10.2013 arhiiv

Majandus | News | to.imetaja

Eesti argielu ja teadus ähvardab sulanduda rahavõimuakadeemiaga

28.10.2013

See minu kolumn ilmus lühendatult EPLis 28. oktoobril 2013

 

19 oktoobri hommikul saabus mulle e-postkasti sõnum: „Hea klient! Meie andmetel on Kloogaranna, (aadress teada) elekter olemas. Kui olete endiselt elektrita, helistage (telefon teada) Täname.“

Täna väga. Mille eest nad tänavad? Ja kellelt tänu vastu võtta, kui kirjal puutub saatja nimi ja isegi organisatsioon? Mille eest nad tänavad? Kas selle eest, et ei vabanda oma saamatuse pärast? Sihuke tants algab siin, Treppoja kandis iga talve hakul. Taust: õhtul kadus äkitselt elekter. Tulin just saunast, olen kogenud elektrikatkestuste sihtmärk ja mis seal ikka.

Ja nüüd siis sihuke kiri. Mul  on leping riigifirmaga, Eesti Energiaga. Kes tänas: kas peaminister, parlamendi esimees või President? Või hoopis naaber? Kirja all saatja nime ei olnud.

Kordan, ma kõneleme riigifirmast. Ja tean oma kogemusest, et pole hullemat asja, kui ajada asju mõne Eesti riigifirmaga. Erafirma veel kuidagi võtab sind jutule, vabandab, kui eksis. Aga riigifirma – kus sa sellega. Tõstavad elektripinget, lasevad su elektroonika läbi – mis neil sellest.

Olgu, ühe närvliku erainimese asi, ütlete. Kuid mina ütlen vastu, et selline parteilik suhtumine – närige pori, meid te ei morjenda, on ammuilma Toompealt ja all-linnast mööda kallist kodumaad kleepja määrdena laiali valgumas. Ja eriti kurvaks teeb, et ainuõigsuse tont on jõudunud meie haridusse ja teadusesse.

Akadeemikust Riigikogu esimees solvab sõbraliku naaberriigi haridusministrit, sest selle sõnavõtt pole partekassale soodus. Teine akadeemik smuugeldab sõpradele Mustpeade Maja, kuna parteikassase on ju vaja raha. Kolmanda akadeemiku kestev ja vaevarikas konflikt parteikassa rahade nimel on muutnud kahtlaseks tasemel ja heatahtliku kunstihariduse Eestis. Neljas akadeemik, kelle Geenivaramu pole meile tootnud just liiga palju ravimeid, saati veel arstide isiklikku lähenemist patsientidele, soovib muuta geeniandmete loovutamise ülemaaliseks kohustuseks – riigiametnike rõõmuks ja pankade hüvanguks. Kirjutasin sellest EPLis juunis.

01.NoalaevErinevus teaduse ja poliitika, hariduse ja poliitika vahel on Eestis kadumas ja see on asi, mis ähvardab Eesti riigi tulevikku enam kui väljaränne. Valetamine, parteikassa täitmine on jõudnud alla valdadesse. Ja ühes sellega ka stiil – riik, see olen mina. Kes ta siis parasjagu on, kas mõni rahaahnuseks lolliks läinud riigifirma juht, kes püüab Tallinna lennujaama muuta maailma lennunduse nabaks või Eesti põlevkivikaevandajad ülemaailmse helge tuleviku – tulgu see siis Ameerikas või Jordaanias – tõrvikukandjateks või raudmehed muutmaks Ülemiste jaama ülehelikiirusega rongiliikluse hälliks.

Võibolla peabki poputama Soome lennusulisid, Rootsi pangakrahve, USA advokaate või Jordaania kuningakoda. Võibolla peabki laiama, et uued elektrirongid tihendavad sõiduplaani ja selle peale Kloogaranna rongid üldse käigust maha võtma. Kuid kui ikka oma tööga kodumaal hakkama ei saa, siis tuleb seda tunnistada ja selle eest ka vabandada.

Kui juba teadlastel on kadumas erinevus rahakogumise ja teadustöö vahel – kas te olete näiteks kuulund mõnestki ravimist, mida on meile kümneid kordi on lubatud kandikul ette kanda, kas olete kuulnud, miks suri meie dollareid lüpsma hakkav lehm – siis teadlaste käest  vähemalt ei ole te seda kuulnud.

Teadus ei ole teile poliitika, kus kõik, kes on toppinud parteikassa pilusse kilekottidega raha, on eksimatud, isegi kui nad olid kunagi suurepärased teadlased, mis tähendab et tol ajal kui ka eksisid, siis püüdsid parandada oma vea.

Parteilasest teadlane ei ole usaldatav – seda on tunnetatud läbi aegade. Jah, muidugi võivad kodanikul olla oma parteilised eelistused, kuid olla aktiivne parteilane tähendab kuuletuda eksimatule peajoonele ja koguda kassasse raha, et seeläbi tagada võimu.

Kõige ohtlikum on partetrall ühiskonnateadustes ja laste ning õliõpilaste õpetamisel.

Hästi, me võime ju ironiseerida, et poliitik ei tohi teha kahte asja – tunnistada oma vigu ja kurjustada ajakirjandusega. Teaduse olemusse kuuluvad need mõlemad, kuid teadlane, kelle põhimine kohustus on koguda kokku oma palavalt armastatud partei kassase raha ja võimu, peab hoidma saladuses oma eksimused.

Teadusesse on eksimine sisse määratud. Teadus ongi eksimiste jada. Õige suuna tagab arvamuste paljusus, kriitika, kontrollivad tööd etc. etc. Pole võimalik, et absoluutselt iga teadustöö, kui palju selle tegemiseks teadussiseste või -väliste nippidega raha on saadud, saavutab ilmeksimatu edu. Kui palju on näiteks juhitav tuumasüntees ITER saanud raha, kui kaua selle eesliinieksperimenti Prantusmaal Cadarache’is on ehitatud – kui palju kuuekümne aasta eest pasundati, et kohe on odav ja keskkonnasõbralik energia käes – aga kus see on?

Kui palju on meie teadlased lubanud meile üha uusi ja uusi vähiravimeid – aga kus need on? Ajakirja Open Biology jaanuarinumbris kirjutab nobelist, DNA koodi lahtimõtestaja James Watson: me oleme valel teel. Euroopa Onkoloogiakooli ajakirja Cancer World hiljutine number võimendab Watsoni tõdemust. Geenid on tupik, ka nende absoluutsel teadmisel me vähi väljaravimisele ei jõua. Sama ideed kinnitas mulle maikuises intervjuus immunoloog Rolf M. Zinkernagel.

Need eakad härrasmehed võivad enesele lubada kõnelda tõtt, sest ei pea mõnede liisunud eetikaga parteide tagatubades peos mütsi veeretama, et oma üleeilsete ideede tarbeks raha kerjata.

Keegi meie geeniustest väitiks äsja, et edu toob vaid üks kümnest rahastatud teadusprojektist. Ja lisas, et Eestis peab tooma iga kolmas. Mis tähendab lahti seletatult: ei too mitte ükski. Eksimine on teaduse osa nagu teelt hälbimine seenelkäigus.

Kes vähegi viitsis mu loo üle mõtelda, see mõistab, miks ma siit enam edasi asja ei selgita.

Kes aga mu juttu ei usu, lugegu meie tipparste nagu Ida-Tallinna keskhaigla juhti Ralf Allikveed 11. oktoobri Postimehest või Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimeest Urmas Siigurit 27. septembri Sirbist.

Poliitika on olemas ja ainuüksi see asjaolu tõestab, et ka vajalik. Kuid poliitika vähkkasvajana imbumine kohaliku rahva ellu, veel enam haridusse ja teadusesse on ohtlikem tee, mille valimisel ootab Eestit lõpus – kuid teevalikust pajatavad parimini Vene muinasjutud.

Tiit Kändler

Joonistus: Eerik Kändler

 

 

 

 

 

 

Astronoomia | News | to.imetaja

Ernst Öpiku transtsendentne intervjuu

24.10.2013

Ernst Öpik: mõtlemine on võrdne partner universumile

 

Öpik.Foto.Armagh.IAJ.1972Teisipäeval, 22. oktoobril täitus 120 aastat Eesti ühe suurima teadlase Ernst Öpiku sünnist. Kuna meie ülemaailmne astronoom oli nõnda erakordne, ja tema ideed senini kehtivad, siis söandasin teha selle Eesti geeniusega ühe tagasihoidliku intervjuu. Transtsendentse, kui soovite.

 

Palju õnne, ja lubage kinnitada, et olete teinud Kunda maailma nabaks.

Ma ei ole pärit Kundast, vaid Port Kundast. See oli Lontova ja Kundaga meil pistmist ei olnud.

Te olite nende kuue astronoomi seas, kellele Ameerika Teaduse Arendamise Ühing Kepleri 400. aastapäeva tähistamiseks kuldmedali omistas. Te olite Kuningliku Iiri Akadeemia liige, Belfasti Ülikooli audoktor ja võitsite 1975. aastal Kuningliku Astronoomiaühingu kuldmedali. Järgnes auhindade sadu.

Mind huvitas poisikesest alati, mis juhtub, kui meteoor lendab Maa atmosfääri. Ning kust ta tuleb. Et objektid tulevad Maa lähedale miljardite valgusaastate kauguselt, on hämmastav.

Keegi ei uskunud teid, kui väitsite, et Marsi kraatrid pole vulkaanilist päritolu, vaid meteoriidipõrgetest tekkinud.

Mis siis, aga Marineride fotod ju kinnitasid mu arvutusi. Nagi sedagi, et Veenuse kõrge temperatuur tuleneb pidevatest tolmutormidest.

Te tõestasite 1937. aastal esimesena, et Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest. Samuti näitasite, et giganttähed tekivad tähtede gravitatsioonilise kokkuvarisemise tagajärjel. 1922. aastal näitasite esimesena, et Andomeeda udukogu on spiraalne tähekogu, kaugel eemal meie Galaktikast ja selle pöörlemise järgi arvutasite kauguseks 785 000 parsekit, mis pole kaugel nüüdsetest arvutustest 670 000.

George Gamow saatis teile 1936. aastal kirja, et miks te ei avalda oma tulemusi, mis saadud ammu enne teisi teadlasi, olulistes ajakirjades. Nõnda jäite eemale näiteks Nobeli preemiast, mille Hans Bethe päikese energia teooria eest sai.

Ma vastasin Gamowile, et ometi ta ju luges seda. Mulle ei ole kunagi meeldinud, et minu artikleid lühendavad inimesed, kes neid lõpuni ei mõista, ja pole olnud ka raha, et neid tasulistesse ajakirjadesse saata. Sellepärast asutasin Tartu Tähetorni Toimetised ja Irish Astronomical Journali, et adekvaatselt oma arvutusi avaldada.

Kui teile omistati Kuningliku Astronoomiaühingu kuldmedal 1975, paluti teil laua taga väike kõne pidada. Te tõusite, vaikisite – ja hakkasite laulma. Teie kuulmine oli absoluutne, kommenteeriti, kuid kas mäletate, mida laulsite?

Küllap laulsin osa oma „Valguse internatsionaalist“, mille komponeerisin pagulaste laagris Hamburgi lähedal 1946. Võibolla avaldub muusikas mu tõeline loomus ja matemaatika vaid täiendab seda.

Te olite Eesti natsionalist, fanaatiline kommunistliku okupatsiooni vastane. Ameeriklasi üllatasid sellised ekstreemsed nõukogudevastased tunded. Ometi pidasite te venelastest lugu, kõnelesite S. Fred Singerile oma kuldmedalist, mille enne Esimest maailmasõda Moskva koolis saite. Kõik, mis te matemaatikast õppisite, saite keskkoolist.

Muidugi, ma poleks muidu saanud anda Moskvas eratunde ja oma puudust kannatavat Eesti elavat peret aidata.

15.Armagh.ObsKui Põhja-Iirimaal hakkasid 1972. aastal hullud ajad, lahkus nii mõnigi ameerika astronoom sealt. Kähku. Teie mitte.

Elu oli tollases Armagh’s idülliline, võrreldes varasema eluga Eesti erinevate okupatsioonijõudude all.

Te kirjutasite nõnda paljudest astronoomia harudest kui ei keegi teine teie kolleegidest. Te seisite sel spetsialiseerumise ajastul eraldi kui keegi, kes tahtis olla kõrgel künkal.

Ma olin pioneer, kes raiub end läbi tiheda võsa ja metsa, otsides rada, mis võib edaspidi laieneda meie uudsete uurimisriistade abil – nagu arvutid.

Kuid ometi, kui 1975. aastal, mil te täitsite Armagh’ Observatooriumi direktori ülesandeid, ja kui pakuti võimalust uurimisvahendeid täiendada, sealhulgas arvuteid osta, vastasite nõnda: „Universumi struktuuri ja evolutsiooni avastamise tähtsat tööd saab teha olemasolevate vahenditega, ja nõnda ka tulevikus. Põhiinstrument on pea.“

Kas te siis kahtlete selles?

Kas ei võinud vahel isegi teie pea eksida? Nõnda eitasite te mustade aukude olemasolu.

Ilmselge. Asjadel, mis eksisteerivad, peavad olema dimensioonid.

Te olete vahel teadlasi oma järskude repliikidega ärritanud.

Muidugi. Kui nad minu selgetest põhjendustest pole aru saanud. Olen ikka öelnud kahte asja. „You should know better!“ Te peaks paremini teadma. Ja vähemalt tehke oma illustratsioonid nii selgeks kui võimalik!

Kas täpsetel arvudel polegi siis tähtsust?

Ütlen teile, et enamikul juhtudel on astronoomias matemaatika ja arvutite kasutamisel vaid esteetiline väärtus. Astronoomias peetakse määramatust vahemikus +50 kuni –30%  heaks ja ka +100 kuni –50% on veel vastuvõetav. Tähendab, et tulemus ei ole tähtsam käsitlusest, nõudes vaid rohkem jõupingutusi, kui üks lihtne ligikaudne mudel. Enamasti on morfoloogiline terviklikkus eelistatum matemaatilisest täpsusest.

Lontova.Öpik.Kodu1AKuid kuidas on lood inimesega, kes ju ometi on tühine kübeke universumis?

Inimese hing, kaalutu ja massitu, on tähtsam kui mis tahes eluta mass! Ja seda, mida ei saa kaaluda ega mõõta, ei saa purustada! Erinevate rahvuste püsimisel maailmas on suur ja sügav mõte: see on mitmekesisuse, originaalsuse ja alujõu allikas, inimsoo arengu tõukejõud. Meie tilluke maamuna kannab seega mõtlemist, hingestatud indiviide, kes kõik on võrdsed partnerid tervele universumile.

Kohtume universumis.

Fotod:

Ernst Öpik Armagh’ töötas Observatooriumis 1948–1981. (Armagh Observatory)

Maja Armagh’ Oservatooriumis, kus Ernst Öpik töötas 33 aastat. (Tiit Kändler)

Ernst Öpiku lapsepõlvekodu Port Kundas Lontovas 27. septembril. (Tiit Kändler)

 

 

 

 

 

Astronoomia | mis.toimus | News

Tiit Kändleri loeng: Ernst Öpiku imearvud

17.10.2013

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus

Esmaspäeval, 21.10.2013 kell 18

 

Tiit Kändler: Kuidas arvud päästsid Ernst Öpiku ja eesti kultuuri

Juttu tuleb meie kuulsaima teadlase loodusest: universumist, Lontovast Port Kundas, Tartust, Armagh’st, Arizonast ja Harvardist.

Valguse InternatsionaalÖpik sündis 120 aasta eest, 22.oktoobril 1893 ja töötas Moskva, Taškendi ja Armagh’ Observatooriumis. Teaduse populariseerimise projekti TeaMe toetusel töötas Tiit Kändler maikuus Armagh’s. Sada aastat enne Öpikut tegid samal tasemel tööd Struve, Lütke, Wrangell, Krusenstern, kes said kokku Simunas Avanduse mõisas ja lõid maailma esimese geograafiaseltsi.

Öpik.Armstrong.Võppuva peegli meteoorikaamera.1950.aastad.Church State and Asrinomy in Ireland 200 Years of Armagh ObservatoryParalleele ja pilte jätkub kauemaks, lisaks kuulame paari Öpiku komponeeritud klaveripala salvestust. Fotol: Öpik (vasakul) ja Arstrong uurivad 1950. aastatel Öpiku leiutatud võppuva peegli meteoorikaamerat. (The Irush Times)

Jutuks tuleb Põhja-Iirimaa ajalugu ja loodus, Eesti ajalugu ja loodus. Mida toetavad arvud.

Muusika: „Sädelev Kass“ – Elerin Velling ja Eerik Kändler, kelle plaat „Muusika“ oli suvel Eesti Ekspressi esiplaat. Nad esitavad ka Tiit Kändleri sõnadele kirjutatud pala „Universum“.

Justkui sellest oleks veel vähe, toimub kahe Tiit Kändleri uue raamatu esitlus ja müük.

„Loll on targaks saada“ ja „Õueonu aasta“, mõlemad autori illustratsioonidega.

Saada on ka „Sädeleva Kassi“ plaat „Muusika“.

Ütles Ernst Öpik oma oponentidele: „You should know better!“ Te peaks paremini teadma. Saagem siis.

 

Õhtu hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 EUR, täiskasvanutele 2 EUR.

Vaata otseülekannet: http://www.looduseomnibuss.ee/otse

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Info www.looduseomnibuss.ee

 

 

 

 

 

News | õue.onu

Õueonu sügisavastus: leht loeb

04.10.2013

Aegviidu, UrbukseLooduse mõõt ja ilma tegija ei ole mitte miski muu kui taimeleht.

Sügisel muutub loodus neljamõõtmeliseks. Suvel rohelise tasapinnalisena tundunud metsamüüris eenduvad punased vahtrad, kollased kased, isegi männid annavad pruuni sekka. Ja ajamõõde muutub tajutavaks – homme ei ole lagendiku taga seisev mets enam selline nagu täna. Kas ta seisabki, hoopis liigub ajas, andes sellest oma värvide muutumisega märku.

Lumi tuleb alles siis, kui puulehed suvatsevad langeda maha. Lehti lumi kardab. Ja kui puulehed talvest tüdinevad, poevad nad jälle okstest välja, lumi kohkub sellest ja läheb taeva tagasi.

Fotol: Aegviidu, Urbukse järv septembris.

 

Astronoomia | mis.toimus | News

Öpiku pink sai avatud

04.10.2013

Kunda.Öpik.Pink1ATeadlaste öö hakul Kunda tsemendimuuseumis 27. septembril meenutasime Ernst Öpikut, kes 22. oktoobril 1993, seega 120 aasta eest Kunda klindi all Lontovas sündis. Otsisin maja üles, see on veel alles, kuid armetus seisus. Foto lisan. Ometi on siit pärit neli vägevat Eesti ajaloolist meest. Tsemendimuuseumi rahva eestvõttel on nüüd vähemasti olemas Öpiku pink, mille avasime, kohal oli Öpiku vennapoja poeg Andres Öpik, akadeemik Jaan Einasto, kes istuvad pildil Öpiku pingil. Teadustrikke näitas Jaak Kikas, mina pajatasin, kuidas arvud Öpikut kaitsesid. Lõpuks veel saime oma käed tsemendiseks.

Lontova.Öpik.Kodu1ATekst pingi seljatoel metall-lehel:

ERNST JULIUS ÖPIK

1893 – 1985

MAAILMAMAINEGA ASTRONOOM

SÄRAVAIM NING ORIGINAALSEIM MÕTLEJA

XX SAJANDI ASTRONOOMIDE SEAS

KOGU ILMA PEAL

Ja taga tähistaevas. Plaanis on pink panna Kunda parki klubimaja lähedusse, jõe ürgoru kõrgele kaldale. Fotol: Öpikute kodu Lontovas, Port-Kundas 27. septembril.

Telli Teadus.ee uudiskiri