Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 15

teadus.eenr 15

reede, 15. juuli 2005

nädal.mõttes

“Ükski assi, kel ellu ei ole, ei ligu ennast isse omma paigast ärra, ja kui on ligutud sanud, siis ei jä mitte iseenesest seisma.”
Johann Georg Schwartz, esimene eestikeelne füüsikaõpik “Wisika ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest”, 1855, ajakirjast Akadeemia nr 7, 2005

täna.kavas

Geneetika: Pisik manipuleerib äädikakärbse geenidega
Geoloogia: Hiina iidsed kivistised
Robotid: Horisont ennustab robotite ajastut
Võõrliik: Unimudil paneb Eesti sisevete kalad proovile
Komeet: Rammitud komeet on pigem tolm kui lumi
Asjaharrastaja: Erateadlane ostis kosmosepileti

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

KAVAL BAKTER MANIPULEERIB GENEETIKUTE LEMMIKLOOMA

Kui Thomas Hunt Morgan sellest kuuleks, pööraks ta küllap hauas ringi. Äädikakärbsel on avastatud parasiit. See uudis on tabanud maailma geneetikuid ehk enamgi, kui et inimesel oleks mingi uus parasiit avastatud. Äädikakärbes on üks teaduse kangelasloomi, kelle peal alates Morganist on katsetatud, kuidas geenid töötavad. Ta sobib selleks imehästi. Põlvkond vaheldub kiiresti, nii et nädalaga saab katse tulemusi juba hinnata. Sestap ongi kärbest pommitatud küll röntgenkiirtega, küll radioaktiivse kiirgusega. Teda on mõjutatud lugematu hulga kemikaalidega. Ja küllap on teda opereeritud sama palju kui inimest. Kõik ikka selleks, et tekitada mõni uus mutant ja uurida, milline genoomi osa seeläbi muutus. Thomas Morgan, kes äädikakärbsel tõestas, et geenid paiknevad just nimelt kromosoomil, sai oma töö eest 1933. aastal Nobeli preemia. Ja tal oli ka au Jossif Stalini käest sõimata saada, et samal ajal, mil maailm võitleb fašismiga, uurib keegi degenerant Ameerikas kärbest. Morganismist oli saanud nõukogulaste suus sõimusõna. Äädikakärbsel polnud sellest küll miskit. Tema elab sadades maailma laborites väikestes karbikestes, kus teda banaaniga toidetakse, paljuneda lastakse ja katseid tehakse. Nüüd on selgunud, et kuni kolmandik äädikakärbse laboriliinidest on nakatunud bakterist, kes mõjutab kärbse bioloogiat. Ning seeläbi mõjutab vaikselt ka teadmata hulga teadustööde tulemusi.

Wolbachia nimeline bakter võib edasi kanduda vaid kärbse nakatunud munade kaudu ning on õppinud oma arengu käigus seetõttu ka äädikakärbse isaste embrüode sugu muutma. Ta võib mõjutada kärbse eluiga ja kaitsta oma peremeest ohtlike mutatsioonide eest. Viimane omadus on geneetikutele kõige valusam. Üks mutatsioon näiteks takistab emastel kärbestel muneda, ent Wolbachia tagab ka sel puhul normaalse munatoodangu.

Siiski ei kavatse optimistlikumad geneetikud hakata äädikakärbseid antibiootikumiga üle külvama, et bakterit tappa. Pigem näevad nad võimalust uurida bakteri ja äädikakärbse kooslust. Mis näitab veelkord, et teadus ei tunne piire ja oskab enda kasuks pöörata ka esmapilgul kahjuliku nähtuse.
Tiit Kändler

täht.päev

TUUMAPOMMI JUUBEL

Homme, 16. juulil 60 aastat tagasi testiti Maal esimest tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem.
Praeguseks on kaheksa-üheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast. USA, UK, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, Iisrael, Pakistan, India, Põhja-Korea (?). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit. 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan.
teadus.ee

kommen.taar

HIINA IIDSED FOSSIILID POLE REVOLUTSIOONILISED

BBC artiklis http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4664741.stm räägitakse ühest vanemast säilinud hulkrakse eluvormi leidmisest. Ka Postimees kommenteerib seda http://www.postimees.ee/130705/online_uudised/171248.php. Tavalise inimese arvates võiks ju sellised leiud teha revolutsiooni. Kas ajakirjanduse jaoks atraktiivsed leiud on üldse paleontoloogia jaoks olulised?

Kommenteerib Tartu Ülikooli geoloogia instituudi teadlane ja TÜ Loodusmuuseumi keskkonnahariduse projektijuht Ivar Puura:

Meediakanalites tundmatuseni muutunud uudises viidatakse hiina paleontoloogide Xiao jt artiklile ajakirjas PNAS 12. juulist 2005, mis kannab pealkirja: “A uniquely preserved Ediacaran fossil with direct evidence for a quilted bodyplan”, mille kokkuvõtet võib lugeda aadressil http://www.pnas.org/cgi/content/abstract/0502176102v1.

Kirjeldatud kivistis pärineb Lõuna-Hiinast Dengyingi kihistust bituminoossest lubjakivist, mille vanus on autorite hinnangul 551 kuni 542 miljonit aastat. Autorite sõnul teeb kivistise haruldaseks kolmemõõtmeline säilivus lubjakivis. Organismi päritolu ja fülogeneetilise kuuluvuse jätavad autorid lahtiseks. Varem teadaolevad Ediacara kivistised on säilinud “laiakslitsutud” kahemõõtmelisel kujul. Siiski on neid leide piisavalt palju ning ehkki uue leiu teeb haruldaseks selle hea säilivus, võib ta muuseumiriiulil asetada juba sadade sama vanade kõrvale. Uus leid on tähelepanuväärne, kuid midagi nii revolutsioonilist selles ei ole, kui ajakirjanike sulejooks arvata lubaks.

Ediacara fossiilid leiti Austraaliast juba 1946. aastal, vt näiteks http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel394_389.html.

Illustratsioonide osas võivad huvilised pöörduda raamatulettidel leiduva 2004. aastal ilmunud raamatu poole — Austraalia kolleegi Jim Gehlingi Ediacara fossiilide originaalfotod said autori loal ühekordse avaldamisõiguse artiklis Puura, I. 2004. Varasemad elu jäljed Maal, raamatus “Maa Universumis”, lk 198-203.

Toimetaja märkus: Ediacara on Eelkambriumi noorim ladestus, mis tekkis 600-542 mln aastat tagasi. Vt geoloogiline ajaskaala http://www.gi.ee/ESK/materjalid/geoloogiline_ajaskaala_2004.pdf.

hori.sondil

HORISONT ENNUSTAB ROBOTITE TULEKUT

Mis saab maailmast siis, kui tulevad robotid — sel teemal on siiani kirjutanud peamiselt ulmekirjanikud. Juulikuu Horisondis arutleb Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ja robotiehitaja Madis Listak, mis saab ikka siis, kui robotid võimust võtavad. Selles ta ei kahtle, et kunagi võtavad. Robotite eetika ja nendega käitumise klassikalised reeglid töötas poole sajandi eest välja Isac Asimov oma robotinovellides. Listak arutleb, mida teha näiteks siis, kui robot inimese tapab. Kas paneme ta vangi? Kui vangistus on eluaegne, kestab see igavesti. Nii või naa, juba praegu suudab robot teha enamiku üksikuid asju paremini kui inimene. Küllap hakkavad robotid kunagi ka improviseerima. Teisalt muutub inimene ise järjest tehnoloogilisemaks. Ja üha enam riputatakse või kinnitatakse meie külge kas siis meelelundite võimendajaid nagu mobla, parandajaid nagu prillid või organite asendajaid nagu neerud. Inimene liigub roboti poole.
Vt lähemalt http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel509_486.html.
teadus.ee

mis.uudist

UNIMUDIL PANEB ÖKOSÜSTEEMI PROOVILE

Eesti kalateadlasi teeb ärevaks uue võõrliigi avastamine Narva veehoidlast. Tegu on Kaugida unimudilaga (Perccottus glenii, fotol). Ihtüoloog Meelis Tambets, miks unimudil on nii kardetav? “Unimudil ohustab eelkõige neid veekogusid ja veekogude osi, kus teisi röövkalu pole. Kui unimudil satub näiteks tiiki, kus suudab kaladest elada vaid karp, on karpkalal lips läbi. Mageveekalad on merekaladest ju ohustatumad, sest neil on stress niigi kõva. Unimudil on röövkala, mistõttu ohustab nii teiste liikide toidulauda kui liike endid otseselt.”

Koguteoses “Loomade elu” peetakse tarvilikuks väita, et veekogus, kus elab unimudil, kaovad sääsevastsed. Mida sellest arvata?

“Kõik kalad söövad meelsasti sääsevastseid, ei tea, miks seal just unimudila puhul see eriliselt ära toodi. Kui veekogu kuivab, poeb unimudil mutta ja elab edasi. Kui kogu vesi jäätub, ärkab unimudil jää sulades ellu, kuna ta kehas on antifriisi, mis ei lase kudedel jäätemperatuuril puruneda. Ökosüsteem pole uue liigi tulemiseks valmis, pikapeale see aga tasakaalustub.”

Unimudil on muret teinud mujalgi. Eelkõige Venemaal Moskva ja Peterburi kandis. Glubokoje järve 28 veekogust elab seal, kus unimudil tegutseb, vähem konni. Vaid kärnkonn unimudilat ei karda. Vt lähemalt http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Retrieve&db=PubMed&list_uids=11569146&dopt=Abstract

Lähemalt vt võõrliikidest Eestis 15. juuli Eesti Päevalehes http://www.epl.ee/artikkel_296418.html?PHPSESSID=0060e3e426715f948a751d87b558d172.

Juuresoleval Meelis Tambetsi fotol on näha meie loo kangelane unimudil. Tema uimekäigu jälgimisel on suureks abiks, kui inimesed, kes selle kala kätte saavad, ihtüoloogidele teada annavad aadressil mtambets@ut.ee. Tabatud isendid tuleb kuni ihtüoloogidele üleandmiseni näiteks sügavkülmas säilitada. Vette tagasi palutakse mitte lasta.

teadus.ee

KOMEEDIRAMMIJA VALLANDAS TOLMUPILVE

Teada on antud Ameerika automaatjaama Deep Impacti 4. juulil toimunud komeedi Tempel 1 tuuma rammimise esimesed tulemused. Kokkupõrkel tekkinud pilv laienes umbes kiirusega 5 km/s. Selle analüüs näitas, et komeedi tuuma pinnakiht koosneb peenest tolmust, mis uurijate sõnul sarnaneb rohkem talgiga kui rannaliivaga. Tekkinud kraatri mõõtmeid pole veel teatatud, on vaid vihjatud, et need jäävad eelneva hinnangu 50-250 m ülempiiri lähedusse Tempel 1 tuum ise leiti olevat 5 km lai ja 11 km pikk. Enne tuumaga kokkupõrkamist tabasid Deep Impactist eraldunud moodulit kaks korda tolmuosakesed ja kallutasid teda hetkeks, kuid mooduli orientatsioonisüsteem taastas õige asendi. Kokku tegid Deep Impacti ja temast eraldunud kokkupõrkemooduli kaamerad umbes 4500 pilti, neist parima lahutusvõime ületab varasemaid komeetide tuuma fotosid ligi kümme korda. Sellel on näha umbes neljameetrise läbimõõduga objektid.

Kokkupõrkele järgnenud Tempel 1 heledamaks muutumist nägid Maalt peale professionaalide ka mitmed amatöörastronoomid. Komeedi tuumaosa heleduse kasvuks hinnati ligi kaks tähesuurust.

Tõnu Tuvikene, owner-obs-teated@obs.ee

KOLMEKORDNE ASTRONAUT PEAB SÜSTIKUT OHTLIKUKS MASINAKS

Kolmekordne süstiku astronaut George Nelson lendas kosmosesüstikul vahetult enne ja pärast 1986. aasta Challangeri õnnetust. Oma intervjuus ajakirjale Nature kinnitab ta, et ei tundnud pärast Challangeri katastroofi hirmu. “Kui oled kabiinis, siis lihtsalt tahad lennata,” ütles ta. Ning kinnitas, et süstik on ohtlik masin. Olgu öeldud, et intervjuu tehti enne, kui Discovery 14. juuliks plaanitud lend edasi lükati. Ka arvab astrofüüsik Nelson, kes praegu juhib Lääne-Washingtoni ülikooli teaduse, matemaatika ja hariduse programmi, et süstikutel pole olnud teaduslikku kaalu. “Kui siiski peab süstikul lendama, siis tuleks teenindada taevateleskoopi,” ütles ta, “siis saad vähemasti teadusesse panuse anda.” Nii nagu nüüd, pärast Columbia õnnetust, alustas ka pärast Challangeri õnnetust 1984. aastal ehitatud Discovery, millel Nelson sõitiski. Tema arust on eriti kahju, et NASA hoiab pidevalt vormis 100 astronauti, ent lennuvõimalusi pole neile just liiga palju.
teadus.ee

POLÜNEESIALE MINDI TAIVANILT

Arheoloogia ja keeleteadus on kahtlustanud, et Polüneesia koloniseerisid Taivanilt pärit inimesed. Nüüd on ka geneetika seda oletust toetamas. Taivani teadlased järeldasid mitokondri DNA uuringutest, et Polüneeslased on lähedasemad ehtsatele taivanlastele kui Hiina hani rahvale. Kas nad aga jõudsid pärale kähku või elasid enne teistel saartel, on veel lahtine. Selle teadmiseks tuleb uurida ka Filipiinide ja Borneo asukaid.
Allikas: Nature

ERATEADLANE OSTIS KOSMOSEPILETI

Sügisel lisandub kahele senisele kosmoseturistile veel kolmas. Kuid Gregory Olsen, kes kuuldavasti on Venemaa kosmosejaama pääsemiseks maksnud 20 mln dollarit, ei pea ennast turistiks nagu Dennis Tito ja Mark Shuttleworth seda olid. Ta eelistab, et teda kutsutaks erateadlaseks. Elektroonilisi kaameraid tootvate firmade asutaja plaanib teha orbiidil “hulga teadust”. Oktoobris viivad venelased ta üles ja seal on ta kaheksa päeva. Selle jooksul kasvatab Olsen pooljuhtkristalle, mida tema firma oma toodetes kasutab. Samuti jälgib ta oma kaameraga viljavälju, atmosfääri saastamist ning lisaks teeb veel infrapunase piirkonna astronoomia uuringuid.
Allikas: Nature

KAKSIKUTE ERAELU VIIB GEENIDE LAHKNEMISENI

Ühemunaraku kaksikutel on identne DNA. Kuid nende geenid lahknevad seda enam, mida vanemaks nad saavad. Madridis asuva Hispaania Riikliku Vähikeskuse teadlane Manel Esteller on oma kolleegidega uurinud 40 eri vanuses kaksikutepaari kromosoome. Geenide sisselülitumine erineb seda enam, mida vanemad ollakse. Nõnda näitavad kaksikud, et geenide sisselülitumine sõltub ka keskkonnast.
Allikas: Nature

SELGUSID ARTUR LINNU STIPENDIUMI SAAJAD

Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2005/2006 õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrand Georgi Hudjašov, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia magistrandid Rya Ero ja Hannes Luidalepp, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrand Mari Sepp ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng Anastassia Voronova. Artur Linnu nimelisele viiendale stipendiumikonkursile laekus 26 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu otsustas eraldada viis stipendiumit, igaüks 12 000 krooni. Artur Linnu fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, mis otsustab stipendiumide suuruse ja arvu. Lisainfo: Maris Väli, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 7420132.

Vt lähemalt: http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=1338&add=1

Allikas: Geenikeskus

mis.juhtub

VEE ÕPPETUNNID

Oleme harjunud last hurjutama, kui ta läbimärjana koju tuleb. Kuid vesi saab ka last õpetada. Kuidas, sellest kõneleb füüsik ja GLOBE projekti eestvedaja Ülle Kikas veele pühendatud suvekoolis augustis. Vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.