teadus.ee » 2015 » December
Raamatu esitlus 10. detsembril kell 17.30 Rahva Raamatus Viru keskuses Tallinnas.
Näide tekstist
5. ARVUTITE TULEMINE JA INSPIREERIV ELUSLOODUS
Frankenstein. Arvuti. Bioinspiratsioon. Takjapael. Robot.
Turing. Tehisintellekt
George Gordon Byron (1788–1824), hilisem krahv Gordon Noel, 6. Byroni
parun, Inglise tuntuim romantiline poeet ja suurim naistegelaskütt, jäi
1816. aasta suvel uhes poeet Percy Bysshe Shelley, tolle tulevase naise Mary
Godwiniga ja tolle pooloe Claire Clairmontiga, kellel oli Byroniga armusuhe,
ühes Šveitsi Genfi järve äärses villas vihmapakku. Et end lohutust ilmast
mitte meeleheitele viia, otsustas seltskond kirjutada õudusjutte.
Byron ise kirjutas (usna loomulikult) fragmendi vampiirist, ent Mary lugu
sai pealkirjaks „Frankenstein ehk moodne Prometheus“. Kui Prometheus
varastas jumalatelt tule, siis Shelley teadlane Victor Frankenstein keevitas
kokku koletuslikuks osutunud inimesetaolise monstrumi, kes hakkab käituma
ennustamatult ja saab teadlasele hukatuslikuks. See oli kui leiutiste
sajandit ennustav ja ühtlasi hoiatav lugu, millel on tehisintellekti ajalooga
saläparane side.
Byroni ainus ametlik järeltulija, tutar Augusta Ada Byron, sündis detsembris
1815 Londonis. Oma naisest lahku läinud, välismaal reisivat ja
1924. aastal türklaste vastu sõtta totanud ning selles juba enne lahingut
haigestunud ja surnud isa ei näinud Ada kunagi, kull aga püüdis ema tõtart
õpetada antipoeediks. Matemaatika, matemaatika, matemaatika. Nõnda
sai Adast tollasel Inglismaal üks väheseid naismatemaatikuid, kes sattus
juhtumisi kokku ajastu probleemiga: kas inimese valmistatud masin
suudab mõtelda?
Ada Byron Lovelace’i panus arvuti leiutamisse avastati alles möödunud
sajandi keskel ja sellest ajast peale peetakse teda esimeseks programmeerijaks.
Ta tegeles arvutiga ehk nagu siis öeldi – analüütilise masinaga, mida
projekteeris alates aastast 1822 inglise insener ja leiutaja Charles Babbadge
(1791–1871), ent mida kunagi valmis ei ehitatud. Sellest hoolimata tõlkis Ada
Byron Lovelace prantsuse keelest Luigi Frederico Menabrea kommentaarid
Babbadge’i arvutile (kuidas see töötab ja tabeleid toodab), laiendades
neid kahe kolmandiku vorra, … … …