31. märts 2006

EESTI UURIS EUROOPA KOSMOSEAGENTUURI MEELEOLU
10. märtsil käis Eesti delegatsioon visiit Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peakorteris Pariisis. Eesmärgiks oli lähemalt tutvuda ESA tegevusega, tutvustada Eestit kui võimalikku koostööpartnerit ning arutada Eesti ja ESA tulevasi võimalikke koostöövõimalusi. Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid Tartu Observatooriumi direktor ja Euroopa kosmosepoliitika töögrupi liige Laurits Leedjärv, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kristo Reinsalu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras ning delegatsiooni juhina haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller.

Pariisis olid kohtumas ESA rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Lars Fredén, juriidilise osakonna administraatori Catherine Baudin, tööstuspoliitika divisjoni juhataja Eric Guilmet ja rahvusvaheliste suhete osakonna administraator Anabelle Fonseca Colomb.
ESA on valmis Eestiga läbirääkimisi jätkama. Eesti peab eeskätt määratlema koostöösidemete hoidja ning informatsiooni kogujaks ja vahendajaks struktuuri. ESAga liitumine ei lähe päevapealt — on näiteks Soome puhul kestis see 10 aastat. Eestis on loodud kosmosepoliitika töögrupp eesotsas on akadeemik Ene Ergmaga. Töögrupi peamisteks ülesanneteks on defineerida Eesti huvid kosmosega seotud teemadel ning teha ettepanekuid Eesti kosmosepoliitika lähtealuste kujundamiseks, kaasa arvatud suhted ESAga. Siiski eeldab edasine ESA tegevuse ja programmide oluliselt põhjalikumat kaardistamist ning Eesti huvide ja valmisolekute konkreetset määratlemist.
Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

MIS ON EUROOPA KOSMOSEAGENTUUR
ESA asutati aastal 1975, kui ESA Konventsioonile (põhikirjale) kirjutasid alla Saksa LV, Belgia Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Holland, Suurbritannia, Rootsi ja Šveits. Hiljem on liitunud Austria ja Norra (1986), Soome (1995), Portugal 2000, Kreeka ja Luksemburg (2005). Seega on ESA-l täna 17 täisliiget. Nn “Euroopa koopereerunud liikme” (European Cooperative State – ECS) staatust omavad Ungari ja Tšehhi, selle suunas pürivad Rumeenia ja Poola. ECS staatus on eelastmeks täisliikmeks saamisel ja selle ajaline kestus on vähemalt viis aastat.
ESA asutamise peapõhjuseks oli asjaolu, et kosmosetehnoloogia arendamine on äärmiselt kallis ning ülejõu käiv ülesanne enamusele Euroopa riikidest. Samuti kaasatakse kõigi liikmesriikide teadus- ja tehnoloogiapotentsiaal. ESA tegevus on rahuotstarbeline ja ei sisalda militaarprogramme.
ESA programmid jagunevad:
kosmoseteaduse programm;
inimese kosmoselennud;
mikrogravitatsiooni uuringud; Maa monitooring kosmoseset (kaugseire);
telekommunikatsioon;
satelliitnavigatsioon;
kanderakettide arendus.
Neist kosmoseteaduse programm on kohustuslik kõigile liikmesriikidele, teistes osalemine (ja panustamine) on vabatahtlik.
ESA 2005. aasta eelarve oli 2,9 miljardit eurot. Liikmesriigid finantseerivad ESA tegevust liikmemaksude kaudu. Liikmemaksu (kohustusliku) suuruse määrab riigi majanduse (SKP) maht, valikprogramme rahastab iga liige vastavalt osalemise mahule.
ESA-s töötab ca 2000 inimest. Kaudselt annab Euroopa kosmosetööstus tööd ligi 250 000 inimesele. ESA-l on viis suuremat keskust maailmas, neist kanderakettide stardikeskuses Kourus Prantsuse Guajaanas saab tänu lähedusele Maa ekvaatorile lennutada kosmosesse rakette kõige ökonoomsemalt.
Alates aastast 1975 on ESA saatnud kosmosesse 166 kanderaketti ning 270 satelliiti. ESA käes on 50% maailma kommertssatelliitide kosmosesse lennutamise turust. ESA ei saada oma kanderakettidel kosmosse inimesi, selleks tehakse koostööd nii Venemaa kui USA kosmoseprogrammidega.
Eraldi teema moodustab ESA tööstuspoliitika, mis seisneb põhimõttes, et vähemalt 90% ulatuses liikmesriikide finantspanusest saab iga liikmesriigi tööstus tellimusi ESA-lt. Nimetatud põhimõte on maailmas unikaalne.
ESA on iseseisev organisatsioon ning seda juhib peadirektor (Jean Jacques Dordain), kes omakorda allub kõigi liikmesriikide esindajatest koosnevale nõukogule. Olulised otsused (näiteks eelarve, laienemine) võetakse vastu konsensuse alusel. ESA ei ole osa Euroopa Komisjoni struktuurist ning ESA ja Euroopa Komisjoni vahel on sõlmitud koostööleping.
Vt ka www.esa.int
Allikas: ESA

KUI KOSMOSERIIK ON EESTI?
Kosmoseuuringud ei ole Eesti jaoks uus temaatika. Tartus on astronoomiliste uuringutega tegeldud alates 19. sajandi algusest, mil püstitati Tartu Ülikooli Observatoorium. Tartus töötasid ja töötavad ülemaailmselt tuntud teadlased Friedrich Georg Wilhelm von Struve, Ernst Öpik ja Jaan Einasto. Nõukogude ajal osalesid nii Tartu Observatooriumi teadlased kui ka mitmed ettevõtted N. Liidu kosmoseprogrammides. Praegu osaleb Tartu Observatoorium mitmetes programmides nii astrofüüsika kui Maa kaugseire alal, analoogsete teemadega tegelevad TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Kosmosetööstusega seotud materjalide ja aparatuuri väljatöötamiseks on potentsiaali Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil, TTÜ-l, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudil. Kaugseire materjale (satelliidifotosid) kasutavad laialdaselt Maa-amet, Eesti Maaülikool ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
Osalemine ESA teadusprogrammides annaks uurijatele ligipääsu unikaalsetele vaatlusandmetele. Praktilisi rakendusi annaks kaasatus nii Maa kaugseire programmis GMES (Global Monitoring for Environment and Security) kui Euroopa positsioneerimisprogrammis Galileo.
Eesti ettevõtete tehnoloogiline potentsiaal võimaldaks teadusmahukaid allhankeid eeskätt metallitöö ja masinaehituse, aparaadiehituse, elektroonika ja IT valdkonnas. Konkreetse näitena võiks tuua Tallinna ettevõtte AS Vertex Estonia, kus on valmistatud mitmete ESA satelliitside antennide metallkonstruktsioonid.
Allikas: Tartu Observatoorium

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri