Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 40

teadus.eenr 40

reede, 10. veebruar 2006

nädal.mõttes

“Mustad augud on seal, kus Jumal jagas nulliga.”
Ameerika näitleja ja kirjanik Steven Wright (s 1955).

nädal.pildis

SOOMLASED KATSETASID MOBIILTELEFONI SÖÖGIABISTAJANA

Kas soovite teada, mida sööte? Aga ei mõista tootele kirjutatud segast kirja või ei suuda näha selle väikest punkti? Uurige asja oma mobiiltelefoniga. Vähemasti pakub sellist teenust soomlaste TIVIK projekt, mis on kontekstipõhine personaliseeritud infosüsteem tarbijale toodete tutvustamiseks. Kasutusel on traadita internet, kaameraga, moblad ja laserkoodi lugejad. TIVIK koostab menüü, valib tooted ja soovitab päevase kehalise koormuse.

Süsteem on arendatud kahe rühma jaoks. Neile, kes jälgivad kehakaalu ja neile, kes ei talu laktoosi. Praegu on süsteemi andmebaasis 700 toodet. Seda on katsetatud Helsingis ja Kuopios. Osalisi oli sada. On ka PC variant. Mobiiltelefoni varianti peeti tüütuks.

Allikas: AlphaGalileo nädal.arvus

Biokütuste toodangu aastakasv 18%
Naftatoodangu aastakasv 1,6%
Allikas: WorldWatch

Laevaõnnetuste arv Läänemerel 2001.a 57
Laevaõnnetuste arv Läänemerel 2004.a 121
Allikas: HELCOM, vt http://www.helcom.fi/shipping/accidents/en_GB/accidents/

täna.kavas

Mälu: déja vu tunne võib osutada mälu saladustele.
Loodusmälestis: Laagri tunnelid on olulised geoloogiale ja nahkhiirtele.
Loomad: Miks kass nurru lööb?

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TEADUSFOTO KONKURSS TÕI KAKSSADA TÖÖD

Möödunud nädalal lõppenud teadus.ee korraldatud teadusfoto võistlus tõi 40 autorilt kokku üle 180 töö. See on korraldajate meelest tore tulemus — ühe esimest korda Eestis korraldatava võistluse kohta. Nüüd trükime digitaalselt saadetud tööd välja ja siis, 22. veebruaril saab hindamiskomisjon neid vaagida. Asjatundjate seltsi kuuluvad:Alvar Soesoo, TTÜ Geoloogia Instituut, ˛ürii esimeesRein Vaikmäe, TTÜ teadusprorektorAgo Samoson, KBFI direktorToomas Tuul, fotograafLeida Lepik, Regio esindajaRaul Meel, kunstnikMart Ummelas, ajakirjanikMärt Haamer, Overalli esindajaAarne Männik, EMHI arendusnõunikRiina Pärg, EMHI sektorijuhatajaAnu Korge, EMHI meteoroloogRein Veskimäe, teadusajakirjanikTööd hinnatud, saab esinduslikumad neist raamida ja mööda Eestit ning ehk ka meie välisesindusi liikuv näitus koostada.Osalejate autasustamine toimub märtsis, täpsema kuupäeva teatame pärast hindamist.Meie võistlus ei oleks saanud toimuda ilma Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Geenikeskuse, KTK Overalli, Regio, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi, ajakirjade Cheese ja Horisont sõbraliku ning rahaliku toetuseta.

Suur tänu osalenutele ja toetajatele.

Tiit Kändler

vänge.lugu

MA JUBA OLIN SIIN!

Paljud meist on kogenud déja vu tunnet. Kõhedaks võtvat teadmist, et mingis olukorras on juba enne oldud. Ehkki loogiliselt võttes pole see kuidagi võimalik. Siiani on psühholoogid pidanud selle tunde olemuse uurimist võimatuks. Kuid mõne inimese jaoks hakkab see tunne prevaleerima. Leeds´i mälurühma psühholoogid uurivad déja vu all kannatajaid, lootuses selle avaldumist tabada.

Kuidas ma küll sain siin juba kunagi olla?Nende patsientide seas on näiteks ka mees, kes ütles, et tal pole mõtet haiglat külastada, kuna on seal juba olnud, ehkki see polnud nõnda. Ta pakkus välja ka oma arust toimunud kohtumiste teemad. Ka TV-d ei saa vaene mehike enam vaadata, sest arvab, et on kõike juba näinud. Kuid et lihtsalt oma kehva mälu tõttu ei mäleta enam midagi.

Inimesed võivad déja vu all kannatada, ent ei söanda seda arstile kurta. Kuid krooniline déja vu võib põhjustada depressiooni. Leedsi teadlased peavad seda nähtust mitte illusiooniks, vaid mälu toimimise hälbeks. Seda tahetaksegi nüüd täpsemalt uurida — kuidas mälu justkui taastab olematuid sündmusi üsna detailirohkelt. See teadmine võib viia ka mälu sügavama mõistmiseni.

Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

TAIMED RIKUVAD SEADUST

Siiani arvati, et kõigi elusolendite ainevahetuse kiirus suureneb mitte võrdeliselt nende suurusega, vaid nn Kleberi seaduse kohaselt veidi vähem, astmes 3/4 Nüüd on selgunud, et soontaimed seda seadust ei järgi. Hiljuti näitas Peter Reich oma kolleegidega, et ühtne ainevahetuse teooria ei kehti. See teooria väidab, et ainevahetus on piiratud ressursside kättesaadavuse ja jaotamisega organismides. Imetajate puhul jaotatakse toitained organite vahel ringlussüsteemide, sealhulgas vereringe kaudu. Soontaimede puhul teeb selle töö süsteem, mis jaotab vett ja toitaineid kogu taimes. Kui looduslik valik oleks seda jaotust optimiseerinud, peaksid ka taimed alluma Kleberi seadusele. Kuid Reichi ja ta kolleegide mõõtmised näitasid 43 taimeliigi puhul, et süsihappegaasi eraldumine taimest pimeduses on võrdeline taime massiga. Põhjuste üle vaid spekuleeritakse.
Allikas: Nature

JUUST AITAB RAHA KOKKU HOIDA

Kuidas joota oma külalistele odavat veini, nii et nad seda tähelegi ei pane? Ärge hoidke kokku juustuga. Juust maskeerib hea veini aroomi, nii et külalised ei ole võimelised vahet tegema, kas tegu on odava või kalli veiniga. Sellisele järeldusele jõudsid California ülikooli teadlased Bernice Madrigal-Galan ja Hildegarde Heymann. Nad võrdlesid professionaalsete veinimaitsjate arvamusi nelja veini kohta, kui need pakuti paljalt või siis pärast kaheksa eri juustusordi maitsmist. Selgus, et juust surub alla peaaegu iga meki, olgu see siis marja- või tammemekk, kibedus või räigus. Tugevamaitselised juustud surusid maitseid enam alla.
Teadlased oletavad, et juustuvalgud võivad siduda veini maitsemolekule või siis juusturasv vooderdab suu, surudes alla maitsenäsade tundlikkust.
Allikas: New Scientist

mis.juhtub

JAANIOJA MAMSLI MÄNGUTUBA KUTSUB MÄNGIDES ÕPPIMA

Mardid, Kadrid, päkapikud, lumehelbed, külmataadid, haldjad ja kollipere… — just sellisteks tegelasteks muutub lasterühm lihtsates rahvakalendri tähtpäevadest lähtuvates muinasjutumängudes ja õppeprogrammides, et rääkida eesti keelt, teada saada õpetlik iva ajaloost ja loodusest või lihtsalt lahutada koolipäevadest väsinud meelt. Kaheosaline kahetunnine programm koosneb aktiivsest tegevusest looduses ja eakohasest meisterdamisest töötoas. Teemanädalaid on aasta jooksul 11. Tulemas on “Sõbranädal” 13. — 18. veebruaril ja “Vastlanädal” 27.veebruarist 4.märtsini.Teemanädalaid täiendavad teemapäevad õpetajatele klassivälise õppe arendamiseks — kokku on neid 9. Tulemas on teemapäevad “Paastukuu” 4.märtsil ja “Jürikuu ja Lehekuu” 1.aprillil. Teemapäevad toimuvad laupäeviti kell 11.00 — 16.00. Teemapäevale sobib tulla ka kogu perega.Teemapäevadel on tegevus looduses, tutvumine temaatiliste materjalidega, koolitööks vajalike näidiste valmistamine, lihtsalt meisterdamine või rollikostüümide valmistamine ning järgnevate teemanädalate tutvustus.Lasteprogrammide korraldaja on Mamsli mängutuba, mille taga peitub Janika Saar, arendustegevust teostab OÜ Jaanioja Mõis.

Täpsem info: mamsel Janika, tel 56 470 187, e-post. mamsel@jaanioja.ee

kodulehekülg: http://www.jaanioja.ee Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse toetatud projektis “Õpime eesti keelt Mamsli mängutoas” osales temaatilistes programmides 1145 last üle Eesti.

Projekti teostamisel oli abiks Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas http://www.folklore.ee/Berta. Projekti tulemusena on alustatud koostööd Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakonnaga.

Allikas: Mamsli mängutuba

SEMINAR RAHVUSVAHELISEST KOSMOSEJAAMAST

Sel kolmapäeval korraldasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Euroopa Kosmoseagentuur ja Tartu Observatoorium seminari, kus tutvustati ainulaadset võimalust teha rakendusuuringuid rahvusvahelise kosmosejaama (International Space Station) pardal. Katsetuste läbiviimine kaaluta olekus pakub võimaluse nii teadlastele kui ka ettevõtetele tegelda läbimurdelise uurimistegevusega ning tõsta enda konkurentsivõimet füüsika, biotehnoloogia, tervishoiu, toiduainete, uute materjalide, nanotehnoloogia jt valdkondades.Tegemist on SURE (International Space Station: a Unique Research Infrastructure) programmi taotlusvooru tutvustava üritusega. SURE 2006. aasta taotlusvooruga antakse Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teadlastele eelisõigus ligi pääseda rahvusvahelise kosmosejaama ressurssidele. Samuti pakutakse rakendusuuringute läbiviimiseks rahvusvahelise kosmosejaama pardal Euroopa Komisjoni poolset rahalist toetust.SURE 2006. aasta taotlusvoor on osa 4-aastasest SURE programmist, mille Euroopa Komisjon hiljuti 6. raamprogrammi raames välja kuulutas. Euroopa Liidu 6. raamprogramm hõlmab teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi Euroopa Liidu tasandil ning selle põhieesmärgiks on aidata Euroopa killustunud teadusmaastikku integreerides kaasa Euroopa teadusruumi kujundamisele.
Allikas:EAS

EESTI MAAÜLIKOOL JA AS EESTI PÕLEVKIVI TEEVAD KOOSTÖÖD

Kolmapäeval allkirjastasid AS Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rektor Alar Karis Jõhvis koostöölepingu, mis saab aluseks teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö huvidest lähtuvate ettevõtmiste korraldamiseks.Koostööleping sünnib vajadusest kaasata EMÜ intellektuaalset potentsiaali AS Eesti Põlevkivile vajalike teadusuuringute läbiviimiseks ja personali koolitamiseks. Teisalt on EMÜ huvitatud üliõpilaste praktika- ja töövõimaluste avardamisest ning lõpetajate konkurentsivõime tõstmisest tööturul.

Lepingu kohaselt hakatakse vastastikku koguma ja süstematiseerima teadusalast infot, viiakse läbi erialaseid konsultatsioone ja rakendusuuringuid. Õppetöö eesmärkidel kaasatakse partnerite infrastruktuur, korraldatakse täiendkoolitusi. Üksikute koostööprojektide läbiviimiseks sõlmivad partnerid eraldi lepingud.

Allikas: Eesti Maaülikool

TTÜ GEOLOOGIA INSTITUUDI GEOSEMINAR

Geoteaduste rahvale suunatud õppest ja geoturismist uue rahvusvahelise projekti (Interreg IIIA) valguses. Valminud FOSSIILIDE raamatu ja õppevideofilmi tutvustus toimub kolmapäeval, 22. veebruaril TTÜ Energeetikamaja ruumis 226 algusega kell 16.00. Seminaril antakse ülevaade geoteaduste ja geoteadlaste osast laiemale rahvale suunatud õppe- ja turismitegevuses ja tutvustatakse käimasolevat rahvusvahelist projekti “Geoturismi arendamine Eestis ja Soomes: õppides tundma Maa minevikku”. Projekti juhtpartner on MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Geoloogia Instituut osaleb projekti partnerina. Soome-poolne osaleja on Turu Ülikool, kusjuures toetust on saadud mitmetest Soome omavalitsustest ja eraõiguslikelt organisatsioonidelt. Esitletakse nimetatud projekti raamides valminud harivat raamatukest Eesti fossiilidest ja õppeotstarbelist videofilmi. Seminarile on oodatud kõik loodushuvilised.

Täpsem info: Alvar Soesoo (alvar@gi.ee või 5136994)

Allikas: TÜ Geoloogia Instituut

SA GEENIKESKUS KUULUTAS VÄLJA ARTUR LINNU KONKURSI

Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2006/2007 õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. märts. Stipendiumid makstakse välja Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 21a, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel (http://www.genomics.ee).Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Erkki Truve (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 5. aprilliks.005/2006. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati viis Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 12000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrand Georgi Hudjashov, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia magistrandid Rya Ero ja Hannes Luidalepp, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrand Mari Sepp ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng Anastassia Voronova.Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Allikas: Eesti Geenikeskus

mis.juhtus

MIS TUNNE ON OLLA JUMAL, KURAT, TEADLANE VÕI LOLL?

Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinna Ülikoolis üsna haruldase temaatikaga konverents — “Jumal teaduses”. Kes seal osales? Mida räägiti?

Vastab konverentsi üks korraldajatest, teadusfilosoof ja kunagine astronoom Enn Kasak:

Üks konverentsi korraldajatest oli Tartu Ülikooli teoloogiaprofessor Anne Kull. Osalejaid oli umbes 300, sh teadlasi, teolooge, kirikutegelasi ja tudengeid. Omapoolse kokkuvõtte konverentsi kohta on kirjutanud peapiiskop Andres Põder ajalehes Eesti Kirik. Konverentsist tehti film, ettekanded lindistati Vikerraadio Ööülikooli jaoks. Konverentsikogumik peaks ilmuma mais. Järgmisel aastal on plaanis korraldada samal teemal esinduslik rahvusvaheline konverents. Teaduslik tarkus võib olla rumaluse eriti jõhker vorm. Teadlased kipuvad olema kuradi targad (st on edukad ja efektiivsed oma toimimistes) ja samas jumala lollid = täielikult lollid (st teevad rumalusi strateegilises mõttes). Teadlased peavad tihti tõeks oma teadusreligioosseid uskumusi ning mitte üksnes ei eksi inimese jaoks kõige olulisemates küsimustes, vaid ennetavad eksistentsiaalseid küsimusi juba valmis valede vastustega. Konverentsi eesmärk ei olnud teaduse ründamine, vaid teaduse kaitsmine iseenda eest. Teaduslikkus on iseenesest muutunud argumendiks ning see on väga ohtlik tendents. Teadlaste uskumus oma tegevuse ratsionaalsusesse on kaastunnet vääriv ning teadus vajab kaitset ja abi oma positsiooni näivast kindlusest hoolimata.Teadust ja Jumalat ei saa segada nagu vett ja liiva: kui segaja käsi väsib, vajub liiv põhja. Kuid ometi ühendab neid asjaolu, et ka teadlased on inimesed. Teadlane otsib tõde, sageli otsib ta ka jumalat, ise aimamata , mida ta otsib.Konverentsil avastati, et Kurat on kadunud. Tekib mulje, et rahvas on kuradi kadumist märganud. Küllap on tänapäevaste vandenõuteooriate rohkus tingitud asjaolust, et inimesed otsivad taga seda, kes jätkab kuradi tähtsat tööd.

Ettekannetest (muljetel põhinev kiir-lühikokkuvõte):

Avasõnas rääkis Andres Põder, et teadus on püüdnud olla midagi sellist, kuhu Jumalal pole asja. Teadusele on pandud tänamatu ülesanne tõrjuda ja asendada religiooni ning seega on see ise muudetud religiooniks. See on ebaloomulik roll. Oluline on taasteadvustada mõlema valdkonna erisust — aga ka olulisust ja koostööd. Tervikliku maailmataju taasavastamine näib olevat üks kaasaja väljakutseid. Sellele viitavad holistlikud otsingud ja kõiksuseteooriad. Alfred J.Houghi’i luuleridadest: Kurat hääletati maha ja muidugi on ta läinud. Kuid lihtsad inimesed tahaksid teada, kes jätkab tema tegevust? Kes jälitab töötavat pühakut ja kaevab auke tema teele? Kes külvab umbrohtu põllule, kuhu Jumal külvab nisu?

Kui kurat kaob, kes teda asendab?Eesti filoloog Renate Pajusalu näitas, et kurat on tavakeelest tõepoolest kadunud, õigemini lahjenenud. Ka jumal on lahjenenud, kuid täielikkuse või täiuslikkuse mõttes siiski pigem alles. Kurat aga esineb peamiselt täiendi, omadussõna, sidesõna jmt kujul.Filosoof Mart Raukas selgitas, et loogika abil pole võimalik kirjeldada religioosseid tundeid. Tulemuseks võib olla akadeemiline loba; see, millest räägitakse, on ebaoluline ja tihti lausa vale. Kui targutaja räägib jumala silmast, siis hakkab peagi tunduma, et rääkima peaks ka jumala kulmust jne. Religioossus seisneb religioosses maailmanägemuses ja eluviisis, mitte sõnamulinas. See ei tähenda, et argumentatsioon võimatu oleks, kuid see peab olema informaalne argumentatsioon.Anne Kull näitas, et üldises kasutuses olevaid sõnu ning väljendeid kasutatakse tihti trooja hobusena oma maailmavaateliste hoiakute propageerimiseks väljaspool oma ringkonda.Teoloog Meelis Friedenthal rõhutas, et nägemine on ka loomine, see mida nähakse, on loomingulise protsessi saadus. Täiuslik nägemine on midagi sellist, mis kirjeldab täiuslikku loomist. Täiuslik nägija asub justkui peegeldava sfääri keskpunktis ning näeb kõikjal iseennast sfääri moodustamas, samas kui ebatäiuslik nägija, asudes väljaspool keskpunkti, ei näe ennast mitte kusagil mujal kui iseendas. Püüdes mõista täiusliku nägemise olemust, võime leida veel ühe võimaluse läheneda Jumalale kui loojale. Matemaatik Peeter Lorentz näitas ilmekalt, et matemaatik suudab tõestada peaaegu kõike, sh ka Jumala võimalikkust. Maailm on tehtud nii, et meil on uskumatult palju võimalusi uskumiseks.Infoteadlane Enn Tõugu rõhutas, et informatsioon ei nõua põhimõteliselt materiaalse kandja olemasolu. Võib osutuda, et me teame lihtsalt liiga vähe sellest, millised on mittemateriaalsed võimalused informatsiooni kandmiseks. Meil ei tasu jumalat otsida materiaalses sfääris, kuid tal võib olla koht infosfääris. Pole välistatud, et teispoolsus võib muutuda probleemiks ka teaduslikus mõttes.Füüsik Piret Kuusk näitas, et teaduse ajalugu on olnud Jumal tagandamisprotsess. Tänaseks on Jumal teadusest kadunud, ehkki see põhjustab ka mõningaid probleeme, nt küsimuse matemaatika tagamaadest ning selle kasutamise õigustatavusest.Astronoom Jaak Jaaniste tõi esile inimlike tarkuste taevase tagamaa. Kuid eesti keeles puudub vastandus, mis on olemas nt inglise keeles (Sky — Heaven). Millisest taevast siis pärinevad meie tarkused? Ja kui on tõsi, et sõnas “jumal” on peidus meie kunagine päris taevas, siis ikkagi millisest jumalast me räägime? Kas sellisest, kes paneb ühendvälja võrrandisse alati veel ühe liikme, kui inimesed uue transuraani sünteesivad? Keemik Mihkel Kaljurand vaatles probleeme, mis on seotud nn antroopsusprintsiibiga. Meie maailm on ebaharilikult sobiv elu tekkeks. Sellise maailma tekkimine on peaaegu võimatu. Tekib kiusatus uskuda, et maailm peab olema kavandatud intelligentse olendi poolt. Kuid teiselt poolt on ikkagi võimalik, et me lihtsalt naudime haruldast loteriivõitu.

Mida arvab Jumal teadusest? Jumal seda teab.Teoloog Ain Riistan käsitles probleeme, mis on teoloogias tekkinud seoses Jumal mõiste lahjenemisega argikeeles. On tekkinud probleem, kas poleks targem mõiste “Jumal” kasutamisest üldse loobuda? Siiski on teoloogid leidnud, et selline loobumine põhjustab rohkem probleeme kui lahendab.Psühholoog Aleksander Pulver näitas, et teaduses või vähemalt psühholoogias välditakse probleeme, mida pole võimalik lihtsalt sõnastada ning mille kohta pole võimalik teostada üheselt tõlgendatavaid mõõtmisi. Sellega paneb teadus ennast nö Prokrustese sängi. Mõistagi välistab mõõdetavuse ja korratavuse nõue Jumala teaduse või meie teadmuse vaateväljast — aga samal viisil ka inimese tema erakordsuses ja õnnelootuses. Teadus ei tohiks end ise ahistada, välistades tegurid, mis kuuluvad religiooni valdkonda. Võib osutuda, et teadlane väldib mõnikord tõsiseid probleeme ning püüab kõigest väest lahendada pseudoprobleeme.Filoloog ja filosoof Linnar Priimägi väitis, et kui probleemi ei saa lahendada samal tasandil, kui see on tekkinud, siis tuleb seda lahendada kõrgemal tasandil ning seda nimetatakse globaalprobleemiks. Kas usuprobleemid on globaalprobleemid? Kas astub Jumal teadusest meie mõttemaailma ja südamesse? Nende küsimustega on tegelenud paljud, ka nt Lotman ja Leibnitz. Neid eraldi on väga raske mõista, kuid neid koos käsitledes hakkab üht-teist arusaadavamaks muutuma, muuhulgas ka Undo Uusi mõtted.Teadusfilosoof Peeter Müürsepp esitas ülevaate, kuidas muutus tähtsaks nn intelligentse disaini teooria, mis vastandab ennast evolutsiooniteooriale. Tegemist on tänapäeval erakordselt aktuaalse diskussiooniga. Ettekandja mainis korduvalt filosoof Nicholas Maxwelli nime ning polnud juhus, et sama nime mainimisega algas järgnev ettekanne. Teadusfilosoof Katrin Velbaum tõestas, et ta pole asjata lugenud Newtoni metafüüsilise taustaga artikleid. See, mida Newton tegelikult kirjutas, erineb oluliselt füüsikaõpikute sissejuhatustes toodud väidetest. Nt kui Newton loobus avalikult metafüüsikast, siis seda sellepärast, et ta ei tohtinud propageerida oma ariaanlikke seisukohti. Me ei tohiks jätkuvalt tsenseerida Newtonit, vaid peaksime tähelepanelikult uurima tema töid. Neis avaldub sügav religioossus selgitab mõndagi, mis muidu klassikalise füüsika puhul arusaamatuks jääb.Teoloog Arne Hiob püstitas küsimuse, kas teoloogia saab olla teadus. Läbi ajaloo on see olnud fakt. Ilmutuse ja jumala uurimine arvatavasti teaduse alla ei käi, kuid usk ja uskujad on olemas ning neid saab ka teaduslikult uurida.Filosoof Roomet Jakapi demonstreeris, kuidas Rober Boyle käsitles omal ajal teaduslikult, spetsiaalselt ja üksikasjalikult surnuist ülestõusmise võimalikkuse küsimust. Kristlasena loeb Boyle loomulikuks seisukoha, et surnute ülestõusmine toimub maailma lõpus paratamatult. Boyle´i arutluskäigud on põhjalikud ning erakordselt huvitavad. Kuid miks on meil neid uurides naljakas tunne? Nali kaob, kui tajume, et paarisaja aasta pärast on sama naljakas lugeda tänapäevaste loodusteadlaste töid.

Konverentsi teese saab näha meie koduleheküljelt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=83&Itemid=84

lugemis.vara

MIDA LENDAVAD LINNUD KÕNELEVAD

Arne AderLugusid lindudest

Huma, 2005

“Huvi ja sõprus teevad lähedaseks,” kirjutab loodusemees Arne Ader oma linnuraamatu sissejuhatuses. See raamat kinnitab öeldut. Sõbralikul moel kirjutab ja pildistab Ader meile täpseid lugusid lindude elust, kommetest ja harjumustest. See teeb raamatu hea populaarteadusliku raamatu vääriliseks. Siit saab teada nii lindude rännetest kui sellest, miks kakul on suur nägu ja miks ta vaikselt lendab. Sümpaatne on seegi, et käsitletud lindude seas leidub ka selliseid, mida iga lihtsurelik näha võib, mitte ainult fanaatikud. Nagu kajakad, harakad, varblased, tihased.

See täpne ja huvitav raamat võiks olla nii noore loodussõbra kui eakama loodustundja laual.

teadus.ee

asja.tundja

NAHKHIIRED JA IIDNE VULKAANILISE TUHA KIHT LAAGRI TUNNELITES

Eesti Päevalehes ilmus 6. veebruaril artikkel Laagri maa-alustest käikudest kui võimalikust turismimagnetist, vt http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=311460 Sellega seoses uuris teadus.ee asjatundjatelt nende allmaakäikude tähtsust.

Mis on Laagri maa-alused käigud? Kui olulised need geoloogia jaoks on? Kuidas on olukord käikude riikliku kaitsega? Kuidas hetkeolukord geoloogilise uurimisega? Kuidas suhtuda nende avamisse turistidele?

Vastab geoloog Olle Hints TTÜ Geoloogia Instituudist:

Kõik kõnealused tunnelid — koobasteks ei tahaks neid nimetada — on rajatud meie aluspõhja Ordoviitsiumi vanusega lubjakividesse Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni ehitamise käigus 20 saj. algusaastatel. Kuna Põhja-Eesti klindist lõunasse jääval alal on aluspõhja paljandeid vähe, siis kujutab iga selline koht endast väärtusliku “akent” meie geoloogilise minevikuga tutvumisel ja selle uurimisel. Laagri käikude piirkond — geoloogid tunnevad seda ala Pääsküla kõvikuna — oli oma paljandite poolest tuntud juba 19. saj. keskel, ammu enne merekindluse ehitamist.Lisaks sellele üldisemale geoloogilisele huvile seondub Laagri tunnelitega üks palju konkreetsem asjaolu. Nimelt on tunnelites jälgitav ca 30 cm paksune kollakas savikiht, nn Kinnekulle metabentoniit, mis tekkis hiiglasliku vulkaanipurske tagajärjel suurt ala katnud vulkaanilisest tuhast. Arvatakse, et on tegu Fanerosoikumi (viimase u 500 miljoni aasta) suurima vulkaanipurskega. Lõuna-Rootsis on sama kihi paljandeid mitmeid, seal küündib selle paksus mitme meetrini. Eesti alal ja kogu Balti ürgmere idapoolses osas on aga Laagri tunnelid ainsaks kohaks, kus Kinnekulle metabentoniit paljandub.

Laagri käikude laes on haruldane mälestus iidsest vulkaanipurskest.

Foto: Olle Hints

Metabentoniidi vulkaanilise päritoluga seondub terve hulk geoloogilisi probleeme ja võimalusi nende lahendamiseks. Näiteks on vulkaanilised kihid praktiliselt ainsad, millest saab määrata meie aluspõhja kivimite arvulist vanust (viimased dateeringud annavad Kinnekulle kihi vanuseks u 455 milj. aastat). Sellele lisandub rida mineraloogilisi ja geokeemilisi aspekte (millal üks või teine mineraal tekkis, millised olid Ordoviitsimi merevee omadused jne). Samuti on võimalik uurida, kuidas mõjutas paksu tuhakihi settimine tollast põhjaelustikku ning selle erinevaid esindajaid. Nende küsimustega on geoloogid Laagri tunnelites viimastel aastatel tegelenud ning küllap tegelevad ka edaspidi.Kõige olulisem on ehk siiski asjaolu, et väga lühikese aja jooksul tekkinud vulkaanilised tuhakihid võimaldavad geoloogilises mõttes ühe ajahetke uurimist ning modelleerimist väga suurel alal. Sellest tulenevalt on Laagri tunnelid, täpsemalt tunnel 4. varjendi kohal valitud ühe geoloogilise ajalõigu, Keila ea, tüüpläbilõikeks ehk stratotüübiks, mis sellisena väärib erilist kaitset ja säilitamist. Geoloogilise objektina ei ole tunnelid jt paljandid Laagris praegu siiski kaitse all, küll aga olulise käsitiivaliste talvitumiskoha ning muinsuskaitseobjektina.Kindlasti tuleb hea seista selle eest, et käigud oleksid teadlastele, sealhulgas geoloogidele, ka edaspidi ligipääsetavad. Turistidele võiks avada käikudest siiski vaid ühe lõigu, näiteks 1. varjendist põhja suunas kulgeva käigu, kus tingimused nahkhiirte talvitumiseks on tõenäoliselt kõige halvemad, kuid mis oleks väga sobiv militaarse ajaloo ja arhitektuuri, aga ka meie geoloogilise mineviku tutvustamiseks.

Kui olulised on Laagri tunnelid nahkhiirte jaoks? Kuidas neid praegu kaitstakse? Kuidas hetkeolukord nahkhiirte ja nende uurimisega? Kuidas suhtuda nende avamisse turistidele?

Vastab nahkhiirte uurija Matti Masing:

Peeter Suure Merekindluse (PSM) maa-alused käigud (nn koopad) Laagris, Irus jm(kogupikkusega ca 9 km) rajati Tallinna ümbrusesse 20. sajandi teisel kümnendil. 1947. a peale on neis käikudes teada nahkhiirte talvekolooniad, 1989. a peale on need käigud looduskaitse all. Osa PSM koopaid on 1994. a alates nahkhiirte riikliku seire paik. Koobastes viibimine ilma asjatundjast giidita on ohtlik, ilma loata viibimine ohustab nahkhiirte talvekolooniaid. Kaitse-eeskirja järgi ei tohi koopaid ilma loata külastada nahkhiirte talvitumise ajal (septembrist mai alguseni); koopa-avade ümbrus peab olema looduslik, sinna ei tohi ehitada maju ega teid.PSM käigud on tähtsad nahkhiirte talvitumisel, nahkhiired koonduvad siia vähemalt 100 km raadiusega alalt. Kõigis käikudes kokku (Laagris, Irus jm) talvitus vahemikus 1964 — 1988 igal talvel hinnanguliselt 900 — 1000 nahkhiirt 5– 6 liigist.Ehitajad, turistid jt huvilised peavad teadma, et tegemist on kaitsealadega, kus inimene peab täitma kehtivaid kaitse-eeskirju.

Koopa seinal magavad TIIGILENDLASED. Nende und ei tohi häirida! (PSM, 2002).

Foto: Matti Masing

Laagri käikudes pole nahkhiiri loendatud ca 20 aastat, kuid avade puudulikkuse ja linna läheduse tõttu on seal nahkhiiri praegu ilmselt suhteliselt vähe. Seda olukorda saaks parandada, kui nahkhiireteadlastelt tellitaks käikude ja nende seisundi uuringuid ning nende uuringute põhjal taastataks vanad sissepääsuavad, ümbritsedes need kaitsevööndiga, mis on valve all ja kus inimesed ilma loata ei või liikuda. Need on nahkhiirte kaitsekorralduse tööd, mida tellimata ja teostamata pole võimalik nahkhiirte talvekolooniaid inimmõju eest kaitsta.PSM käigud peaksid olema ka muinsuskaitse objekt, kuid selles osas pole seni veel märgatavaid tulemusi näha. 1990. aastate keskel või lõpus lõhkusid betoonvarjendite rüüstajad laed enamikus varjenditest, eemaldades sealt raudkonstruktsioone ja kukutades põrandale bituumenikuhilaid.

PSM käikude puhul peitub lahendus looduskaitse ja muinsuskaitse koostöös. Kaasates nahkhiirte eksperte, on võimalik osa käike (eriti pool-maapealseid varjendeid) inimestele eksponeerida, kuid enamik käike — eriti sügavaid, veisiseid ja talvel sooje — tuleb jätta nahkhiirtele, kuhu turiste ei lubata.

küsi.julgelt

KUIDAS KASS NURRU LÖÖB?

Mul on ainult üks küsimus – miks kass nurru lööb ja mis üldse toimub kassi sees, kui ta nurrub?
Katri

Vastab füüsik Tiit Kändler:

Esmapilgul lihtlabane küsimus osutub loomauurijatele siiamaani raskeks pähkliks. Teen väikese ülevaate, mida kirjandusest leidsin.Miks kass nurrub? Väga vastuolulistel ja erinevatel põhjustel. Kass nurrub, kui ta on õnnelik. Või on hoopis stressis. Nurrumine tundub kassi maha rahustavat. Võibolla isegi kassi valu vaigistavat. “Ma ei ohusta sind,” ütleb ta selle häälitsusega teisalt. Emakass nurrub ka siis, kohtab oma poegi. Nii et nurrumise sügavamat põhjust teab vaid kass ise.

Kass seda teab, miks kass nurrub.Nurrumise mehhanismi kohta oli siiani palju võistlevaid teooriaid. Selliseid nagu kassi võltshäälepaelte sisse- ja väljahingamisest tekkinud võnkumine, verehääl aordis, keeleluu võnkumine, kopsudes tekkiv resonants. Nüüd arvatakse siiski, et nurrumine tuleb kassi häälepaelaaparaadi või häälekarbi rütmilistest impulssidest. Kassi ajus on justkui kell, mis saadab hääleaparaadi lihastele korrapäraseid närvisignaale, mispeale nood mitu korda sekundis sulgevad ja avavad hääleläbikäigu.Nõnda võib kass näuguda ja nurruda samaaegselt, mis on eriti müstiline.

Suured kaslased möirgavad, tiiger võib nii nurruda kui möirata, puumad ja gepardid aga ainult nurruvad.

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetajad: Tiit Kändler, Tiit Lepik. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.