06.2014 arhiiv

mis.toimub | News

ESOF 2014 ja Kierkegaard

22.06.2014

21. –26. juunil toimus Kopenhaagenis Euroopa Teaduse Avatud Foorum ESOF. Umbes 4500 inimest kogunes endise Calsbergi õlletehase uuendatud majadesse. Arutati kõige üle, mis puudutab teadust, kõige vähem teaduse enese üle.

Kierkegaard.Laud
Kuid Kopenhaageni Linnamuuseumis seisab vapralt edasi Søren Kierkegaardi kirjutuspult, mille ümbruskonda on küll aastate jooksul muudetud. Enam kulunud rohelise kaleviga kaetud puldi taha seisma ei saa, klaaskapp jääb vahele. Puldi kõrvale on pandud piibud ja ette puust sohva, mille otstarve on selgitamata.
Avas kuninganna, aga päev enne teda oli Vike-Freiberga.
Oli näitus, Prantsuse Instituut küpsetas pannkooke. Science in the City!

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: Lumesadu päise suve ajal!

18.06.2014

17. juuni, teisipäev

Õueonu vaatas juhuslikult kell 13:51 õue, ja mis ta näeb: õuel sajab lund. Ehkki on talve kohta väga soe, 3,1 kraadi üle nulli! Tavaliselt sel kellaajal Õueonu õuele ei vaata, vaatab ikka kas kell 13:48 võis siis hoopis kell 15:58. Õueonu teeb asjast selge järelduse: enam ei vaata ta suve lävepakul õuele kell 13:51, ega piilu ka termomeetrit.

Parem hoopis loeb teadusuudist, kus räägitakse, et ämblikud ei söö mitte ainult putukaid, vaid pistavad meelsasti ka kalu. Baseli Ülikooli zooloogil Martin Nyfeleril oli mahti ja uuris järele. Käis ära Austraalias – või tegi seda keegi tema Austraalia kolleegidest, ämblik seda teab. Vahtisid seal ämblikke „süstemaatiliselt“, nagu uudis sõnastab, ja ennäe! Söövadki kala.

Õueonu.Ämblik

 

Tõsi, seda küll „laboratoorsetes tingimustes“. Uudiste lõpus kinnitati, et sihukesi kala söövaid ämblikke on nähtud „kõigil kontinentidel, välja arvatud Antarktika.“ Millest Õueonu järeldab, et Antarktikas pole veel „laboratoorseid tingimusi“ loodud. Veel üks argument Eesti oma Antarktika-jaama kasuks.

Selle uudise peale tuli päike välja ja talv saigi veidikeseks ajaks otsa. Ja seda õuetingimustes, mitte laboris.

 

Ja veel üks uudis lisaks: teadus.ee suvekoolis „Aegumatu aeg“ kõnelevad teiste seas teadusfilosoof Ülo Kaevats ja tema poeg, kirjanik Mihkel Kaevats teemal „Aeg, ainuke jõgi, mille kiirus on muutuv. Vt täpsemalt www.teadus.ee nupu Suvekool alt, registreerimine kuni 11. juulini.

 

Astronoomia | mis.uudist | News

Avastati eriti vesine, kauge asteroid

17.06.2014

 

Vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab. Nõnda lauldi poole sajandi eest. Praeguseni laulavad seda laulu edasi astronoomid, kes otsivad vett universumi avarustest. Hiljuti teatati, et ühe valge kääbuse nime all tuntud sureva tähe ümber ringleva asteroidi jäänused sisaldavad tohtu koguse vett. See tähendab, et meist 150 valgusaasta kaugusel asuv surev planeedisüsteem võib sisaldada Maa-sarnaseid eksoplaneete.

See on esimene kord, mil meie päikesesüsteemist väljaspool leiti nii kivipinnast kui vett.

Maa on pindalalt vesine, kuid kogumassilt kuiv planeet – vaid 0,02% Maa massist tuleb pinnaveest. Ookeanid tekkisid kõige tõenäolisemalt siis, kui vesised asteroidid varajase Maa pihta põrutasid. Uus, NASA Hubble’i taevateleskoobi abil tehtud avastus viitab, et sama võis juhtuda ka mujal. Cambridge´i ja Warwicki ülikoolide astronoomide analüüsitud asteroidi massist on 26%  vesine. Selle poolest sarnaneb see meie päikesesüsteemi suurima asteroidiga Ceresega. Astronoomide kinnitusel on see esimene leitud veerikas päikesesüsteemi väline taevakeha.

Planeet.Vesi

Meid oota kuue miljardi aasta pärast sama tulevik, milles 150 miljoni aasta eest viibis täht GD 61. Siiani on mõõdetud kaugete asteroidide suurust ja tihedust, ent mitte nende koostist. Ainus võimalus on koostis määrata sureva, tuhmi tähe ümber ringlevat asteroidi jälgides. Oma hiilgeajal oli GD 61 meie päikesest kolm korda raskem. Astronoomid oletavad, et sellel olid suured kaljused planeedid, mis langesid tähte ja saastasid seda magneesiumi, räni ja rauaga, mis ühes hapnikuga kivimid moodustasid.

Allikas: Science, AlphaGalileo

Astronoom Laurits Leedjärv kõneleb teadus.ee suvekoolis 24. augustil Universumi arengust aegade algusest lõpuni. Suvekool toimub Käsmus 22.–24. augustil, vt www.teadus.ee Suvekooli nupu alt. Registreerimine 11. juulini.

 

 

Astronoomia | mis.uudist | News

Kuu kivimite keemia toetab Suure Hävingu teooriat

16.06.2014

Kuu kivimite keemia toetab suure hävingu teooriat

Väikegi keemiline erinevus Maa ja Kuu kivimite vahel võib suuresti mõjutada Kuu tekke teooriaid. Täpsed mõõtmised näitasid, et Kuu kivimid sisaldavad Maa omadest veidi enam hapniku haruldast isotoopi hapnik-17.
Enamik teadlasi arvab, et Kuu tekkis päikesesüsteemi algaegadel 4,5 miljardi aasta eest, mil suur algplaneet paiskus vastu moodustuvat Maad. Põrkest välja paiskunud tükid kogunesid kokku ja jäid ringlema Maa orbiidile, moodustades aegade jooksul Kuu. Kui see on tõsi, peaks Kuu kivimites olema jälgi Maaga kokku põrganud planeedist – nende koostis oleks veidi erinev maistest kivimitest.
Kuu.Inimene
Daniel Herwartz ja tema kolleegid Kölni Ülikoolist otsustasid mõõta eriti täpsel meetodil hapniku isotoope, sest hapniku sõrmejälg annab teada kivimite sünnipaigast. Juuni aölguses ajakirjas Science ilmunud artiklis võrdlesid teadlased Maa kivimeid, meteoriite ja kuuproove, mille tõid Maale Apollo astronaudid.
Arvatakse, et taevakeha, mis Maaga kokku põrkas ja mida teadlased nimetavad Theiaks, võis olla keemiliselt sarnane kondriitide nimelise meteoriitide klassiga. Need on Maale lähedased, jätmaks oma erinevaid sõrmejälgi Kuule. Kuigi skeptikud vaidlevad vastu, et mõõtmised on vea piires ja kivimite keemiline koostis Kuul sõltub paigast, on Herwartz kindel – tema tulemused raputavad Kuu-uurijate maailma.
Allikas: Nature
Astronoom Laurits Leedjärv kõneleb teadus.ee suvekoolis 24. augustil Universumi arengust aegade algusest lõpuni. Suvekool toimub Käsmus 22.–24. augustil, vt www.teadus.ee suvekooli nupu alt.

mis.uudist | News | Psühholoogia

Ärge tehke märkmeid läpakaga!

09.06.2014

 

Uued ajad, uued kombed – kuid alati pole need vanadest paremad.

Mida rohkem, seda uhkem – see lööklause ei kehti, kui teete loengu ajal märkmeid. Läpakas võimaldab õpilasel ja üliõpilasel, igal loengukuulajal kirjutada kiiremini ja seega üles märkida rohkem lektori sõnu.

Tundub, et sel moel saadakse paberile kirjutatud märkmete suhtes eelis. Kuid Pam Mueller, Daniel Oppenheimer ja nende kolleegid Princetoni ülikoolist uurisid asja sadadel vabatahtlikel katsealaustel. Selgus, et üliõpilased, kes kirjutasid märkmeid käsitsi, õppisid tegelikult rohkem. Kolmes katses lasti tudengitel teha märkmeid ja seejärel testiti nende mälu faktide mällujätmise suhtes, nende kontseptuaalset mõistmist ja sünteesivõimet ning üldistamisvõimet.

Pooled tudengitest, kes kasutasid läpakat, tegid rohkem märkmeid. Need, kes kirjutasid üles käsitsi, said asjast paremini aru ja suutsid materjali eelnenud õpituga paremini seostada.

Loengukonspekt.Pliiats.Läpakas

Mueller arvab, et käsitsi kirjutamine vajab enam tunnetuse eri tüüpe kui klahvidel toksimine. Iga sõna maha ei kirjutata, tehakse valik, kuulates lektorit tähelepanelikumalt. Kuulates püütakse mõista ja öeldut kokku võtta. Aju töötab pidevalt kaasa ja surub infot sobivalt kokku. Klahvidel toksides kaldutakse kõike valimatult üles kirjutama.

Käsitlesid loengud siis närilisi või algoritme, usku või majandust, läpakatega üliõpilased märkisid üles arutul moel ja vähese analüüsi läbi juhuslikuvõitu tekstijuppe.

Ka loengust nädal hiljem tehtud mälutestid osutasid sama – kui katsealused said toetuda oma märkmetele, olid käsitsikirjutajad täpsemad ja põhjalikumad.

Muelleri katsetes olid läpakad internetist välja lülitatud, tavaliselt on aga loengutes nad internetiga ühendatud. Nõnda raisatakse 40% loenguajast muudele tegevustele, ja 90% õpilastest suhtleb samaaegselt loenguga internetiga.

Mueller juhib tähelepanu, et isegi kui tehnika lubab teha rohkem vähema ajaga, ei tähenda see veel paremat tulemust õppimisel, kirjutab ajakiri Scientific American.

Uutest ja vanadest aegadest tuleb juttu teadus.ee suvekoolis Käsmus 22.–24. augustini. Täpsemalt vt www.teadus.ee nupu Suvekool alt.

 

mis.uudist | News | suve.kool

Su aju on, mida sa kannad

01.06.2014

Rõivad mõjuvad meie vaimutegevusele ja meeltele ning võivad muuta meie meelt. Nõnda väidab Herfordshire’i Ülikooli psühholoogiaprofessor Karen Pine, kes palus üliõpilastel selga panna Supermani T-särk ja leidis seejärel, et nende enesehinnang muutus kindlamaksja nad tundsid ennast füüsiliselt tugevamana – kujutasid ette, et suudavad tõsta suuremaid raskusi. Oma katsetes leitust kirjutas Pine raamatu „Mind What You Wear: The Psychology of Fashion“ („Pea silmas, mida seljas kannad“).

Raamatus toodud näited tunduvad selgitavat, kuidas riietus suunab vaimseid protsesse. Pine kirjeldab näiteks, kuidas matemaatikaülesandeid tegevad naised said hakkama halvemini, kui neil paluti selga panna ujumistrikoo – võrreldes eelnenud sviitriga. Valge jakk parandab inimeste vaimu väledust, kuna valget seostatakse arstidega.

Rõivas.Meel

Pine on oma uuringutes leidnud, et naised kalduvad džiine kandma enam, kui nad on depressioonis. Kui naist tabab depressioon, siis kasutab ta vaid väikest osa oma garderoobist, eirates 90 protsenti oma rõivastest. Põhiline põhjus, miks naine riietub hoolikalt, ei ole mitte niivõrd tahe muutuda atraktiivsemaks kui tunda end enesekindlamalt. „Mu raamat sisaldav ka vihjeid, kuidas end tunda õnnelikumalt ja enesekindlamalt, valides õiged rõivad ja seletab mitte ainult seda, mida me kanname, vaid ka seda, kelleks me muutume, kui me seda kanname.,“ selgitas Pine Herfordshire’i Ülikooli uudistele.

Allikas: AlphaGalileo

Täiendav märkus:

Rõivastus on muutunud ja muutub ajas. Kas tähendab see, et meie enesekindlus muutub ajas? Ajast ja selle osast erinevates eluvaldkondades kõneldakse teadus.ee Käsmu suvekoolis 22. – 24. augustil. Registreerimine vaid 11. juulini, vt lähemalt www.teadus.ee nupu Suvekool alt.

Allikas: teadus.ee

 

Telli Teadus.ee uudiskiri