04.2013 arhiiv

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: Volbri valla öö

30.04.2013

30. aprill 2013

Volbri valla öö

Õueonu võib küll arvata, et ta elab õue peal, olgu siis maja sees või kuuse all või kase otsas, kuid kus ta oma arust ka ei elaks, elab ta vallas. Vallast lahti ei pääse keegi. „Kui siit pilve piirilt alla vaatan…“ asemel tuleks laulda „Kui siit valla piirilt alla vaatan…“

Vallad on vaesed või rikkad, vallad on võimekad või võimetud, vallad pakuvad teenuseid (õu ei paku teenust kellelegi), vallast oled sa võetud ja vallaks pead sa saama. Egas muidu kõnele me vetevallast ja õhuvallast, tulevallast ja kõhuvallast. Ära ole vallatu! See tähendab – ära arva, et sa saad vallata läbi, et saad olla vallatu. Vallatus on kõrvalekalle, fluktuatsioon, mis tasandub varem või hiljem vallakuseks. Vald on valdkond, mille vallas oled, tahad sa või ei taha. Õige valda ei hakka keegi! Vallalised, valla asukad, võivad olla, kuid vald peab olema. Ja valla olemas olu piisav ning tarvilik tõestus on vallavanem. Vallavanem ei pruugi olla valla vanem, tavaliselt on ta pigem valla noorem.

Volbri valda kogunevad volbri öösel kokku kõik vallavanemad ja seal nad arutavad asju ühest ja teisest vallast, asju mis vallandatud, asju mis veel vallandamata. Ja seal nad siis vallatlevad ja kinnitavad nagu ühest vallapääsenud suust oma valla vallasasjadele: „Soovitame õppida looduselt, kes ei kiirusta kunagi, kuid samas on kõik saavutatud!“

mis.uudist | News | Psühholoogia

Halvad otsused tulevad aistingumürast

30.04.2013

Meeltesegadus on üllatavalt täpne väljend seisundi kohta, mis ei taju adekvaatselt maailma. Uudsed eksperimendid rottide ja inimestega näitavad, et paljud vead, mida me oma valikutes teeme, ei ole seotud mitte tunnetusega, vaid meeltega seotud tajudega. „Elu on kõigi valikute summa,“ kirjutas prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus kunagi. Otsused, mida inimene või muu loom teeb, peavad olema kaalutletud nagu partneri valikul või kiired nagu põõsast kostuva praksu peale põgenemine. Paljudel juhtudel tehakse otsused sekundi murdosa jooksul aistingute poolt kogutud ebatäiuslike andmete põhjal, millest aju müra välja keskmistab. USA Princetoni Ülikooli neuroteaduste instituudi teadlane Bingni W. Brunton ja ta kolleegid püüdsid leida, kus rottide ja inimeste lihtsas otsustusvead tekivad. Nad võrdlesid katsealuste käitumist ja arvutimudeleid.

Varasematest katsetest on teada, et otsustamist segab müra, mille allikas võib olla silmades ja kõrvades, vales otsustusläves või strateegias. Bruntoni rühm leidis, et vead lähtuvad aistingute ebatäpsest edasikandmisest ajju – meie tajumismeelte piiratus ei luba meil tajutavaid tõsiasju õigesti hinnata.

Rottidele ja inimestele lasti kõrvadesse vasakult ja paremat poolt lähtuvaid juhuslikult järjestatud plõkse. Katsealused pidid hindama, kumba kõrva tuli enam plõkse. Kuna plõksude mustrit muudeti, saadi hulk statistilisi andmeid, millest selgus, et kuigi närviraku aktiivsus kestab vaid 10 millisekundit, suudab aju säilitada infot mõne sekundi jooksul. Müra peab tekkima varem. Tähendab, et enamik valedest valikutest tehakse tingituna vigadest aistingute algastmel. On näiteks võimalik, et vigade esinemine sõltub suuresti ülesandest. Näiteks võib mälu moodustada kitsaskoha aistingute edastamisel, kui pika aja jooksul võrreldakse uusi elupaiku.

Allikas: Science/Nature

Geneetika | lugemis.vara | News

Õpik neile, kel on geenid

11.04.2013

Geneetikaõpik haritlastele

Ain Heinaru

Geneetika

Õpik kõrgkoolile

Tartu Ülikooli kirjastus, 1035 lk

Eesti autorite õpikuid, saati nõnda põhjalikke nagu on seda professor Ain Heinaru „Geneetika“, ilmub loodusteaduste kohta harva. Autor on teinud hiigeltubli töö ka eestikeelse terminoloogia edendamisel. Õpiku tekst pole populariseeriv, kuid asjahuvilistele vähemalt kohati mõistetav ja edasiseks uurimiseks vältimatu. Nõnda saavad siit kasu nii õliõpilased kui kooliõpetajad, ametnikud ja kõik teadushuvilised. Eriti tuleb kiita, et autor on ohtrad illustratsioonid algusest lõpuni teinud ise. Illustratiivset materjali kui palju – suisa teadustoimetaja unistus.

Jooniste värvilahendus on maitseküsimus, ainus, mis esmalt häirib, on paber, mis laseb näha ka osa teisel poolel trükitut. Raske on välja lugeda lehekülje numbreid – valge helerohelisel. Ka helesinist teksti valgel pole lihtne lugeda, kuid need raskused võivad tingitud olla ka minu silma isepärast ega vähenda kuigivõrd tehtud töö headust.

Siit leiame lühidalt ja seega mugavalt geneetika ajaloo ning selle arendamise loo Eestis. Antropoloogiast on esimese teosena mainitud Juhan Auli 1932. aastal ilmunud „Muhulaste antropoloogia“, Karl Ernst von Baeri doktoritöö „Eestlaste endeemilistest haigustest“ on jäänud eelajalukku. (Nojahh, Kreutzwaldi „Wina-katk“ muidugimõista ka.) Möödunud sajandi lõpupoolsest, 1970. ja 1980. aastate ajast on mainimata jäänud Endel Lippmaa osa Eesti geneetikute, sealhulgas Tartu Ülikoolis põlu alla sattunud Artur Linnu labori seltskonna vaimsel ja rahalisel toetamisel nii Küberneetika Instituudi kui KBFI ajal.

Mulle tuleb uudsena tehnogeneetika ja geenitehnoloogia eristamine. Sõnaseletuses neid termineid kahjuks ei ole. Insenergeneetikat olen pidanud geenitehnoloogia osaks, aga eks see üks tehniline värk ole.

Raamatul on imetabaselt põhjalik sõnastik, aineregister ja nimeregister, mis kergendavad selle kasutamist teatmeallikana. Kui mitte lugema, siis sirvima peaks seda kogu haritlaste rahvas. Sealhulgas keeletoimetajad, kes on varmad eesti teadlaste seas tuntud ja tunnustatud eestikeelseid termineid omatahtsi ümber geenima (st geneetiliselt muundama).

Geenide tulevik on tume, sest nende osatähtsus muudkui väheneb veel mõnekümne aasta eest arvatust. Molekulaarbioloogia keskne dogma „DNA teeb RNA teeb valgu“ on murenemas, valk võib kah vahel umbes sama teha, mis arvati olevat ainuüksi geeni monopol.

Kes küll teeks valmis proteoomika õpiku? Kuid enne veel võiks Tartu Ülikool kirjastada lihtsalt ühe seletava sõnastiku, mis kogub kokku Ain Heinaru, Toivo Maimetsa ja Mart Viikmaa ja veel kellegi juba olemasolevad sõnastikud, mis aitaks uudishimulikul lugejal odavamalt kasvõi (veel peaaegu et olematus) personaalmeditsiinis orienteeruda.

Tiit Kändler

Antropoloogia | News | vaata.imet

Eesti teadlane tõestas: käes on Aprill!

01.04.2013

Teadusajakiri Journal of American Medical Assotsiacion (JAMA) avaldas täna Eesti teadlase artikli, milles kolmekümneaastase töö tulemusena tõestati, et kätte on jõudnud aprill. Enne tometuse töö lõppu ei olnud võimalik Eesti teadlasega ühendust võtta. Royal Society pessiesindaja James Aprili sõnul on Eesti teadlase töö küll märkimisväärne, kuid vajab veel kontrollimist teiste maailma uurimislaborite poolt. Näiteks Oxfordi Ülikooli psühholoogide töö kinnitas veel kuu aja eest, et kätte on jõudnud hoopis märts. “Tulemus on vastuoliline, kuid pakub suurt huvi Higgsi ja tema bosoni vanuse täpseks määramiseks,” ütles ta.

Allikas: JAMA

Telli Teadus.ee uudiskiri