Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 56

nadalteaduses-9076929
teadus.eenr 56

reede, 04. august 2006

nädal.mõttes

“Teadus vastab küsimusele “miks” ja kunst küsimusele “miks mitte”.”
Ameerika minimalistlik kunstnik Sol le Witt (s 1928.)

nädal.pildis

Kunstilised tulnukad. Universumi universaalne keel on kunst. Nii kinnitab kunstnik Jonathon Keats. Ja nad on meile juba saatnud kunstiteoseid, ent meie otsime sõnumitest Pythagorase teoreemi. Keats väidab, et on dekodeerinud kunstiteoseid raadiosignaalidest, mis on saabunud kusagilt Jäära ja Kalde tähtkujude vahelt. Arecibo observatooriumi kinnipüütud signaali on siiani peetud tähendusetuks. Keats olevat sellele aga tähenduse andnud. Mis seal ikka, küllap on mehe näitusel, mis avati Judah L. Magnese muuseumis Berkleys Californias, kosmiline edu. Toodud pildil on Jonathon Keatsi teos “Populaarteadus”.
Allikas: New Scientist

nädal.arvus

Kosmiline tolmAastas langeb Maale 40 000 tonni kosmilist tolmuEestile 4,5 tonniRuutkilomeetrile 80 grammi

Inimesele tema eluea jooksul 10 milligrammi

teadus.ee suve.kool

suvekool-4564800

teadus.ee suvekool stardib ikka, nagu ette nähtud oli. 25. augustil. On olemas täpne ja tõenäosuslik suvekooli kava, vt seda meie portaalis www.teadus.ee.

On veel mõni vaba(nenud) koht.

täna.kavas

Ajalugu: Liiv ja vaaraod.
Psühholoogia: déją vu fenomen.
Kosmos: Planeetidevaheline tolm Antarktikas.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

SAHARA LIIVASTUMINE LÕI EGIPTUSE TSIVILISATSIOONI

Musoonvihmasadude vähenemine tekitas praeguse Sahara kõrbe. See tõi kaasa põllumajanduse lakkamise ja karjakasvatuse alguse. Enamgi veel, see vallandas rahvaste rände Niiluse äärde, mis omakorda tegi võimalikuks püramiidide tsivilisatsiooni. Sellise sündmuste jada on taastanud Kölni ülikooli teadlased Rudolph Kurper ja Stefan Kröpelin. Uurides geoloogilisi ja ökoloogilisi andmeid, said nad teha järelduse, et 10500 aasta eest hakkas kõrb põhja poole peale tungima ja järgneva mõne sajandiga edenes 800 kilomeetrit. Lõunas elavad inimesed järgnesid mussoonidele põhja poole, hõlvates Ida-Sahara. Järgmise 3000 aastaga ilmastik ei muutunud ja inimesed hakkasid pidama karja. 7300 aasta eest ei jõudnud vihmad enam Egiptuse Saharasse. Inimesed taandusid ühes oma pudulojuste karjaga Niiluse kallastele. Ja 5500 aasta eest hakkas seal tekkima vaaraode tsivilisatsioon.

Džoseri püramiid on üks varasemaid püramiide.See tore käsitlus, kuidas ilmastik tõukas edasi inimajalugu võib olla tõsi, võib aga olla ka spekulatsioon. Sest miks pidid karjakasvatajad ühtäkki ajama püsti hiiglaslikke püramiide. Vaevalt et need veiste piimaandi suurendasid.Muuseas, umbes samal ajal, mil egiptlased higi ja vaevaga oma esimesi kivist külalisi püstitasid, elasid meie esivanemad rahumeeli oma jõgede ja järvede ääres ning neile piisas, et oma surnud lihtsalt maha matta. Kliima oli siis eriti soodne, laialehelistes metsades loomi külluses. Nii et polnud vaja näha vaeva ja loomi pidada.

Kui aga kliima hakkas käest minema ja külmenema, algasid ka siinmail hädad, mis lõpuks viisid välja igasugust sorti linnuste ehitamisvaevadeni. Nii et siinmailgi võib näha ilmataadi kätt eluviiside suunamisel.
Tiit Kändler

vänge.lugu

ELEKTER KANNAKS ELU LAIALI

Elektriliselt laetud pisilased võiksid levitada ühel planeedil tekkinud elu kogu universumis. Nad sõidaksid elektromagnetväljade seljas ja täidaksid enestega kõikvõimalikud elupaigad. Esmakordselt tuli selle ideega välja rootsi keemik Svante Arrhenius 1908. aastal. Nüüd on ameerika elektriinsener Tom Dehel kinnitanud, et laetud mikroobid saaksid Maa magnetosfäärist lahkuda plasma ja magnetvälja “sõltumatute osiste abil”. Ning kantuna päikesetuulest edasi reisida.
Allikas: New Scientist

euroopa.mõtleb

MA OLEN SEDA JUBA KOGENUD!

Leedsi ülikooli psühholoogid on saamas jälile, mis põhjustab inimesel tunnet, justkui ta oleks olnud olukorras, kus ta ometi pole saanud olla. Paljud meist on kogenud seda tundmust, mida nimetatakse déjà vu. Kuid tavaliselt tuleb seda väga harva ette. Mõnele inimesele aga on déjà vu tõeline piin. Dr Chris Moulin räägib patsiendist, kes ei tahtnud tulla haiglasse ravile, kuna väitis, et on seal juba olnud. Tema haigus oli arenenud nõnda kaugele, et ei saanud vaadata telerit, kuna väitis, et on seda saadet juba näinud. Kui naine talt küsis, et jutustagu sisu, väitis mees, et ta ei mäleta. Psühholoogid on korraldanud mitmeid katseid vabatahtlikega, kellel palutakse meelde jätta sõnu. Siis hüpnotiseeritakse nad neid sõnu unustama. Hüpnoosist ärganutele aga loetakse need sõnad ette. Ja lastakse neil kirjeldada oma tundmusi. Krooniline déjà vu võib viia hullumeelsuseni. Selle all kannatanud võivad meenutada detaile sündmustest, milles nad kindlasti ei osalenud. See viitab, et ajus on kaks eri süsteemi, mis mälu sisu esile kutsumisel töötavad. Meie aju oimusagaras asuv võrgustik hakkab tööle, kui meenutame minevikku, luues tunde mäletamisest, kuid ühtlasi ka tunde, et olime ise minevikus. Kroonilise déjà vu all kannatanutel aga on see võrgustik kas üliaktiivne või pidavalt sisse lülitatud, luues mälestusi, mis ei esine. Dr Moulin soovib luua andmestiku, mis sisaldab kroonilise déjà vu all kannatajaid üle kogu Maa. Vt ka dr Moulini seletusi déjà vu kohta: www.leeds.ac.uk
Allikas: AlphaGalileo/Leedsi ülikool

euroopa2-6906773

KOSMILINE TOLM ANTARKTIKA IGIJÄÄS

Igal aastal langeb Maale umbes 40 000 tonni kosmilist tolmu. Oma planeetidevahelisel reisil laetakse tolmuosakesed päikesetuule heeliumi aatomitega. Nii rikastuvad nad heeliumi haruldase isotoobiga 3He. Mõne mikromeetri suurusega tolmuosakesed läbivad muutumatult Maa atmosfääri ja langevad ka polaaraladele. Igijääst on neid võimalik üles leida, mõõtes 3He ja 4He suhet. Kosmilistes osakestes on 3He 5000 korda enam kui maistes osakestes. Nõnda õnnestus teadlastel mõõta kosmilise tolmu terakesi, mis olid langenud Lõunamandrile 30 000 aasta eest. Andmed saadi Euroopa Antarktika jääpuurimise projekti EPICA raames ning nende töötlemisel osales Saksamaal Bremerhavenis asuv Alfred Wegeneri instituut.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub

VIIKINGIPÄEVAD KAPTENITE KÜLAS

Taas tulevad Käsmu Viikingipäevad.
Aeg: 4, 5, 6. august.
Kava: 4. augustil laagri püstipanek ja töö alustamine. 5., 6. august avatud kõigile huvilistele.Toimuvad traditsioonilised töötoad: sepatöö, pronksi- ja tinavalu, keraamika, erinevad tekstiili alad, seebikeetmine. Tutvuda saab muinasaegse elu-oluga. Ennustatakse ruunidega, pakutakse soolakala, leiba ja karaskit, keedetakse seepi, näidatakse võitluskunsti. Külalised ka Valgevenest ja Lätist.

Õpitoad:

Pronksivalu — Harvi Varkki;Tinavalu — Läti meistrid;Sepatöö — Mart Salumaa;Toomas Mägi aka Mäga — pronksist ja hõbedast sõrmused ja käevõrud;Meelis Säre aka Vanakaru — muinasehted;Aarne Vaik — Nahatöö: pastlad ja vöötaskud;Eelin Tiidema — keraamika, maapõletus;Gilleke Kopamees — tutvustab maalambaid.

Kes tahavad laagrisse jääda ja varem osalenud pole, võiks muuseumiga ühendust võtta, et teada saada, kuidas end ette valmistada.Kindlasti tasuks ette registreerida, et oleks kindel töötuppa mahtumine. Eriti pronksivalusse ja teistesse pikkadesse töödesse. Töötoa maksumus 100 krooni päev.Eelmistel kordadel on olnud külastajaid 4000 — 5000, kuid kaks aastat tagasi isegi ligi 10 tuhat inimest.Süüa saab osta ka kohapealt. Ööbimine telkides või öömajades, mille inimesed ise Käsmus leidma peavad.Sissepääs: annetus ürituse toetuseks, vastutasuks saab kingituse.

Info: Käsmu Meremuuseum, www.kasmu.ee

; tel: 3238136; 5297135. Allikas: Käsmu Meremuuseum.

BRITI NÕUKOGU OOTAB NOORTEADLASI KESKKONNASEMINARILE

Briti Nõukogu, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Scottish Association for Marine Science kutsuvad noori teadlasi rahvusvahelisele seminarile teemal “Merekeskkonnakaitse ja looduskaitse”.Seminar toob kokku noorteadlased Eestist ja Suurbritanniast eesmärgiga aidata leida ja arendada koostöösidemeid. 20 — 21. oktoobril Tallinnas toimuva seminari eesmärgiks on arutleda merekeskkonna ja looduskaitsega seonduvate küsimuste üle ja teha uurimisplaane.Kandideerima oodatakse:doktorante, järeldoktori programmide uurijaid või teadlasi, kes on kraadi kaitsmise järel töötanud erialasel ametikohal alla 5 aasta ja kelle uurimisvaldkond seondub merekeskkonna, merereostuse ja selle võimalike mõjude ning looduskaitse temaatikaga. Vajalik on inglise keele oskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvorm Briti Nõukogu kodulehel www.britishcouncil.ee

Kandideerimise tähtaeg: 22. august 2006. Taotlusi ootadatakse aadressil Briti Nõukogu, Vana-Posti 7, Tallinn 10146 või elektrooniliselt ingrid.veinmann@britishcouncil.ee
Lähemalt vt www.britishcouncil.org
Allikas: Briti Nõukogu

RÄÄGITAKSE EUROOPA IDENTITEEDI KUJUNEMISEST

Sel nädalavahetusel, 5.–6. augustil toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi suures saalis (Rüütli 10) rahvusvaheline seminar “Keskaegne Läänemereruum: oma ja võõras”. Kõigil ajaloohuvilistel on võimalik tasuta kuulata erinevate ülikoolide juhtivate teadlaste ettekandeid ja arutlusi. Turu Ülikooli professor Pertti Anttonen, Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe, Tartu Ülikooli professor Ülo Valk, Aalborgi Ülikooli dotsent Torben K. Nielsen, Helsingi Ülikool õppejõud Derek Fewster, Tallinna Ülikooli õppejõud Marek Tamm ja Soome Kirjanduse Seltsi peasekretär Tuomas M.S. Lehtonen otsivad seminaril uusi lähenemisviise euroopalike identiteetide kujunemisele, aga ka keskaegse ja kaasaegse identiteediloome vahekorrale Läänemere äärsetes maades. Kõrvutades Eestis ja naabermaades läbiviidavat uurimistööd ning paigutades seeläbi meie varasema ajaloo laiemasse konteksti, on arutelu eesmärgiks jõuda lähemale ka Eesti tänapäevase identiteedi ja selle ajalooliste lätete mõistmisele. Lisaks avalikele loengutele toimuvad seminari raames ka ekskursioonid Tallinna vanalinna ja Eesti Ajaloomuuseumisse. Seminarile on oodatud õpilased ja üliõpilased, õpetajad ja õppejõud, muuseumitöötajad, aga ka kõik teised ajaloohuvilised. Seminari töökeel on inglise keel. Seminarile saab registreeruda, kirjutades e-posti aadressile cms@ai.ee. Lisainfo: Linda Kaljundi, Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse koordinaator, tel 56 649 342.
Vt programmi: www.ai.ee
Allikas: Tallinna Ülikool

küsi.julgelt

KUIDAS LENNATA KUI LIND

Kuidas liigub õhk lindude tiibade all, et nad lennata saavad? Mõnikord lehvitavad tiibu, aga mõnikord liuglevad. Ja kuidas nad õhku tõusevad? Ja kuidas lennuk õhku tõuseb, kui ta tiibu ei lehvita? Kuidas linnud ja lennukid õhus liikumissuunda ja kõrgust muudavad, kuidas kõrgust hoiavad?
Marika

Vastab teadus.ee toimetaja, füüsik Tiit Kändler:

Hiljuti selgitati ajakirjas Scientific American lugejatele, kuidas lennuk lendab. Sellele järgnes lugejakirjade tulv. Väideti, et selgitus oli ekslik. Nonii. Püüame siis vähemalt põhimõtteliselt ja lühidalt selgust saada. Õhus lendava linnu ja tavaliselt ka lennuki tiib on ülaltpoolt kumer, altpoolt sile. Seetõttu peab õhk ülaltpoolt kiiremini läbi voolama kui alt. Ja see (Bernoulli nime kandva seaduse kohaselt) tagabki, et õhk tõukab tiiba alt üles. Teisalt on linnu ja ka lennuki tiivad kaldu, tõustes veidi tagant ettepoole. See kaldenurk tagab (Newtoni mõju ja vastumõju seaduse põhjal) vajaliku üleslükkejõu. Tiib justkui peegeldab talle vastu tormavat õhuvoolu allapoole, mis tekitabki üles lükkava jõu. Lennuk saab laskuda ja tõusta, suurendades õhutakistust vastavas suunas oma tiibades asuvate klappide abil. Ja suunda muudab nagu laev, sabas oleva tüüriga. Muidugi ei püsiks lennuk õhus ilma mootorite jõuta, olgu need siis propeller- või reaktiivmootorid. Ka nende võimsuse suurendamine või vähendamine muudab lennuki lendu. Lind mitte ainult et ei lehvita tiibadega, vaid ka tüürib nende abil osavalt. Tema teadis ammu enne Bernoullit ja Newtonit, kuidas füüsikaseadused toimivad.

lennuk-9767068

Lendutõusmisega on aga mõnedel linnuliikidel tõsine tegu. Ega luigelgi see kerge ole. Kuid osa linnuliikide esindajad ei suuda üldse maast tõusta, nad kas ongi kogu aeg õhus või kukutavad end kaldajärsakult alla ja seeläbi lendu pääsevad, et järsaku otsa jälle puhkama lennata. Muidugi kasutab lind osavalt ära ka tõusvaid õhuvoolusid – nii nagu purilendur seda tema eeskujul teeb.

lugemis.vara

VANA HEA EINSTEIN

Albert Einstein, Leopold InfeldFüüsika evolutsioonTõlkinud Harri Õiglane

Eesti Riiklik Kirjastus, 1962

Riiulilt üht-teist otsides sattus pihku vana raamat. Albert Einsteini käsitlus füüsika ja teaduse arengust. 1938. aastast, eesti keeles 1962. Olin seda lugenud õige ammu. Viskasin pilgu sisse ja ei saanud enam jätta. Niivõrd selget seletust, kuidas tekkis relatiivsusteooria ja kvantmehaanika pole näinud. Küps Einstein ei kartnud olla lihtne! Ja on 70 aastat hiljem ikka veel värske. Soovitan huvilistele soojalt küsida raamatukogust või antikvaarilt. Milliseid teadusraamatuid tol ajal ometi trükiti. Isegi aineregister on olemas. Ja Harri Õiglase asjatundlik tõlge. Mõni kirjastus võiks selle pikemata välja anda. Klassika, mis ei vanane. See raamat sündis paguluses. Ja sel eesmärgil, et Poola juut Infeld, kel lõppes toetusraha, saaks raha USA-sse edasi jäämiseks ega peaks ohtlikule kodumaale naasma. Nad vestlesid teemadest Einsteiniga, siis läks Infeld ja pani osa kirja. Einstein tegi oma parandused. “Kui me ei usuks, et tegelikkust on võimalik haarata teoreetiliste konstruktsioonidega, kui me poleks veendunud, et meie maailmal on olemas seesmine harmoonia, siis ei oleks ka teadust. See usk on ja jääb alati koguteadusliku loomingu põhimotiiviks,” kirjutavad füüsikud. teadus.ee
teadus.ee

Jaga