08.2013 arhiiv

News | suve.kool

teadus.ee suvekool lummas arvudega

29.08.2013

Tänavune teadus.ee suvekool “Lummavad arvud”) lõppes 25. augustil matemaatiliselt edukalt. Osales rohkema või vähema aja jooksul 85 inimest pluss rühm soome sõpru, kes eksikombel Jaak Johansoni ja Krista Joonase kontserdi alul tagaridades istet võtsid ja lõpuks koondusid.

¤

¤

¤

¤

Selgus matemaatiline tõsiasi, et arvud on lummavad ja nõnda näiteks kinnitasid paljud kuulajad, et lõpuks ometi said Urmas Tartese loost aru, kuidas neid pikslipilte värviliseks tehakse ja Rein Rõõmu jutust, et kuidas maailma ilmastik kujuneb. Ei hakka siin kõiki ettekandeid ette tooma, kuid Mart Noorma entusiasm lastega mööda Käsmut joosta jääb kahtlemata meie suvekoolide ajalukku.

Nii nagu see mudel, mida ta ESTcube-1 saateks ETV poolt kunagi pappmudeliks tehti ja mida ta näitas, kosmosesse hajus, mida küll laseritega nii Sisask kui Noormaa tähtkujudest otsis, kuid ei leidnud. On veel üks asi, mis läks eirti hinge, ja see on Johansoni ja Joonase ettekanne (kui tahate, siis kontsert), ja andku siin kõik teised andeks, ei suuda praegu kõigist pro forma kõnelda, sisust rääkimata.

¤

¤

¤

Mulle igatahes jäi meelde, et putukal on olemas ettekujutus oma elueast (arv), (mida mul ei ole), et tähtis pole kala arvukus vaid selle hind (arv), et inimene on fraktal (arv), et inimene mõistab satelliidipilti, arvuti ei mõista (arv), et ämbrisse mahub 11973 mustikat, et arv 666 on lõpuks vahel ka päris tähtis.

Tiit Kändler

mis.toimub | News | suve.kool

Veel saab liituda teadus.ee suvekooliga

21.08.2013

Arvude muusika maailm

Veel saab liituda teadus.ee suvekooliga

Üheksandat korda toimuv teadus.ee suvekool 23.-25. augustini „Lummavad arvud“ Käsmus on vana hea tava kohaselt rahvalik ja esinduslik ühekorraga. Meie tippteadlastest kõneleb Mart Noorma Eesti esisatelliidist, juttu tuleb ilmaennustamisest, Eesti pildistamisest satelliitidelt. Tiit Kändler, kes möödunud aasta lõpul avaldas raamatu Endel Lippmaast, töötas nädala meie kuulsa astronoomi Ernst Öpiku jälgedes Armagh Observatooriumis Põhja-Iirimaal ja kõneleb sellest, mida Öpik seal välja nuputas.

Suvekooli lõpus tavakohane viktoriin üllatusauhindadega.

Käsmu teaduse suvekool on Euroopas ainulaadne paik, kus saab viibida koos tippteadlastega ja rääkida nendega maailma ning Eesti asjadest. Üritusele saab tulla ka päevakaupa. Vt täpsemalt päevakava www.teadus.ee teaduse suvekooli nupu alt.

Reedel viib rahvast Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kl 17 eribuss ja toob pühapäeval kl 16 ka tagasi.

Arvudest, matemaatikast, ELUSt räägivad ja musitseerivad oma erialal vahvad Eesti teadlased ja teised mõtlejad.

Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, akadeemik, TTÜ professor: „Dünaamilised arvud.“

Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi eestvedaja, TÜ füüsik: „ESTCube-1 kogemused.“

Andrus Saar, Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juhataja, sotsioloog: „Mis on polliarvude taga.“

Anu Reinart, Tõravere Observatooriumi direktor, keskkonnafüüsik: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta.“

Andrus Salupere, TTÜ Küberneetika Instituudi direktor, mehaanikateadlane, professor: „Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.“

Erik Puura, TÜ arendusprorektor, keskkonnateadlane: „Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

Jaak Johanson, muusik, õpetaja, mõtleja: arvukaid mõtteid ja viise.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituudi direktor, professor: „Ar(v)ukas füüsika.“

Juhan Javoiš, TÜ zooloog ja ökoloog: „Mida arvutab loom?“

Rein Rõõm, TÜ professor, ilmateadlane: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

Urmas Sisask, Eesti kosmosemuusika maaletooja: „Lummavad numbrid taevamuusikas.“ Urmas Tartes, loodusfotograaf, putukateadlane, loodusemees: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.“

Markus Vetemaa, TÜ mereinstituudi kalateadlane: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

Tiit Kändler, teaduskirjanik: „Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

Üllatused: Arvukate Muinastulede Öö, laste töötuba, fotoretk tundmatute arvude otsingule jt.

Esitlus: Tiit Kändleri raamatu „Õueonu aasta“ esmaesitlus ja raamat „Loll on targaks saada.“ Raamatud loodusest ja teadusest, loomusest ja headusest. Muusika: „Sädelev kass“.

Registreerimine aadressil: toimetus@teadus.ee jooksev info www.teadus.ee

Meie liitlased: Teadus- ja Haridusministeerium, ilm.ee, Looduse Omnibuss, Käsmu Meremuuseum.

Kes tahab täpsemalt teada saada, et mis ja kuidas, see olgu lahke ja lugegu suvekooli nuppu paremas veerus www.teadus.ee

Ajalugu | News | to.imetaja

Täna 22 aastat tagasi

20.08.2013

Selle loo panin üles 2 aasta eest. Kuid tasub kordamist tänagi.

„Kriisid on niisugused pöördepunktid, mis panevad proovile meie jõu ja võimalused. Kui te ei suuda meenutada viimast kriisi teie elus /…/ siis olete õnneseen – või juba ammu elust väsinud.” Nõnda kirjutab malegeenius ja aus inimene Garri Kasparov oma raamatus „Garri Kasparov. Male kui elu mudel”, mis kahe aasta eest ka eesti keeles ilmunud.

See mõttekäik tabab mu meelest täpselt eesti viimase 22 aasta elu pihta.

Kui me vahel ka küsime, et kas sellist Eestit me tahtsimegi, siis küsin vastu, et millist siis tahtsime? Me ju ei tea tegelikult, milline oli elu kahe sõja vahelises elus. Vähesed on nuusutanud selle lõhnu, kuulnud hääli. Needki on teinud seda lapsepõlves.

Jah, eks vahel teeb ikka viha küll, kui mõni tipptegelane sulel näkku juhtub valetama. Kuid teisalt – kus siis sihukest asja ei juhtuks. Peaasi, et kogu elu ei ole ju rajatud valele, nii nagu oli see veel kahe aastakümne eest.

Mäletan, et NSVL tippjuhid, keda siinkohal meenutadagi ei taha, armastasid kõnetoolidest läbi aastakümnete korrutada: „Me elame suurepärasel ajal, me elame põneval ajal!” Ja ennäe – nende ettekuulutus ongi täide läinud. Küll hoopis teises maailmas, kuid siiski.

20. august 1991 oli teisipäev. Üleminekuperioodi teisipäev. Kas mäletame üldse, et poliitikud olid nimetanud selle aja üleminekuperioodiks?

Ei mäleta täpselt, milline oli ilm, aga umbes selline nagu nüüd või veidike kehvem. Mälu on kummaline asi. Mällu saab sündmused salvestada, ent neid sealt ammutada pole võimalik just mitte alati. Selles mõttes on mälu nagu pank. Vahel saad sealt oma raha kätte, vahel mitte.

Moskva sündmused ja riigipööre ei olnud miski naljamäng, nii nagu seda püütakse vahel kujutada. Saan ammutada välismälust, oma arhiivist. Kirjutasin neil päevil kaks lugu, üks ilmus Maalehes 22. augustil, teine samas 29. augustil. Olin olnud Maalehe poliitikaosakonna juhataja, istunud ja jälginud ja kirjutanud ülemnõukogu sehkendustest läbi aastate. Ja sealt just läinud tööle Rahva Hääle lisalehte Vaatleja toimetajaks, sestap siis Maaleht.

21. august 1991 oli kolmapäev. Siis kirjutasin nõnda.

„Kui ma seda teksti kirjutan kolmapäeval, 21. augusti hommikul, siis tundub, et seegi töö on paljus kaheldava väärtusega – nii nagu meie, nõukogude inimeste kõik muud tööd ja tegemised. Sest pole ju teada, milline on olukord siis, kui leht tellija kätte jõuab.”

Kirjeldasin seejärel, kuidas ülemnõukogu saalist venelased välja marssisid, enne kui iseseisvus välja kuulutati. Ning et püüd läbi aastate nendega sõprust luua viis vaid oluliste seaduste edasilükkamiseni, ei muule.

Kirjeldasin, kuis „Leiburi” leivaputka taha Mustamäel kogunes rammus kolmetunnine järjekord. „Inimene võis hakata leiba tahtma üleminekuperioodil ning sammuda, pätsike kaenla all, kodu poole juba riikliku iseseisvuse ajal.”

„Selgeks on saanud seegi, kui suurt ohtu kujutavad endast Lääne superdemokraatiale Balti riigid. Hunta tegevus siinmail mõisteti alles siis hukka, kui hakkas selguma, et maa koonduslaagriks muutmine ei ole õnnestunud ühe hingetõmbega.”

Jah, hirm oli nahas, ja silmad suured.

„Alla anda ei ole võimalik. Sest see lihtsalt ei ole võimalik. /…/ Ainus kindel asi on läbi kogu meie elu olnud ebakindlus. See teeb mõtlikuks, see teeb väärikaks. Annab kindluse, et kestame! Sest meid pole siiski võimalik üllatusega rabada.”

Noh, see oli juba retoorika. Pärast Moskva sündmuste lõppu sain kirjutada nõnda.

„Nüüd, kümmekond päeva pärast drakooniliste sündmuste algust Moskvas, tundub toimunu olevat toimunud mingis teises reaalsuses. /…/ See oli kui mingi nätske, aegapidi kokku tõmbuv kummist ruum, milles elasime need päevad, liigutamata oimugi, et seda kokkukoondumist kuidagiviisi peatada. Klammerduti raadiote külge, justkui jõu kaotanu õlekõrde.”

Nüüd, 20 aastat hiljem, võib vaid teatud tõenäosusega meenutada – millele me noil päevil lootsime? Ega ju ei lootnud reisivõimalustele, oma majadele, autodele, suhtlemisvõrgustikele, nutitelefonidele, ohtratele poeriiulitele, kiirlaenudele, e-riigile. Lootsime lihtsalt sellele, et meid ometi kord jäetaks rahule. Lootsime rahule ja vabanemisele rahutust valest. Kas selle saime, otsustagu igaüks ise. See on täna võimalik.

Tiit Kändler

mis.toimub | News | suve.kool

Suvekool otsib arvude lumma. Veel on võimalus ühineda

13.08.2013

August on käes. teadus.ee suvekool läheneb.

Nautigem lummavaid arve. Kui vähegi saate, tulge kaasa mõtlema!

Kes ei saa kohal olla kolmel päeval, võib tulla ka üheks-kaheks kokkuleppel korraldajatega.

Reedel viib rahvast Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kl 17 eribuss ja toob pühapäeval kl 16 ka tagasi.

Üheksandat korda toimuv teadus.ee suvekool 23.-25. augustini „Lummavad arvud“ Käsmus on vana hea tava kohaselt rahvalik ja esinduslik ühekorraga. Meie tippteadlased kõnelevad Eesti esisatelliidist, sotsioloogiast, pildipikslitest, ilmaennustamisest, kaladest, loomadest kuni Ernst Öpiku elu- ja tööpaikadeni Ulsteris Põhja-Iirimaal. See on Euroopas ainulaadne paik, kus saab kohtuda teadlastega ja rääkida nendega maailma ja Eesti asjadest. Üritusele saab tulla ka päevakaupa. Vt täpsemalt päevakava www.teadus.ee teaduse suvekooli nupu alt.

Siin toome ära esinejate esindusliku nimekirja.

Arvudest, matemaatikast, ELUSt räägivad ja musitseerivad oma erialal vahvad Eesti teadlased ja teised mõtlejad.

Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, akadeemik, TTÜ professor: „Dünaamilised arvud.“

Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi eestvedaja, TÜ füüsik: „ESTCube-1 kogemused.“

Andrus Saar, Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juhataja, sotsioloog: „Mis on polliarvude taga.“

Anu Reinart, Tõravere Observatooriumi direktor, keskkonnafüüsik: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta.“

Andrus Salupere, TTÜ Küberneetika Instituudi direktor, mehaanikateadlane, professor: „Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.“

Erik Puura, TÜ arendusprorektor, keskkonnateadlane: „Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

Jaak Johanson, muusik, õpetaja, mõtleja: arvukaid mõtteid ja viise.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituudi direktor, professor: „Ar(v)ukas füüsika.“

Juhan Javoiš, TÜ zooloog ja ökoloog: „Mida arvutab loom?“

Rein Rõõm, TÜ professor, ilmateadlane: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

Urmas Sisask, Eesti kosmosemuusika maaletooja: „Lummavad numbrid taevamuusikas.“ Urmas Tartes, loodusfotograaf, putukateadlane, loodusemees: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.“

Markus Vetemaa, TÜ mereinstituudi kalateadlane: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

Tiit Kändler, teaduskirjanik: „Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

Üllatused: Arvukate Muinastulede Öö, laste töötuba, fotoretk tundmatute arvude otsingule jt.

Esitlus: Tiit Kändleri raamatu „Õueonu aasta“ esmaesitlus ja raamat „Loll on targaks saada.“ Raamatud loodusest ja teadusest, loomusest ja headusest.

Eripakkumine: uhiuuelt remonditud Käsmu rahvamaja tualetid.

Registreerimine aadressil: toimetus@teadus.ee jooksev info www.teadus.ee

Kajastus: www.teadus.ee ja uudiskiri teadus.ee

Meie liitlased: Teadus- ja Haridusministeerium, ilm.ee, Looduse Omnibuss, Käsmu Meremuuseum.

Kes tahab täpsemalt teada saada, et mis ja kuidas, see olgu lahke ja lugegu meie nuppu teadus.ee suvekool paremast veerust.

Bioloogia | Meditsiin | News

Aju vabaneb unes oleviku türanniast

04.08.2013

Erinevalt seniarvatust, on üha enam tõendeid, et aju magades mitte ei tugevda närvirakkude vahelisi ühendusi, vaid nõrgendab neid. Nõnda hoiab aju kokku energiat ja abistab mälu.

See Tiit Kändleri artikkel ilmus Eesti Päevalehe teadusküljel 01. augustil

Kõik loomad magavad. Linnud magavad, mesilased, prussakad ja isegi äädikakärbsed magavad. Veeloomadki magavad, ent ei katkesta hingamist, kuna magab vaid delfiini või hülge üks ajupool ning teine on ärkvel.

Lihtne on järeldada, et aju tahab puhata. Hästi, kuid miks siis aju puhkeasendis jätab looma nõnda kaitsetuks, kui samas magava aju neuronid tulistavad sama sagedasti kui ärkveloleku ajal ning tarbivad umbes sama palju energiat? Igast viiest suutäiest üks läheb meie aju ülalpidamiseks. Ja uni vähendab energiatarvet vaid veidi. Sellise ahnusega võib võistelda vaid nägemismeel.

USA Wisconsin-Madisoni Ülikooli psühhiaatriaprofessorid Giulio Tononi ja Chiara Cirelli tulid juba paarikümne aasta eest selle peale, et aju mitte ei kinnista une ajal päevaseid muljeid, tugevdades neuronite vahelisi seoseid, vaid hoopis vastupidi – uni nõrgendab närvirakkude vahelisi ühendusi, hoides sel moel aju üleküllastatuse eest ja hoides vaos ka energiatarbimise.

Magades unustatakse mõned seosed ja nõrgendatakse teisi, kuid kummalisel ja meile õnnelikul moel nõrgenevad seosed ehk siis mäluteed, mis on elu jaoks ebaolulisemad. Need seosed hääbuvad – mida võib olla kogenud igaüks, kes poolunes või unes nähtud kummalisi ja suisa uskumatuid nägemusi nähes on need üsna tavaliselt hommikuks unustanud. Uni on meid kaitsnud ja tarbetud seosed ehk mälulõngad kustutanud.

Une ajal peab teadvus olema keskkonnast lahku lülitatud, et ei tekiks uusi seoseid neuronite vahel. Esitatud hüpotees – mis on siiani tõsikindlalt tõestamata – on vastuolus enamiku närviteadlaste arvamusega, kes on uurinud une osa õppimises ja mälus. „Me arvame, et pärast ärkamist on neuronite vahelised seosed nõrgemad kui uinumisel, kui tavaarusaam kinnitab, et une jooksul tugevdab aju aktiivsus äsjamoodustunud neuronite seoseid ning aitab nõnda uut mälu tugevdada,“ selgitavad Tononi ja Cirelli oma ideid ajakirjas Scientific American ja kinnitavad, et viimastel aastatel on nende hüpoteesi kinnituseks saadud hulga andmeid katsetest kärbestest inimesteni.

Kasutu sõelutakse välja

Teadlastele hakkas meeldima idee, et uni on mälu jaoks oluline, sajandi eest, ja hulk katseid on näidanud, et pärast öist und või lihtsalt uinumist on uued mälujäljed paremini kinnistunud kui sama pika ärkveloleku jooksul. Eriti kehtib see sõnade nimekirjade ja piltide ning paikade vaheliste assotsiatsioonide kohta. Tekkis mõte, et aju kordab õpitut unes. Seda toetasid katsed, mis näitasid, et aju närvide aktiivsus une ajal meenutab ärkveloleku aktiivsust. Une ajal mängitakse justkui olukorrad üle, arvati. Toimub sünapsivaheliste oluliste seoste valikuline tugevdamine. Kuid otseseid tõendeid sellele hüpoteesile leitud pole. „Meid see ei üllata, kuna arvame, et une ajul ühendused pigem nõrgenevad kui tugevnevad,“ kinnitavad Tononi ja Cirelli.

Tugevad sünapsid vajavad enam energiat, nende tugevdamine suurendab rakustressi, sundides tootma raku energia vabrikuid mitokondreid, signaalmolekule ja erinevaid valke ning lipiide.

Õppimine toimub peamiselt närvirakkude ühenduste sünapsite moodustumise ja tugevdamise läbi. On ebausutav, et see toimub ka une ajal. Vastupidi, sünapsite nõrgenemine taastab aju võrgustikku, ära hoides rakustressi. Une uue hüpoteesi autorid nimetavad seda ilmingut sünaptilise tasakaalu ehk homeostaasi hüpoteesiks, anagrammiga SHY (millel inglise traditsiooni kohaselt on ka tähendus, ja sedapuhku „uje“.) „Uni taastab aju olekusse, milles suudab see õppida ja kohanduda, kui üles ärkab,“ kuulutavad nad. Uni on riskantne, lülitab ohtude eest, kuid see on hind, mida maksame aju plastilisuse eest.

Kõik, mida te päeva jooksul kogete, jätab asju neuronite võrgustikku jälje. Magav aju peab kuidagimoodi eristama müra ehk ebaolulist infot signaalist, olulistest sündmustest. See mehhanism pole teada, kuid aju nõrgendab sünapseid, mis üldisesse võrgustikku ei sobi. Uni vabastab aju oleviku türanniast.

Une ajal salvestatav aju elektroentsefalogramm EEG on ammuilma näidanud, et und on kaht liigi: kiirete ja mittekiirete silmaliigutuste faas ehk REM ja mitte-REM uni. Une-uuringu üks väga oluline avastus tehti kümmekonna aasta eest, kui leiti, et mitte-REM une ajal tekivad neuronite korrastatud tegevusel aeglased võnked. Vastu hommikut need nõrgenevad – une ajal neuronite ühendused nõrgenevad. Seda on tõendanud katsed äädikakärbeste ja hiirte ning rottidega.

Ajukoore aktiivsuse nõrgenemine une ajal annab võrrelda liikidevahelise olelusvõitlusega. Une ajal toimub neuronite vaheliste ühenduste olelusvõitlus – paremini kohastunud jäävad ellu. Alla jäävad ühendused, mis ei vasta vanadele mälestustele, õigetele kitarriakordidele, tuntud keele sõnadele. Une uue teooria autorid annavad hüva nõu: uut saab edukamalt õppida pärast korralikku und.

Telli Teadus.ee uudiskiri