08.2015 arhiiv

Antropoloogia | mis.uudist | News | õue.onu

Õueonu teaduspäevik: silm on evolutsiooni peegel

03.08.2015

Õueonu teaduspäevik: silmad on evolutsiooni peegel

Õueonu sattus täna, (03. augustil 2015), ajakirja Science uudisnupule, milles mõtiskletakse teemal, miks eri loomaliikidel on erinevad silmapupillid. Näiteks on kodulammastel horisontaalsed, kodukassidel vertikaalsed pupillid. Martin Barks uuris läbi 200 maismaalooma ja jõudis põhjapanevale järeldusele: röövloomad, kes oma ohvreid märkamatult jälitada tavatsevad, on vertikaalsete pupillidega, mis lubab neil paremini kontrollida valguse sissepääsu ja hinnata kaugust. Saakloomadel on aga tõenäolisemalt horisontaalsed pupillid ning silmad pea külgedel, et panoraam oleks suurem. Ümmargused pupillid aga näitavad looma pikkust: inimene on liiga pikk, tema pupillid liiga kaugel maast, nõnda et tal poleks kasu ei vertikaalsetest ega horisontaalsetest pupillidest.

Nii on siis lood.

Rõivas.Meel

Huvitavam lugu on see, millest kirjutab Londoni loodusmuuseumi professor Chris Stringer, hominiinide sh neandertallaste tunnustatud paleoantropoloog oma raamatus “Lone survivors. How we came to be the only humans on the earth.“ (MG, 2012).

Inimahvidel ja tõenäoliselt ka Homo sapiensi eelastel olid tumepruunid silmamunad. Ja muidugi tume nahk. Reisides Aafrikast välja ca 50 000 aasata eest ei helenenud mitte ainult nahk (must UV kiirguse vastu, hele D-vitamiini poolt), vaid ka silmamunad.

Hüpotees: nii sai pilgu suunda jälgida ja koos töötada (kooperatiivse silma hüpotees). Sama lugu juhtus koertel: huntidel tume silmamuna, koertel hele.

Mõistatus: kust tulid sinised silmad, kui need olid pruunid nii kromanjoonlasel kui neandertallasel? Suguline valik (Darwin) või mimikri (Õueonu)?

Telli Teadus.ee uudiskiri