05.2013 arhiiv

Astronoomia | News | vänge.lugu

Öpiku jälgedes kõndiv Armagh astronoom avastas Saturni mõju meteoriitidele

30.05.2013

Tillukesed sügisöötaevast läbi lendavad lendtähed võivad tõepoolest täita inimeste soovi. Astronoomid soovivad õppida tundma meie universumit ja meteoorid, mis vahel tähesadudena inimesi lummavad, kannavad endaga kaasas teavet maailma ehituse kohta. Hiljuti tõestasid Ulsteris asuva Armagh observatooriumi teadlased, et meteooride liikumist suunab ka vastastikmõju gaasigigandi Saturniga.

Istun Armagh 225-aastase observatooriumi nõupidamislaua taga, kus kolmandiku möödunud sajandist, 1948st kuni 1981. aastani esitas täheteadlaste maailma hämmastanud mõttekäike meie erakordne astronoom Ernst Öpik. Mu selja taga on pruunimustriline tiibklaver, millel Öpik vahel musitseeris ja mille ta direktor Eric Mervyn Lindsay surma järel 1974. aastal ostis ning observatooriumile kinkis. Mu vastas, laua otsas istub Aswin Sekhar, noor headusest ja energiast pakatav hindu soost astronoom, kes pajatab mulle silmade taeva suunas välkudes oma avastusest, mis täiustab Öpiku ja tema õpilaste arusaama sellest, kust meteoorid tulevad ja kuhu nad lähevad. Täpsemalt – aitab ennustada, millal saabub Maa taevasse suuremat sorti meteoriidisadu.

Sekhari selja taga seisab toekas väärispuust raamatukapp, selles leidub ka Öpiku pool toimetatud ja kirjutatud raamatuid. Sekhar ise ei väsi kordamast, kui palju tegi Öpik meteooride uurimisel ja kui hea meel tal on oma avastusest just nimelt Öpiku rahvuskaaslasele rääkida. „Mu töö on teoreetiline, kuid vaatlused on selle tulemusi kinnitanud,“ ütleb ta veidi kahtlevalt, kas keerulisest teooriast aru saan. Lohutan teda, et ka Öpiku meteoriidialased põhjapanevad tööd olid ju teoreetilised, kuid see ei takistanud tal alustada lihtsatest loendustest, olgu Moskvas või Turkestanis, Tartus või Arizonases. Ning leiutamast täpsete mõõtmiste tarbeks võnkuva peegliga seadme, mille abil sai mõõta meteooride liikumise kiiruseid ja kõrgusi. Ning andmetest tuletada, kust nood lendtähed välja vupsavad.

Et olla täpne, siis Sekhar uurib pisemat sorti meteoore, mis mõõdult alla sentimeetri või kogunisti tolmuterakeste mõõtu ja mida astronoomid meteoroidideks kutsuvad. Paljud varasemad tööd on näidanud, et meteoroidide liikumine satub vahel resonantsi Maast üle 300 korra raskema hiidplaneedi Jupiteri gravitatsioonijõuga. Kuid Saturn arvati olevat liiga väike, ja Maast kaugel, et meteoroidide liikumist mõjutada – kuigi see „lahjendatud Jupiter“, mis koosneb peamiselt tahkest ja gaasilisest vesinikust ning heeliumist on Maast ometi sada korda raskem.

Öpiku võnkuv meteoorikaamera, mis omal ajal sai ajalehe The Irish Times kaanekangelaseks, tegi oma tööd 60 aastat tagasi. Nüüd mõõdavad meteoriite digikaamerad observatooriumi katusel ja nende trajektoore arvutatakse eriliste arvutiprogrammide abil. Otsesed meteoorivaatlused on jäänud amatöörastronoomide pärusmaaks, nii nagu näiteks vaadeldakse Eestis augustikuiseid perseiidide voolusid. Sekhar keskendus kuulsaima komeedi, Halley komeedi küljest pudenenud meteoroididele, mida nende näivast lähtumisest Orioni tähtkuju suunas orioniidideks nimetatakse ning oktoobri lõpus nähakse.

On vaja olla täpne ja nupukas, et eristada Saturni mõju Jupiteri mõjust meteoroididele. Sekhar kasutas andmeid, mis pärinevad Halley komeedi varaseimast kindlalt teada olevast registreerimisest aastal 240 eKr, kuid kasutas ka kuni nelja aastatuhande taguseid andmeid. Ning tõestas, et Saturn on kindla peale Halley komeedist pärit orioniide ja ka leoniide mõjutanud, nõnda et see on mõjutanud ka nende meteoriidivoolude võimsust.

Komeedid poetavad oma teel välja meteoroide ja tolmuterakesi ning lõpuks kaovad olematusse. Kuid neilt pärit tugevad meteoorisajud võivad tulevikus esineda ka siis, kui komeeti ennast pole enam ollagi. Maa liigub korrapäraste vaheaegadega läbi komeedijälje nagu matkaja ronib üle Haanjamaa kuplite, kui neid põhjustanud jääaega pole enam ollagi.

„Oleme kindlalt näidanud, et orioniidide pursked, mida täheldati aastatel 1436–1440, 1916, 1933–1938, 1993 ja 2006–2010 olid põhjustatud Halley komeedist veel enne aastat 240 eKr pudenenud resonantsetest osakestest,“ kinnitab Sekhar. Tema ja ta kolleegid töötavad praegu mudeli kallal, mis simuleerib orioniidide voolu kuni 12 000 aastat minevikku ning sekke abil ennustada nende ilmumist tulevikus. Kes saab, see olgu valmis järgmiseks orioniidide purskeks – 2070. aasta 18. oktoobril kell 19:12 universaalse aja järgi. Öpik vaatab meie juttu fotolt Armagh asutajate ja direktorite ja peapiiskoppide vahelt ja muigab oma universaalset sissepoole suunatud naeratust.

Tiit Kändleri uurimisreisi Ulsterisse Armagh observatooriumi toetas teaduse populariseerimise programm TeaMe

Tekst ja fotod: Tiit Kändler

Ülal: Armagh Observatooriumi astronoom Aswin Sekhar on õnnelik, et täiustas Ernst Öpiku alustatud meteooride teooriat ja avastas Saturni mõju meteoroidide vooludele.

All: Ernst Öpiku õpilane ja dissertant, Armagh Observatooriumi raamatukogu hoidja John McFarland näitab tähetorni katusel nüüdisaegseid seadmeid, mis meteoore registreerivad.

Tänases Eesti ÜPPäealehes ilmunud artikkel, digivarianti vt:

http://ajaleht.epl.ee/digi/2187?utm_source=epl&utm_medium=button&utm_campaign=epl_telli_digilehed_login#p/50

mis.toimub | News

Tiit Kändleri uue raamatu esitlus

11.05.2013

Vaba esitlus Vabaduse platsi ääres

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Wiiralti kohvikus

Raamatu esitlus

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

REEDEL

17. mail kell 17

Tiit Kändler

Loll on targaks saada

ehk

Tark lits taskus

Selle raamatu väljaandmisega toetame Eesti kultuurkapitali

Tekst ja joonistused: Tiit Kändler

Kujundus: Eerik Kändler

Teaduslugu 2013

Trükk: Gutenbergi pojad

Esitlusel:

Muusika: Eerik Kändler

Sõnalised ettekanded

Kodukringel, Treppoja kasemahl

Seletuskiri

Lugude ja joonistuste kogu, mis pajatab Iisak Naatani ja Alma Naadi elust.

Iisak Naatan on töötanud kõigil mõeldavatel töökohtadel. Alma Naat on kahe jalaga maal.

Koerad istuvad puu otsas, rotid väljuvad telekast ja muu igapäevane asi.

Kõik see on täiuslik, sest võimatu on midagi lisada.

Lugude ja joonistuse kogu, mis pajatab Iisak Naatani ja Alma Naadi elust. Iisak Naatan on töötanud kõigil mõeldavatel töökohtadel. Alma Naat aga on kahe jalaga maal.

Lood ei vii kusagile välja. Sest nad vaatavad sisse. Esitavad meie igapäevast reaalust, kus koerad istuvad puu otsas, rotid väljuvad telekast ja muud sihukest jama juhtub.

Kõik see on täiuslik, sest võimatu on siia midagi lisada.

mis.toimub | News | suve.kool

teadus.ee suvekool kutsub osalema

04.05.2013

teadus.ee suvekool „Lummavad arvud”

23.–25. august Käsmu

Matemaatika on aju pühapäev!

¤

¤

¤

¤

¤

Arvudest, matemaatikast, ELUSt räägivad oma erialal vahvad Eesti teadlased ja teised mõtlejad.

Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, akadeemik, TTÜ professor: „Dünaamilised arvud.“

Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi eestvedaja, TÜ füüsik: „ESTCube-1 kogemused.“

Andrus Saar, Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juhataja, sotsioloog: mis on polliarvude taga.

Anu Reinart, Tõravere Observatooriumi direktor, keskkonnafüüsik: mis arve annavad satelliidid Eesti looduse kohta.

Andrus Salupere, TTÜ Küberneetika Instituudi direktor, mehaanikateadlane, professor: „Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.“

Erik Puura, TÜ arendusprorektor, keskkonnateadlane: „Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

Jaak Johanson, muusik, õpetaja, mõtleja: arvukaid mõtteid ja viise.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituudi direktor, professor: „Ar(v)ukas füüsika.“

Juhan Javoiš, TÜ zooloog ja ökoloog: mida arvutab lind sigimisel.

Rein Rõõm, TÜ professor, ilmateadlane: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

Urmas Sisask, Eesti kosmosemuusika maaletooja: Atmosfäärimuusika.

Urmas Tartes, loodusfotograaf, putukateadlane, loodusemees: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.“

Markus Vetemaa, TÜ mereinstituudi kalateadlane: Eesti arvukate kalade arvudest.

¤

Fotol: eelmise suvekooli suurpaneel.

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Üllatused: Arvukate Muinastulede Öö, laste töötuba, fotoretk tundmatute arvude otsingule jt. Eripakkumine: uhiuuelt remonditud Käsmu rahvamaja.

Registreerimine aadressil: toimetus@teadus.ee jooksev info www.teadus.ee

Info alltoodud toimkonna telefonidel.

Toimkond:

Tiit Kändler programm 56 483 481;

Eleri Inno registreerimine 51 549 66;

Aarne Vaik majutus ja toit 52 297 135;

Eerik Kändler graafika;

Tiina Kaljundi jooksvad asjad.

Hind: koos söögiga (5+1 söögikorda) 77 eurot.

Üliõpilastele soodsam: koos söögiga 49 eurot.

Lastele: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest, info: Eleri Inno.

Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed: hind 49 eurot.

Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu ning kirjadega ka Käsmu tubades.

Palume registreerimisega mitte viivitada.

Vt täpsemalt www.teadus.ee

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Suvekoolis söövad supi ära isegi need, kes selle kokku keetsid.

¤

Matemaatika on aju pühapäev!

Matemaatika on ikka olnud üks meie hariduse viimase aja murelapsi. Tajutakse, et seda on vaja, kuid õppida on vahel vaevaline ja jääb ebaselgeks, milleks õppida. Matemaatikast võluvalt, mõistetavalt ja sisukalt kõnelda ei ole kerge. Sestap on üsna riskantne korraldada laiale publikule mõeldud suvekool matemaatikast. Võibolla ei ole seda Eestis tehtudki. Kuid meie püüame. Julgust annavad möödunudaastasel suvekoolil huviga kuulatud Urmas Tartese loeng lummavate piltide keelest ja matemaatik Margus Niitsoo loeng matemaatilisest salakeelest, millest tuli ka tänavuse suvekooli pealkiri „Lummavad arvud“. Arve kasutavad kõik inimesed, kõik teadusharud, kõik kunstid. See tuli lahedal kombel välja möödunud aastal, mil teemaks oli keel: see seostus vältimatult matemaatikaga.

Eriülesanne: miks arvude maailm nii hästi looduse maailmaga kokku sobib, seda üleüldse kirjeldab?

Kajastus: www.teadus.ee ja uudiskiri teadus.ee

Meie liitlased: Teadus- ja Haridusministeerium, ilm.ee, Looduse Omnibuss, Käsmu Meremuuseum.

Suvekooli arvud:

Kodanikualgatus teadus.ee on korraldanud oma suvekoole 8 aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia, elu ja keel. Nüüd siis arvud.

Meie eesmärgiks on käsitleda üht teemat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Keskmiselt on suvekoolis osalenud 100 inimest ja lisaks 20 ettekandjat ning korraldajat. Kool toimub 3 päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Koolis on osalenud kooliõpilasi, üliõpilasi, õpetajaid, teadlasi ja teiste, kokku 50 eriala inimesi, kes teadusest huvituvad. Osavõtjate arv oli eelmisel aastal 96 inimest. Neist esinejaid ja korraldajaid 20. On korraldatud 20 pildistusretke 4 asjatundja juhendamisel, 8 laste töötuba.

Meie loosungiks on: „Igaüks on teadlane.” Lahendab ju iga inimene enese jaoks ootamatuid ja originaalseid probleeme kui mitte just iga päev, siis iga nädal ikka. Ja eriti kehtib see laste kohta. Kokku: Ʃ͚.

Nõnda siis on 8 aastaga meie koolidel olnud kokku umbes 800 osavõtjat, kes on saanud üsna mitmekesise koolituse.

Need osavõtjad on pärit vähemalt 500 inimesest koosnevast hulgast. Esinejaid on selle aja jooksul olnud 100, paljud neist õige mitmel aastal. Vahvad teadlased, kunstnikud, muusikud, kirjanikud, fotograafid… Mõtlejad ja oma mõtete jagajad. Arvutult.

Telli Teadus.ee uudiskiri