04.2015 arhiiv

Astronoomia | News

Linnutee elule pole leitud partnerit

25.04.2015

Linnutee elule pole leitud partnerit
Võite olla rahulikud. Vähemat 100 000 meile lähemat galaktikat on priid intelligentsest elust. Pennsylvania osariigi ülikooli astronoom Jason Wright järeldas pärast seda, kui oli kolleegide abil läbi uurinud 100 000 galaktika termodünaamilised sõrmejäljed, et jäätmeenergiat, mis peaks kiirgama keskmises infrapunases lainealas, neis ei lähtu. Uuringui rahastas eraorganisatsioon Templeton Foudation.
Poole sajandi eest rajati optimistlikult maaväliste tsivilisatsioonide otsimise võrgustik SETI, mida enam riiklikult ei rahastata. Muidugi leiavad optimistid, et kõrgtsivilisatsioonid on leidnud võimaluse mitte oma väheväärtuslikku kiirgust ilmaruumi paisata. Kuid seni jääb kehtima ameerika teaduskirjaniku Arthur C. Clarke’i kalambuur, kes väitis, et kindel tõestus, et meist vähemalt 50 valgusaasta (praegu peaks ütlema, et 60) kaugusel pole ühtegi arukat tsivilisatsiooni on see, et keegi pole meile ütelnud, et lõpetage ometi need ogarad telesaated ära.
Allikas: Sientific American

Bioloogia | Geneetika | kommen.taar | News

James Watsonit tasub ikka kuulata

23.04.2015

See Tiit Kändler kommentaar ilmus ajalehes Eesti Ekspress Mart Viikmaa rassside artikli lisakesena 15. aprillil

Kui ma 2012. aasta 12. juuli õhtul väljusin Dublini Trinity Kolledži eksamihoone suurest, rahvast pungil täis saalist vihmasesse hämarusse ning jalutasin maja taha pargikesse, väljus tagauksest üks pealtnäha murest murtud mees. Veidi kühmus ja ebalev, kõndis ta maja ette ja istus taksosse. See oli 84-aastane James Watson, kellele ma ei söandanud läheneda, et küsida, mida tema kunstlikust elust arvab. Oli toimunud geenitehnoloogia staari Craig Venteri loeng, pühendatud siinsamas 1943. aastal maapaos olnud kvantfüüsika rajaja Erwin Schrödengeri loengule „Mis on elu?“, mis andis panuse ka Watsoni ja Francis Cricki hulljulgele ja eetika piiril tehtud 1953. aasta avastusele, et DNA struktuur on kaksikheeliks. Sest ajast on maailm saanud kuulda Watsoni iroonilist, tarka ja sõltumatut häält. Tema raamat „Kaksikheeliks“ ei toonud Crickile ega Maurice Wilkinsile just rõõmu. Nii nagu iga tõeline pööre, oli ka geenipööre dramaatiline. Watson on ajakirjandust rõõmustanud oma väljaütlemistega, mida isegi keskpärasel ajakirjanikul pole raske skandaaliks pöörata. Kuid tänu Watsonile on praegu inimese genoomi andmed avalikus kasutuses. Sest just tema moodustas riiklikel rahadel töötava ja Venteri erafirmaga võidu tormava inimese genoomi lahtimuukimise rühma, ja tänu temale kuulutati võistlus aastal 2000 Bill Clintoni ja Tony Blairi suude läbi võrdselt võidetuks. Watsoni ja Cricki tüli (Watson olla nimetanud konkurenti Hitleriks) tuuris kuni ülalkirjeldatud loenguni, mille lõpus Watson tõusis, ütles mõne lause ja kuulutas, et nad on ära leppinud. Tema teatele vallandus maruline aplaus. Mis tähendab, et hoolimata oma rassiliseks keeratud arvamustest on Watson, keda näeb minu tehtud fotol kõnelemas kirjeldatud koosolekul,  senini teadushuviliste maailmas väga austusväärne kuju.

ESOF.Venter8

Craig Venter kuulutas elu mõtte loengul oma uut ideed: „Kirjeldan DNAd kui tarkvara, ja kui me aktiveerime sünteetilise genoomi rakus, kirjeldan seda kui buutimist, alglaadimist, nõnda nagu te alglaadite oma arvutis tarkvara.“ Tema sõnumi kohaselt tuleb kunagi aeg, mil viirusevastase vaktsiini retsepti saab saata koju e-mailiga ning selle vaktsiinimolekulideks

sünteesimiseks. Võib-olla. Kuid maailmal tuleb enne lahendada uut laadi vihkamise probleem.

The Times tsiteeris 2007. aasta oktoobris Watsonit: „Ma olen sisemiselt nukker Aafrika tuleviku üle, kuna kogu meie sotsiaalpoliitika põhineb faktil, et nende intelligents on sama, mis meil – kui katsed näitavad, et mitte tegelikult.“ Piisas, et saada lahti lastud kõigist oma avalikest ametitest. Jõudnud raskustesse, pani Watson 2014.aastal Christie’s enampakkumisele oma Nobeli medali, mille ostis vene jõukur Alisher Usmanov, kes kinkis selle Watsonile tagasi. Geenmuundamist teravalt toetanud Watsoni ütlusi võib tuua karjade kaupa, siin paar aastast 2000: „Kui te intervjueerite paksu inimest, siis tunnete end kehvalt, kuna teate, et ei palka teda.“ „Te pole kunagi kuulnud inglise armastajast, ainult inglise patsiendist. Tumedanahalistel on suurem libiido.“  Mis võib ju tõsi olla. Nii nagu eri nahavärviga inimese erinev intelligentsus eri aladel (hinnatud asjatundja väide mulle). Minu soovitus: kui tahate teada, kuidas asjad on ja olid, lugege ka Watsonit. Näiteks tema raamatut „Genes, Girls and Gamow“.

 

looma.riik | Loomad | News

Elav teaduskirjandus: sõna on uuritaval. Prussakas ja sipelgas

14.04.2015

Elav teaduskirjandus: sõna on uuritaval!

Maailma esiettekanne: Prussaka öönägemise kiidukõne
Tere! Mina olen superkangelane prussakas. Juba ammu oli teada, et võin hoida oma hinge kinni 40 minutit. Võin ellu jääda tugevate radioaktiivsete plahvatuste järel, suudan toituda paberist ja kuivanud liimist ning elada nädalaid ilma peata.
Kuid see pole veel kõik! Äsja avastasid teadlased veel ühe minu supervõime: ma suudan peaaegu absoluutselt musta keha näha kottpimedas, kuna oskan koguda kokku kõik valgusosakesed footonid ja need liita.
Mina ise seda muidugi teadsin, kuid Oulu Ülikooli füüsikud olid nii lahked ja andsid mulle Prussakaspeavarju oma laboris, sest õues ma sealse külmaga ellu ei jää. Meid on siin 30 ameerika prussakat, ja meiega viidi läbi virtuaalse reaalsuse eksperiment. Ei, nad ei digitaliseerinud mind, vaid pistsid mu ühe uurimismulli keskele, nii et olin ümbritsetud sfäärilisest ekraanist. Sihukest kino pole inimene veel näinud ja ei näe ka. Nad tegid ruumi kottpimedaks ning siis projekteerisid ekraanile mustad ja väga nõrgalt valged liikuvad triibud, mille suunas ma alati jooksma pistan. Ma ei tea, mis neis mind tõmbab, aga tahan neid lähemalt näha.
Nojah, aga enne pistsid nad ühte mu 360-kraadise vaateulatusega liitsilma ülipeenikese elektroodi, et mõõta elektrilisi klõpsatusi, mida minu silma fotoretseptorite rakud välja saadavad, kui footon neid tabab. Nad veendusid ise, et näiteks kuuvalguseta ööl kusagil pärapõrgus linnadest ja asulatest eemal neeldub mu silmas iga kümne sekundi jooksul üks footon (ehkki ma ise eelistan elada just linnades ja asulates). Inimene ei suuda sihukeste harvade footonitega midagi pihta hakata, kuid minu närvisüsteem kogub tuhandetest fotoretseptoritest info kokku ja liidab selle elektriliseks signaaliks, mis annab mulle tõelise kottpimeduses nägemise. Ühesõnaga – pistsin triipude poole punuma, kui vaid mõned footonid silma sisse sain.
Olles heatahtlik prussakas, jätan selle oma teada, kas tegin seda teadlastele meele järele olemise tahtmisest (ma ju teadsin, mida nad ootavad) või pakkus see mulle lihtsalt niisama lõbu. Nüüd on rahu teadusmaailma peal ja teadlastel prussakatest hea meel, ja minuga saavad öönägemises võistelda vaid öömesilased ja sitasitikad.
Lugesin seda ajakirjast Scientific American, mille pärast koos ära sõime.

Sipelga kangelastegu
Tere! Mina olen sillutisesipelgas ja mind toodi Ameerika Ühendriikidesse pärast kodusõda. Ma elan linnades ja mind ei armastatud, kuni tulid teadlased ja lugesid kokku, et aasta jooksul sööme me sipelgad Manhattani Broadway ja West Streeti peal aastas ära peaaegu tonni toidujäätmeid, mis teeb kokku 60 000 hot dog’i või 600 000 kartulikrõpsu. Mis tähendab, et ilma meieta läheks New York veel eriti haisema.
Lugesin seda ajakirjast Scientific American, millest pärast koos toreda pesa närisime.

News | Tehnoloogia | usut.lus

Tarbetud leiutised

08.04.2015

 

kellpesuTegin oma leiutiste raamatu kirjutamise käigus mõne aja eest väikese küsitluse oma Facebooki sõprade seas: mis on need kolm elektrilist majapidamisriista, millest oleksite valmis kahetsuseta loobuma? Vastas veidi üle 20 inimese. Loobumised jagunesid üsna erinevatele seadmetele. Kõige varmamalt loobutaks elektrilisest kohvimasinast (6), seejärel (2) soojapuhurist, mahlapressist, kohviveskist, võileivagrillist, köögikombainist, uksekellast, elektripliidist. Tarbetuks loeti nii elektrilist hambaharja kui pediküürijat kui sidrunipressi kui õunakoorijat kui murutrimmerit, aga ka mitteelektrilist aeglaselt laskuvat prill-lauda. Küsitlus polnud esinduslik, ent osutas ometi sellele, et igal inimesel kipub kogunema majapidamisse üleliigseid leiutisi.
Tänan vastanuid.

Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri