamisel Euroopas. Esimese auhinna pälvis Briti teadusajakirja Nature toimetaja Philip Campbell. Selle auhinnaga on austatud teadustoimetajaid sellistest väärikatest väljaannetest nagu Die Zeit, Dagens Nyheter, Süddeutschen Zeitung, hispaaniakeelne versioon ajakirjast Scientific American, Nature, New Scientist, The Guardian, BBC World Service, Nepszabadsag jt.

Alates aastast 2004 omistatakse auhind ka kahele noorele teaduse vahendajale. Alates aastast 2004 omistatakse auhind ka kahele noorele teaduse vahendajale. Sel aastal pälvisid selle 1000-eurose auhinna Venemaa ajalehe Aktsia teadustoimetaja Karine Nararetjan ja Saksamaa ajalehtedes Die Zeit, Frakfurten Allgemeine Sonntagzeitung ja Stuttgarter Zeitung teadustoimetaja Robert Gast.

Tiit Kändler on Eesti Päevalehe teadustoimetaja ja blogiportaali teadus.ee pidaja ning teaduse suvekoolide korraldaja. Ta on ka 12 raamatu autor, millest kuus on populaarteaduslikud.

teadus.ee

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat. Juuli

05.07.2012

03. juuli

Mida sa ei taha enesele tehtavat, seda tee teistele. Sellise antipiibelliku moto all elab õu, vähemasti see osa õuest, keda me tunneme herilaste all. Õueonu läks trepiesist pühkima, ja äkitselt tunneb, et sääsed on kuidagi väga valusad. Ja vaatab, et kuidagi suured kah. Ning äravahetamiseni sarnased herilastega. On üsna selge, et lühikestes pükstes trepiesise pühkimine ei ole trepialuste herilaste jaoks erinev pikkades pükstes trepiesise pühkimisest, küll aga pühkija enese jaoks.

04. juuli

Õuele saabus teade, et kaugel Genfis, seal CERNi õuel, kus looduskaitse all on orhideed, mida ei ole kõrbenud rohu vahelt nähagi (nagu paistab fotolt, mis tehtud ülemöödunud aasta maikkus), avastati jäljed osakesest, mille mõtles viimases hädas ja poolnaljaks välja mister Higgs, et tema artikkel 1964. aastal lõpuks ikka trükki läheks. Higgsi osakese avastamist hakkasid kuuldavasti CERNi mõned teadlased võrdlema nõela avastamisega heinakuhjast. On tore, et meil seal Genfis on lemmikfilmideks „Kevade“ ja „Suvi“, sest eks olnud ju rätsepmeister Kiir see, kes oma nõela Tootsi heinakuhja pistis.

Õueonu meelest oleks Higgsi osakese avastamist siiski täpsem võrrelda Higgsi osakese leidmisega heinakuhjast. Sest eks olu ju universum üks suur ja kesksuviselt lõhnav heinakuhi!

05. juuli

Kui Higgsi osake on nüüd avastatud mitteametlikult, kas siis standardteooria on ikka veel ametlik? Tuleb oodata mitteametliku teadaande ametlikku kinnitust.

Füüsika | News | vänge.lugu

Higgsi osake avastati mitteametlikult

04.07.2012

Kolmapäeval, 4. juulil toimunud seminaril teatasid Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN teadlased, et on avastatud kindlad märgid uuest osakesest. See võib suure tõenäosusega olla kuulsaks saanud osake, mida on aastaid otsitud Suure Hadronite Põrguti kahes rahvusvahelises eksperimendis – standardmudeli Higgsi boson.

Eksperimendi ATLAS kõneisik Fabiola Gianotti ja eksperimendi CMS kõneisik Loe Incandela andsid kaks tundi kestnud seminaril ülevaate sellest, mida on tehtud möödunud aasta detsembris toimunud eelmisest seminarist alates. Mõlemad eksperimendid jälgisid uut osakest massivahemikus 125–126 GeV. „Tulemused on esialgsed, kuid signaal, mida jälgisime 125 gigaelektronvoldi kandis, on dramaatiline,“ ütles Incandela. Gigaelektronvolt on nähtava valguse osakese footoni energiast miljard korda suurem energia, registreeritud osake on 130 korda raskem kui prooton.

„Möödunud aastal me kuulutasime, et aastal 2012 me kas leiame Higgsi-sarnase osakese või välistame selle olemasolu,“ ütles CERNi teadusdirektor Sergio Bertolucci, „nüüd tundub mulle, et oleme hargnemise punktis, selle uue osakese täheldamine märgib teed tulevikku, et mõista täpsemalt, mida me andmetes näinud oleme.“

Detsembris määratleti täpsemalt piirid, kust Higgsi bosonit suure tõenäosusega otsida tuleb – või õieti piirid selle massi jaoks. Arvuliselt pidi see jääma 116 ja 130 gigaelektronvoldi vahele.

Siis kinnitasid teadlased, et 125 gigaelektronvoldi kandis on nähtud sündmusi, mis võivad olla põhjustatud lihtsalt fluktuatsioonidest, kuid võivad olla ka midagi huvitavamat.

Nüüd siis on selgunud, et huvitavam avastatigi. Kolmapäeval avaldatud andmed nimetati esialgseteks, kuid need võeti vastu tugeva aplausiga nii Genfis kui Melbourne’is, kus parasjagu toimub suur osakestefüüsika konverents, kuhu Genfi seminar otse üle kanti.

Gianotti kinnitas, et nii ATLAS kui CMS avaldavad tulemused juuli lõpus ühes teadusajakirjas.

Tulemusteni jõudmiseks sõeluti läbi tuhat triljonit prootonite põrget, mis Suure Hadronite Põrguti sees toimusid. Osakestefüüsikud kasutavad mõõtmise täpsuse iseloomustamiseks sigma-astmestikku. Kuni kahe sigmani on tulemused juhuslikud, fluktuatsioonide piires. Kolm on ametlik tulemus, värskelt avaldatud andmed kannavad usaldusväärsust viis, mis viitab avastusele – vaid ühel juhul miljonist võib olla tegu valesignaaliga.

CERNi peadirektor Rolf-Dieter Heuer ütles, et järgmine samm on hakata uurima osakese täpsemat olemust ja selle tähtsust universumi ehituse mõistmisel – kas on selle omadused sellised, nagu ennustab osakestefüüsika standardmudel või midagi eksootilisemat.

Standardmudel kirjeldab fundamentaalosakesi, millest meie ja iga nähtav asi on üles ehitatud, kuid see mateeria moodustab vaid neli protsenti kogu arvatavast ainest ja energiast.

Higgsi boson on ainus algosake, mis kogu nähtavat mateeriat kirjeldava ning standardmudeli nime kandva teooria ennustustest veel avastamata. Seminaril istus ka Higgsi osakese ennustaja ja sellele oma nime andnud Edinburghi Ülikooli emeriitprofessor Peter Higgs, kes pühkis pisaraid ja ei suutnud erutusest ütelda palju, kuid seda siiski, et ta ei uskunud sellist sündmust oma elu ajal näha.

Eesti teadlased on osalenud CERNi CMS eksperimendi töös 1996. aastast ning nende üks peamine töövaldkond on olnud just CMS Higgsi töörühmas.

Fotol: Kahe prootoni kokkupõrkel CMS eksperimendis tekib kaks suue energiaga fotoonit (paksud punased jooned). Sellist pilti oodatakse Higgsi bosoni lagunemisel ja see on kooskõlas ka standardmudeliga. CERN

Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri