teadus.ee » 2008 » December

19.12.2008

tkdets08-3172121KUIDAS MÜÜA PARASIITE Tarkade Klubi Detsember 2008 84 lk, hind 39.90 Peatoimetaja Arko Olesk

Presshouse OÜ

Ajal, mil ajud on täis hirmu ja õudu Tema Hiilguse Majanduse surma kartuses, õpetab Tarkade Klubi rahumeeli, kuidas müüa oma paremaid või kehvemaid asju läbi ostja aju.

Sel sajandil sündinud ja nüüdseks neuroturunduse nime saanud inimtegevuse valdkonna gurud tahavad sõna otseses mõttes meie ajurakkudesse pugeda. Nad ei küsi, mida tahame, vaid näevad, mida mõtleme ja loodavad kunagi meie mõtted oma tootele suunata, olgu see nii nigel kui tahes. Siiani on neuroturundus siiski vaid hästi makstud bluff.
Seevastu püüab parasitoloog Aleksei Turovski leida, kuidas saaks ära kasutada parasiitidest sooleussikesi. Ning lõppude lõpuks päästab Maa tuumaenergia, ütleb keskkonnateadlane Mark Lynas. Kui linnad planeedi enne ära ei söö. Lugege terviseks!
teadus.ee

(more…)

19.12.2008

Eelmises teadus.ee numbris oli juttu sipelgatest, kes end ohverdades ööseks pesast välja jäävad, et selle avasid kinni toppida. Ja suur osa neist hukkub. Oma kommentaari selle kohta saatis lahkelt bioloog Tarmo Timm.

Ega see nüüd teadlik altruism ole, pigem teatud (viimasele?) elujärgule omane käitumisviis, mis pesakonnale kasulik. Nõnda aitab see ka kõnealuste tööliste endi geene edasi kanda, kuna nood ju niikuinii ise ei sigi – soo jätkamine on delegeeritud pesakonna ema(de)le. On ju näiteks töömesilastel eri vanuses eri funktsioonid: algul ehitamine, kodu korrashoid ja järeltulijate söötmine turvalises pesas, aga vanemas eas korjelennud ohtlikus välismaailmas, mis varem või hiljem surmaga lõpevad. Sealjuures surmaga väljaspool pesa – siis pole noortel vaja laipu koristada…

(more…)

19.12.2008

euroopa2-4525686

Me arvame teadvat, et magnetkompassi leiutasid hiinlased tuhande aasta eest. Kuid see pole tõsi. Bakterid ennetasid neid vähemat miljard aastat. Ammusest ajast on teadlased kahtlustanud, et linnud kasutavad oma rändelendudel Maa magnetvälja. Ka putukad ja vee-elukad pole magnetvälja suhtes tundetud. Hiljuti avaldati koguni arvamust, et isegi lehmakarjad koonduvad oma rivisid magnetvälja jõujoonte järgi. Kuid päris tõsikindlalt pole tõestatud ei üks ei teine väide ning hüpoteesiks on need jäänudki. Nüüd on aga teadlased näidanud, et bakterites asetsevad tillukesed kristallid moodustavad magnetkompassi, mis aitab neil settes navigeerida, et leida parimat toitu. 1970. aastatel avastati nn magnetotaktilised bakterid, kes sisaldavad magnetosoomideks nimetatavaid magnetkristallide ahelaid. Nad elavad üle Maa järvede ja tiikide setetes ning merede ja ookeanide kaldaaladel.

Kuid kas nad saavad kasutada magnetosoome orienteerumiseks magnetväljas, polnud siiani selge.

(more…)

19.12.2008

Koerad suudavad harukordselt osavalt välja nuusutada peaaegu iga asja, alates kokaiinist ja lõpetades vähirakkudega, kuna neil on ninaõõnes meist palju enam närvirakke ja ka lõhnamolekulide tabamiseks laiem retseptorite hulk. Nüüd on Pennsylvania osariigi ülikooli teadlane Brent Craven avastanud, et koera ninas olev tatiga kaetud torukestest koosnev võrgustik sorteerib lõhnu välja enne, kui need närvirakkudeni jõuavad. See teeb koera ajule nende määramise kergemaks. Kõige esmalt peavad lõhnamolekulid läbima limakile. Mõned molekulid teevad seda nobedamalt kui teised. Craveni töörühm tegi koera ninakäikudest magnetresonantskuvamise meetodil pildid ja lõi arvutimudelid, kirjeldamaks õhu liikumist nendes. Selgus, et tähtis on erinevate lõhnaainete molekulide väljavalimine enne, kui need edasi närvirakkudesse jõuavad.

Allikas: New Scientist

19.12.2008

vanimaju-4290976Briti saarerahvas võib olla rõõmus. Äsja kaevati välja vanim säilinud inimaju Britannias ja sel on vanust vähemalt 2000 aastat. See leiti Yorki ülikooli õppelinnaku laiendamisel Heslington East´is. Arheoloogid oletavad, et mudaaugust leitud kolp sattus sinna rituaalsel ohverdamisel. Kolba puhastamisel nägi arheoloog Rachel Cubitt selles midagi liikuvat. Piiludes kolba sisse, nägi ta ebaharilikku kollakat ainest. Kolba uurimiseks kasutati York´i ülikooli kliiniku tomograafskannerit, mis näitas selle sisu sarnasust kliiniku patsientide ajuga. Aju säilimine teiste kudede hävimisel on haruldane juhtum. Samast paigast leiti ka säilmed, mis kuuluvad vanimale Briti tuberkuloosihaigele, kes suri Rooma ajal 4. sajandi lõpul. Ja nüüd siis selgus, et rauaaegsel inimesel oli raudne aju. Nüüd püütakse leida, miks ikkagi see aju nii kaua säilis.

Allikas: AlphaGalileo

19.12.2008

“… ja meile ei pea andma tagasi seda mis me oleme kaotanud! sellest et meil oli on meile küllalt”

Pentti Saarikoski, soome luuletaja (1937 – 1983)

Esmapilgul näib, et religioossus ja teaduslikkus on meie kultuuris aprioorselt vastuolulised nähtused. Kuid ometi peavad ka teadlased jõulupühi. Seega siis jumala poja sünnipäeva. Ja mõtlevad vahel, et kui teadus on nii kõikvõimas, miks siis see inimesi õnnelikuks ei tee? Teiselt poolt jälle – kui Jumal on olemas, miks siis on maailmas häda ja viletsust? Kui te käite kirikus, kas siis peate eitama evolutsiooniteooriat? Mida arvata teadlastest, kes on kristlased? Kas nende teadus on tõsiselt võetav?

(more…)

19.12.2008

marcus-7120202Teadushuvilised võiksid selle näo meelde jätta. Marcus du Satoy, kellele see kuulub, mängib trompetit, armastab jalgpalli ja kannab lillakaid kuhvte. Kuid eelkõige on ta matemaatik, kes detsembri esimesel nädalal saab Oxfordi Charles Simonyi professoriks teaduse avaliku mõistmise alal. Nõnda nimetatakse õppetooli, kus siiani istus maailmakuulus teadus populariseerija, bioloog Richard Dawkins – iseka geeni ja võitleva meemi ristiisa.
Satoy lubab saavutada, et ükski ajakirjanik, olgu ta nii kuulus kui tahes, ei küsiks talt enam intervjuus: “Aga mis ikkagi on teaduse mõte?” Matemaatikuna uurib du Satoy sümmeetriat. Ja pakub välja – kui maksate kindla summa, siis nimetab ta teie järgi ühe uue enda avastatud sümmeetriarühma. Ja selle raha eest püüab harida Guatemala tänavalapsi. Juba üle 2500 dollari on koos. Selline matemaatik siis. Minge ja makske: www.firstgiving.com “Matemaatika on fantastiline keel – sel pole ebareeglipäraseid verbe,” selgitab Marcus du Sautoy, miks ta hakkas matemaatikuks.

teadus.ee

19.12.2008

Ookeanide happelisus tõuseb vähemalt 10 korda kiiremini, kui kliimamudelid ennustavad.
Allikas: Washingtoni osariigi ranniku mõõtmised

19.12.2008

“Kes kontrollib minevikku, see kontrollib tulevikku.”
George Orwell, inglise kirjanik (1903 – 1950)

05.12.2008

Karmiinleevike pole päris leevike, nad on suisa erinevatest perekondadest. Seega oli leevikese (Pyrrhula) pilt viimases teadus.ee-s väheke eksitav, kui jutt käis karmiinleevikesest (Carpodacus), konkreetselt siis liigist Carpodacus mexicanus, kes näeb välja nii:

karmiinleevike-1862226

Karmiinleevikesi pole ma talvel meie mail kohanud, küll kostab nende häälitsusi rohkesti suvel, eriti näiteks Lääne-Eesti kadastikes. Ega vist parem oleks, kui me neid mõlemaid inglaste kombel vintideks (Finch) kutsuksime (sest süstemaatika järgi nad vintlased ju on). Meie nimed on sarnased sakslaste omadele, kus vint on “fink”, leevike “gimpel” ja karmiinleevike “karmingimpel”.

Heiko Kruusi

Jaga