07.2015 arhiiv

eesti.mõte | News

Endel Lippmaa: Šeff, ETL, Inimene

31.07.2015

Endel Lippmaa: silmad säramas

15. september 1930–30. juuli 2015

 

„Kui miski ei tule välja, ärge vähemalt valetage.“ Nõudis Lippmaa.

Sellepärast on asju, mida kuidagi ei tahaks teha, aga teed sellest hoolimata.

Näiteks kirjutada Endel Lippmaast, kui Endel Lippmaad enam ei ole. Sulud on kinni.

Vähemasti olen kirjutanud temast raamatu ja sellest kirjutamisest omakorda saaks raamatu ja sellest…

Selles raamatus „Endel Lippmaa. Mees parima ninaga“ on kõik sees, mida oskasin ja mille omavahel selgeks vaidlesime. Mõni asi jäi välja ka, sest ei saanud omavahel selgeks vaieldud.

Lippmaa on minu õpetaja, ja olen nende õnnelike seas, kes on teda näinud parimas jõus. Nii ta mulle ja loodetavasti paljudele jääbki: üks järk Eesti teadusest, üks järk Eesti iseseisvusest, üks järk Eesti teravast meelest.

Kas siis, kui inimene on läinud, saame need järgud maha vaikida, kui väga ka ei sooviks need, kes ei saa hakkama muu kui valetamisega?

„Mida te täna tegite?“ „Mida te eile tegite?“ „Mida te sel nädalal tegite?“ Küsib Lippmaa mult ikka ja jälle.

Universumi tee on sillutatud pisiasjadega. Ainult et pisiasju ei ole olemas.

Tiit Kändler

Lippmaa raamatu esitlus 033

Silmad säramas: Endel Lippmaa oma elulooraamatu esitlusel 6. detsembril 2012 Teatri Puhvetis.

Foto: Tiina Kaljundi

 

Antropoloogia | News | vänge.lugu

Surnud une ring

14.07.2015

 

Teadlased on kindlaks teinud:

Kui te kaotate pool unest, siis saate stressirohkes olukorras oma pikaajalise mäluga raskemini ühendust.

Kui te magate öösel vähem, siis suureneb teie kehakaal ja riskite haigestuda suhkrutõppe ning südame-veresoonte haigustesse.

Kui te magate öösel vähem, siis on teil tõenäolisem kannatada depressiooni all.

Maga.kiiremini

Mitteteadlased on kindlaks teinud:

Kui te ei mäleta olulisi asju, siis püüate neid palavikuliselt meenutada ja ei saa und.

Kui te olete paks ja suhkruhaige ja süda teeb muret, siis ei saa te und.

Kui te kannatate depressiooni all, siis ei saa te und.

 

Kes küll aitaks pääseda unetuse surnud ringist? Tuleb õppida magama kiiremini, nagu juhatas Zoštšenko. Spinndoktori idee: kiiremini magamise app. Ei tohi vaid maha magada, kui japsid tahavad ära osta.

Pilt ja tekst: Tiit Kändler

 

Antropoloogia | Bioloogia | mis.uudist | News

Tahate vanaks elada? Poolduge ja kloonige end

12.07.2015

Kui te tahate elada kauem ja tervislikult, siis võtke eeskuju tähtkalalt Coscinasterias tenuispina. Göteburgi Ülikooli  teadlased näitasid, et see Vahemeres ja Atlandil elav elukas paljuneb nii enese kloonimisega kui seksuaalselt.

Nagu teistelgi elusolenditel, on tähtkala kromosoomide lõpus telomeerid, mis mõjutavad isendi eluiga ja tervist. Mida pikem telomeer, seda parem. Kui  tähkala pooldub, jäävad kahe seeläbi sündinud olendi telomeerid pikemaks ja ta elab kauem. Nõnda paljuneb tähtkala Vahemeres. Atlandil eelistab tähtkala seksi, ja see tähendab, et järglastel on lühemad teleomeerid, nad elavad vähem ja on haigemad.

Üks uuringu autoreid Helen Nilsson Sköld kinnitas, et selline kloonitud järglaste telomeeride noorenemist on täheldatud teiste autorite poolt ka lameussikeste puhul.

Allikas: AlphaGalileo, Göteburgi Ülikool, juuni 2015

Bioloogia | Loomad | mis.uudist | News

Emaste isaste hiirte valuaisting liigub erinevalt

12.07.2015

Esimest korda tõestati, et isastel ja emastel hiirtel liigub valuaisting erinevaid rakke pidi. On teada, et mehed ja naised taluvad valu  erinevalt. Kroonilist valu esineb naistel meestest enam. Kanadas asuva McGilli Ülikooli lastehaigla teadlased näitasid, et valu liigub vigastatud kohast närvisüsteemi kaudu, kasutades immuunsüsteemi  rakku mikrogliiat ainult isastel hiirtel. Erinevalt seniarvatust pole emaste hiirte mikrogliial valu edasikandumisega pistmist

Üks töö autoreid Jeffrey  Mogil McGilli Ülikoolist juhib tähelepanu, et nüüd tekivad valu allasurumisel eetilised probleemid. Igaüks saab aru, kes on hiir, kes inimene, kuid närvisüsteemi  ehitus on neil kahel liigil sarnane. Siiani uurisid teadlased valu vaid isastel hiirtel, emaseid hakati  kasutama hiljaaegu.

AlphaGalileo, McGill University, juuni 2015

Antropoloogia | mis.uudist | News

Inimaju korvab infopuuduse

12.07.2015

Meie aju tunneb objekte ära millisekunditega, kuigi visuaalset infot võib olla vähe. Aju teeb pidevalt eeldusi ja võrdleb neid sissetuleva infoga. Kui miskit ei klapi, sekkuvad aju  kõrgemad piirkonnad. Goethe Ülikooli teadlased mõõtsid ajulaineid, mis saadetakse kõrgemaile tasanditele, ja tegid kindlaks, et nende aktiivsus kasvab, kui eelduses on viga.

Katsealustele näidati nn Mooney nägusid – mustvalgeid inimnägude kujutisi, mida tavaliselt näidatakse ülemine pool ülal ning nii, et valgus langeb ülalt. Kui muuta vahel seda näitamise viisi, suureneb aju  aktiivsus 90 hertsi sagedusel – aju alumised korrused justkui  küsivad ülalt nõu. Praegune „oletusliku kodeerimise“ teooria väidab, et alumised korrused oletustega ei  tegele. Aju aktiivsuse 90 hertsi juures leidsid Frankfurdi ajukuvamise keskuse teadlased hiljaaegu. Goethe Ülikooli teadlane Michael Vibral kommenteerib, et need ajusignaalid on oluliselt häiritud skisofreenia ja autismi spektri häirituste puhul. „Need ei tegele ainult vigade parandamisega, vaid on olulised meie tajus.“

Allikas: AlphaGalileo, Goethe Universität, juuni 2015

Telli Teadus.ee uudiskiri