Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 42

teadus.eenr 42

reede, 10. märts 2006

nädal.mõttes

“Aastad ja ajastud vahelduvad, soe asendab külma, külm sooja, rahvad rändavad, riigid tõusevad ja hävivad, möllavad sõjad, katkud, näljad, maapind väriseb, neelates linnad ja külad, meri tõuseb ja uhab hulkade eluasemed, aga inimest see ei heiduta: tema usub, et elu läheb aina paremaks.”
Anton Hansen Tammsaare, ajalehes “Vaba Maa”, 1936.

nädal.pildis

Teadusfoto Grand Prix. Teadusfoto võistlusel võitis peaauhinna hülgeuurija ja loodusemehe Ivar Jüssi foto “Hülgepoegadelt vereproovide võtmine ajujääl.” Tehtud on see Saaremaa läänerannikust ca 6 km eemal avamere ajujääl 1996. aastal Eesti-Norra ühisekspeditsiooni ajal.

teadus.ee nädal.arvus

1 inimene 1 km vedada võtab energiatAuto 1200 calBuss 600 calRong 550 calJala 60 cal

Jalgratas 20 cal

Allikas: WorldWatch täna.kavas

Teadusfoto: Võistluse tulemused.
Geneetika: Eesti teadlased uurisid Kesk-Euroopa juutide päritolu.
Teaduspreemia: Ülikiire pööritaja tõi innovaatikapreemia.
Teadusaabits: Mis on rahvusteadus.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

EESTI VÄLJAPAISTVAST TÄHTSUSEST

Vahel tasub teada, kui maailma naba me ikka oleme. Uurisin, kui palju kirjutasid aasta jooksul Eestist teadusajakiri Nature ja populaarteaduslik ajakiri New Scientist. Möödunud aasta juunikuus kirjutas New Scientist, et Plantlife International uuris, kuidas on Eestis, Valgevenes, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias lood taimestiku kaitsega. Seitsme Ida-Euroopa maa puhul leiti 796 tähtsat piirkonda, kus on suur liigirohkus, suur arv ohustatud liike või ohustatud elupaigad. Neist 170-l pole ametlikku kaitset ning on turismi, intensiivse põllumajanduse, metsanduse ja arendustegevuse surve all.
Juulis mainis Nature ära Eestit kui paika, kus elavad geograafiliselt isoleeritud rahvarühmad, kelle peal geneetikud kompleksseid haigusi uurida saavad. Möödunud aasta detsembris avaldas Nature Uppsala ülikooli geoloogi Catherine Boisverti artikli sellest, kuidas ürgkala tagumistest uimedest neljajalgse kõndija tagajalad said. Ta toetub muuhulgas TTÜ Geoloogia Instituudi teadlase Elga Mark-Kuriku poolt 1972. aastal Läti liivakaevandusest leitud Devoni fossiilile Panderichthys rhombolepis. See on neljajalgsete lähim sugulane, mis on tervikfossiilina leitud. Selle aasta jaanuaris teatab Nature tööreklaam, et EMBO kuulutab välja kuue väljapaistva teadlase granti Kesk-Euroopas. Grantivõitjate seas on Tartu ülikooli teadlane Mart Loog oma tööga proteiini kinaasi signaliseeriva võrgustiku uurimisest eukariootilises rakutsüklis. Tartu on sattunud riigimärgi alla CZ. Seevastu Brno aga märgi alla EE.Ning ülemöödunud nädalal teatas Nature, et 75 uurijat ja keskkondlast Hispaaniast Eestini kogunes Wageningenisse, et arutada, kuidas ikka mõõta, kas intensiivne põllumajandus on looduslikule mitmekesisusele kahjulikum kui säästev põllumajandus.

Ja ongi kõik.

Tiit Kändler

teadus.foto

TEADUSFOTO KONKURSS TÕI 231 TÖÖD

31. jaanuaril lõppenud teadus.ee korraldatud teadusfoto võistlus tõi 42 autorilt kokku 231 tööd. 22. veebruaril vaagis neid hindamiskomisjon.Asjatundjate seltsi kuulusid: Alvar Soesoo, TTÜ Geoloogia Instituudi direktor, žürii esimees;Rein Vaikmäe, TTÜ teadusprorektor;Ago Samoson, KBFI direktor;Toomas Tuul, fotograaf;Leida Lepik, Regio esindaja;Raul Meel, kunstnik;Mart Ummelas, ajakirjanik;Märt Haamer, Overalli esindaja;Riina Pärg, EMHI sektorijuhataja;Anu Korge, EMHI meteoroloog;Rein Veskimäe, teadusajakirjanik.

40 väljavalitud tööd raamitakse ja neist moodustatakse mööda Eestit liikuv näitus. Osalejate autasustamine toimub 23. märtsil kell 16.00 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi saalis Tallinnas Mustamäel, Akadeemia tee 23. (Vt asukohta www.kbfi.ee).

Kavas on 40 raamitud foto vahel lõpuõhtul välja loosida EMHI auhind, Horisondi ja Cheese´i aastatellimused ning Regio atlaseid. Lõpuõhtul esineb Tõnu Tepandi juhtimisel näitlejaid, kes loevad võistlusele saadetud piltide lugusid ja Tiit Kändleri äsjavalminud Teadusaabitsat. Näidatakse teadusfotode slaidiprogrammi ja kõiki osavõtnud pilte. Füüsikalised katsed. Üritus kavandatud mitte niivõrd galana, kui töötoana, kus osalejad ja miks mitte ka võimalikud tulevased osalejad saavad üksteise loomingut näha ja selle üle kõnelda.Meie võistlus ei oleks saanud toimuda ilma Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Geenikeskuse, KTK Overalli, Regio, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi, ilm.ee, Eesti Geenikeskuse, ajakirjade Cheese ja Horisont sõbraliku ning rahaliku toetuseta.Suur tänu osalenutele ja toetajatele.

Anti välja Grand Prix ja kuus eripreemiat. Need on järgnevad.

Grand Prix. Auhind Overallilt ja Regio kaart.

Ivar Jüssi. Hülgepoegadelt vereproovide võtmine ajujääl.

Tehtud Saaremaa läänerannikust ca 6 km eemal avamere ajujääl 1996. aastal Eesti-Norra ühisekspeditsiooni ajal.
Autor: hülgeuurija ja loodusemees.

Anneli Palo. Kevade algus. Regio auhind.

Kaartide koolutamine on algaja käes üsna aeganõudev ettevõtmine, samas on hea omada planeeritud välitööala kohta kogu võimalikku materjali samaformaadilisena. Nii rändabki see töö koju kaasa. Ei takista ta kuidagi perega suhtlemist ja võimaldab teistelegi anda õpetust, kuidas interpreteerida valevärvilist aerofotot või maakasutuskaarti. Nagu näha, pakub Sõrve sääre lõunaotsa aerofoto erilist huvi meie kassile.
Autor: Eesti Maaülikooli ja TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituudi teadlane.

Heiti Paves. Neuronid. Regio auhind.

Embrüonaalsed sensoorsed neuronid kultuuris. Roti seljajuure ganglionist, 13. embrüonaalne päev. Neuronid rakukultuuris on närvikoe arengu mudelobjekt. Mikrofilamendid on värvitud kumariin-falloidiiniga siniseks, neurofilamendid antikehadega punaseks. 2003.
Autor: TTÜ Geenitehnoloogia Instituudi vanemteadur.

Rando Pikner. Ülekuumenemise nähud. TTÜ auhind.

Rando Pikner ja Indrek Edur on tegemas 70W impulsstoitebloki soojusmõõtmisi. On selgumas, et meie tehtud soojusarvutused on olnud liiga optimistlikud — täiskoormuse ajal tõuseb RC ahela takisti temperatuur kriitiliselt kõrgeks ja põletab läbi 3W takisti. Põhjuseks on liiga suured pingepiigid, mida see RC ahel peab summutama. Lahendus on panna kas suuremat võimsust kannatav takisti või ümber disainida liigpinge piike neutraliseeriv ahel.

Antud teema impulsstoiteblokkide arenduses on oluline, kuna vanamoodsad lineaarregulaatoritega ja 50Hz laminaattrafodega toiteblokid on suured, rasked ja nende kasutegur madal. Impulsstoiteblokid aga on väiksed, kerged ja kõrge kasuteguriga. 132 kHz töötamise juures tuleb aga silmas pidada uusi ohtusid — elektromagnetilise ühilduvuse ja raadiohäirete probleeme. Selleks on vaja spetsiaalseid mõõteriistu ja laborit, mida kahjuks Eestis minu teada ei ole. Pilt on tehtud aprillis 2005 Nimburgis Saksamaal MS Balti Trafo emaettevõttes MS GmbH.
Autor: Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika magistrant.

Helje Pärnaste. Proovimine. TTÜ auhind.

“Proovimine” tähendab geoloogide keeles kivimiproovide kogumist uurimise eesmärgil. Makrokivististe uurijale tähendab see tundide, päevade ja mõnikord ka nädalate kaupa kivimi kiht-kihilt purustamist, et koguda kivimi dateerimiseks (vanuse määramiseks) mõningane kogus fossiile. Mikrokivististe uurijale tähendab see vastavalt eelneva kogemusega paika pandud koguse (siin umbes 1kg) kivimiproovi võtmist teatud vahemaa (kõrguse) järel ja hiljem laboris selle keemilist lahustamist mikrofossiilide kättesaamiseks. Viimane on tunduvalt tõhusam ja kiirem meetod kivimi vanuselise määrangu andmiseks. Siin ongi hea näide selle effektiivsusest seekord väga ekstreemsetes tingimustes — Viru kaevanduses: külmas, pimedas ja kohati üsna vesises kohas. Kahe tunni jooksul “proovisid” TTÜ Geoloogia Instituudi teadurid Uhaku ja Kukruse lademe kihte ja kirjeldasid jooksvalt läbilõiget umbes kahe meetri ulatuses — tulemuseks on viljakas, rahvusvaheliselt sügavat huvi äratav artikkel mikrofossiilide levikust Ordoviitsiumi ladestu kolmanda globaalse lademe piirikihtide kohta. Mina, vaesekene, makrokivististe uurija tagusin meeletult kogu selle kaks tundi samast võetud palasid vasaraga katki, kuid tulemuseks oli vaid paar mittemidagiütlevat trilobiidi fragmenti. Fotol vanemteadur Jaak Nõlvak Viru kaevanduses proovimas.
Autor: TTÜ Geoloogia Instituudi osakonnajuhataja.

Tanel Tuisk. Soolad. TTÜ auhind.

Keraamiline telliskivi, mida kasutati välispiirdes. Telliskivi pinnale on ladestunud välispiirdest migreeruv sool. Foto kujutab ilusat, puhast, kristallilise struktuuriga ehitise “kaunistust”, ent tegemist on siiski kahjustusega.
Autor: TTÜ Ehitusmaterjalide õppetooli lektor.

Helje Pärnaste. Maateadus. KBFI auhind.

Maateaduse professori kabinet Kopenhaageni Geoloogia Muuseumis paneb mõtlema kokkuleppelistest ruuminormidest Tallinna Tehnikaülikoolis: 6m2 — teadur, 9m2 — vanemteadur, 12m2 — professor. Endiselt ei mahu geoteadused arvutisse ja internetti, kuigi sinna on kolinud üksjagu sellest.
Autor: TTÜ Geoloogia Instituudi osakonnajuhataja.

vänge.lugu

KESK-EUROOPA JUUDID ON ASUTAJARAHVAS

Aškenazi juudid pärinevad vaid neljast esiemast. Sellega on nad kõige markantsemaid nn asutajarahvaid (founder nation). Ajakirjas The American Journal of Human Genetics avaldatud artiklis on aškenazi juutide põlvnemist uurinud 23 eri maade teadlast, sealhulgas Richard Villems, Ene Metspalu ja Toomas Kivisild Tartu Ülikoolist ja Eesti Biokeskusest. Kasutades emaliini pidi pärandatava mitokondri DNA täielikku järjestust, näidati et pool 8 miljonist aškenazi juudist põlvneb neljast naisest, kellel oli eriline mitokondri DNA, mis teistel rahvastel puudub. Teadlased järeldavad, et neli asutajatele kuulunud mitokondri DNAd laienesid viimase aastatuhande jooksul Euroopas oluliselt.Asutajaefektiks nimetas 1963. aastal evolutsioonibioloog Ernst Mayr uue populatsiooni rajamist väheste asutajate poolt, mis kannab isaliini populatsiooni geneetilisest variatsioonist vaid väikest osa.

Aškenasi juudid on Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Austrias, Ungaris, Valgevenes, Ukrainas, Poolas, Leedus, Tšehhis, Slovakkias. Lisaks neile on Ibeeria, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika juudid. Ajaloolistest allikatest on teada, et aškenazi juudid pärinevad Reini jõe aladelt ning nad laienesid Ida-Euroopasse. Kui aastal 1300 oli neid arvatavasti umbes 25 000, siis 20. sajandi alguseks juba 8 500 000. Selle populatsiooni seas on täheldatud ebaharilikku, üle 20 retsessiivse häire. Nüüd siis selgus, et see rahvas pärineb enamjaolt vaid neljast esiemast.

teadus.ee

mis.uudist

ILMUS NOOR-EESTIT UURIV KOGUMIK

Äsja esitleti kogumikku „Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid“. Kogumik koondab 2005. aasta mais peetud rahvusvahelise seminari „Noor-Eesti 100“ ettekandeid, lisades Noor-Eesti uurimisele seni läbitöötamata vaatenurki ning uusi leidusid. Ülekaalus on pigem alternatiivsed kui kanoonilised lähenemised rühmituse missioonile.
Artiklite autorid on Toomas Haug, Tiit Hennoste, Kaia Sisask, Õnne Kepp ja Elo Lindsalu. Võrdlusmomenti naabermaade sama perioodi kirjandusega lisavad Läti ja Leedu uurijate Benedikts Kalnači, Maija Burima ja Ramutis Karmalavičiuse artiklid. Kogumik on suunatud kultuurihuviliste laiemale ringile, kirjandusuurijaile ja filoloogiatudengeile.
Allikas: Tallinna Ülikool

MATEMAATIKAOLÜMPIAAD TULEKUL

Matemaatikaolümpiaadide veebilehel www.math.olympiaadid.ut.ee on nüüd väljas 1.– 2. aprillil peetava matemaatikaolümpiaadi lõppvooru ja 31. märtsil toimuvale huvipäevale kutsutud õpilaste nimekirjad. Järgmisel nädalal ilmub ürituste ajakava ja info kutsututele. Ühtlasi selgus ka tänavuse IMO-võistkonna valikvõistluse toimumise aeg. Seekord toimub IMO valikvõistlus 5.– 6. aprillil. Sel aastal juba 47. korda korraldatav rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad peetakse 6.– 18. juulil Sloveenias Ljubljanas.
Oleg Košik

mis.toimub

KUHU KALDUB MAASTIKUARHITEKTUUR?

Eesti Maaülikool alustab avalikku loengusarja “Quo vadis, maastikuarhitektuur?”, mille avab sel reedel, 10. märtsil, maaülikooli dotsent Simon Bell.Ingliskeelne avaloeng saab alguse Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis 10. märtsil kell 16.15 ja kannab pealkirja “Design with nature – beyond McHarg”. Simon Bell annab ülevaate Ian McHarg’i 1967. aastal ilmunud ja epohhilise tähtsuse omandanud raamatu “Design with Nature” alusideedest ning hindab loodusest lähtuva maastikuplaneerimise ja -kujundamise võimalusi tänapäeval, tuues näiteid enda töödest mitmetes maades.Avalike ettekannete sarja esinejad nii Eestist kui võõrsilt arutlevad selle üle, kuidas rakendada maastikuarhitektide teadmisi-oskusi ühiskonnale oluliste probleemide leevendamiseks.Ettekanded on suunatud üliõpilastele, õppejõududele, erialaspetsialistidele ja kõigile teistele huvilistele, kellel on soovi kaasa mõelda ning osaleda arutlustes nüüdisaegse maastikuarhitektuuri suundumuste üle.Eesti- ja ingliskeelsed loengud toimuvad reedeti. Sarja järgmise loengu peab 24. märtsil Eesti Maaülikooli dotsent Friedrich Kuhlmann teemal “Land of lands”. Järgmised esinejad on professor Juhan Maiste (Eesti Kunstiakadeemia/ Eesti Maaülikool), professor Jussi Sakari Jauhiainen (Oulu ülikool/ Tartu Ülikool), professor Sören Schöbel (Müncheni tehnikaülikool) ja professor Kalevi Kull (Eesti Maaülikool).

Täpsemat infot loengute kohta näeb lähipäevil maastikuarhitektuuri osakonna kodulehel pk.emu.ee.

Allikas: EMÜ

asja.tundja

ÜLIKIIRE PÖÖRITAJA

Eestis esmakordselt välja antud 500 000 krooni suurune riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest määrati kollektiivile koosseisus Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold ja Tiit Anupõld — tööde eest teemal “Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine”.

Mida see arendustöö tähendab, aitas teadus.ee jaoks selgitada KBFI direktor ja töörühma juht Ago Samoson.

KBFI-s tehakse tuumamagnetresonantsi (TMR) mõõtmisi väga kõrge lahutusega ja väga madalatel temperatuuridel. Kõrge lahutuse saamiseks peab proovi liigutama hästi keerulist trajektoori pidi. “Oleme maailmas praegu ainsad, kes suudavad sellist aparatuuri teha,” tõdeb Samoson. Teine võimalus on proovide lihtne pööritamine, kus KBFI eripäraks on see, et osatakse teha seda hästi kiiresti. Tiit Tuhermi ja teiste kolleegide jõupingutustega on saavutatud kuni 80 000 pööret sekundis. Instituudi maailmakuulsate andurite abil on üle maailma tehtud edusamme nii valkude kui kütuselementide, nii patareide kui katalüsaatorite arendamisel. Uuritavat ainet pööritatakse tugevas magnetväljas, nii tugevas, millist teist Eestis ei ole. Ja ei pööritata mitte lõbu pärast, vaid selleks, et uuritava aine kõige väiksemadki osakesed oleksid seadmele nähtavad.“Lihtsa pööritamise eesmärgiks on kuubilise sümmeetria imiteerimine – liigutad magnetvälja piki kolme omavahel risti olevat telge,” selgitab Samoson. Teatud mikromaailma vastasmõjude puhul on sellest küllalt, et imiteerida sfäärilist sümmeetriat, mille tegelik eesmärk on sõeluda andmetest välja see, mis ei sõltu üldse mingist magnetvälja suunast, vaid on iseloomulik uuritavale objektile. “See info aine kohta on nagu inimese isikukood – tähtis pole elukoht ega see, kus ta parasjagu on, vaid inimesega seotud arv. Me filtreerime uuritavast infost välja aineomase parameetri.”Eesmärgiks on nuuskida välja võimalikult täpset teavet molekulide omavaheliste seoste kohta, nende liikumiste kohta ja molekuli enda struktuuri ning atomaarse koostise kohta. Kui uuritav objekt on mitmekesine, siis eri molekulid võivad anda info väga ülekattuvalt, ja neid ei saa eristada.

Lähemalt vt EPL artikkel www.epl.ee

teadus.aabits

RAHVUSTEADUS

Rahvusteadus on teadus, mis ei ole võrreldav ühegi teadusega, mida viljeldakse väljaspool rahvust.Tavaliselt mõeldakse rahvuse all eestlasi. Rahvusfüüsika näiteks uurib, kuidas läheb eestlasel vabalt langevas liftis või kuidas eestlane neelab neutriinokiirgust. Rahvuskeemia uurib, mitu volti saab eestlasest, kui ta visata väävelhappesse. Rahvusfiloloogia omakorda püüab välja arvutada, millal inglise keelde jõuab esimene eesti laensõna. Rahvusfolkloor aga tegeleb rahvuspoliitikute kõnede kontentanalüüsiga, eesmärgiga avastada sealt jälgi regilaulu formaadist.

Rahvusteaduse tulemused avaldatakse reeglina Riigi Teatajas ja kantakse ette rahvusmeeskoori poolt. Tulevastele põlvedele talletatakse rahvusteadus rahvusraamatukogus, kust see iga aastatuhande täiskuuneljapäeval välja tuuakse ja rahvale näha pakutakse, et seejärel teha ruumi uuele rahvusteadusele. Rahvusteaduse taset oskab hinnata vaid rahvusteadlane. Kui rahvusteadlane lahkub välismaale raha teenima, siis muutub rahvusteadus hindamatuks.
Tiit Kändler

kuulamis.vara

LABOR ÜHENDRIIKIDEST JA KLIIMA KÜLMENEMISEST

Pühapäeval, 12. märtsil kl 17.15 avab Vikerraadio Labor uksed Neeme Raua intervjuuga Seattle’is töötava eesti teadlase, doktorant Hendrik Volliga, kes uurib seal hoonete valgustusprobleeme ja räägib teadustööst Ühendriikides ka laiemalt.Akadeemik Anto Raukas räägib reedel nädalakirjas Science tema kaasautorlusel ilmuvast publikatsioonist, mis osutab, et viimastel aastatel palju kõlapinda saanud kliima soojenemise ja mailmamere tõusu taga ei pruugi sugugi olla inimmõjusid.Lisaks intervjuu TTÜ Põlevkivi Instituudi direktori prof Jüri Soonega sellest, et Eesti põlevkiviteadus on elujõuline ja äratab üha laiemat huvi mitmetes riikides, kus kavandatakse põlevkivivarude tööstuslikku evitamist (USA, Prantsusmaa, Jordaania, Kasahstan jne) ning et juunis 2007 toimub Tallinnas järjekordne ülemaailmne põlevkivisümpoosion. Saatejuht Mart Ummelas. Labor on Vikerraadios kuulda pühapäeval kell 17.05.

Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/

Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

MEIE KÕNDIVAD JUURED

Eurooplaste juured Kalevi Wiik Eurooplaste juured Ilmamaa, 2005 Kõvad kaaned, 493 lk, hind ca 375 kr, läbi müüdud CD ca 200 kr, müügil Ajad kulgevad ja rahvad rändavad. Rändavad inimesed, aga rändavad ka oskused. Ja geenid. Mis on toimunud Euroopas sellest ajast peale, kui nüüdiseurooplaste esivanemad 40 kuni 20 tuhat aastat tagasi neandertallased välja tõrjusid? See raamat on keeruline, nii et ei ole kohanud sellele isegi mingit vähegi asjalikku arvutust. Tõsi, teadlaste seas on olnud Soome lahe põhjakalda poolt kosta rahulolematut mõminat. Nii et asi on nõnda, et teadlased ei pea seda usaldusväärseks teaduseks, tavaliste inimeste jaoks on see aga liiga keeruline teadus. Sellest hoolimata on raamat poodidest ära ostetud. Saada on aga CD-versioon. Hea seegi. Igatahes on seda huvitav siit-sealt lehitseda ja lugeda. Et teada saada, kes need baskid siis ikka on või et kuidas see ugrilaste sugri-mugri kokku keerati. Ega see polegi õnneks raamat, mida tuleks kaanest kaaneni läbi lugeda. Vahel enne und mõnus tükati lugeda. Ja siis unes näha keltide tõusu ja langust. Tere tulemast Euroopasse!

teadus.ee

im.pressum

Väljaandja: Teadusteave MTÜ, toetab eenet. Toimetaja: Tiit Kändler. Kujundus Eerik Kändler.

Teaduse tutvustamine on vaba tahte avaldus. teadus.ee lugude kasutamine on lubatud ajakirjanduses ja mittetulunduslikel juhtudel, kui märgitakse ära www.teadus.ee ja autor.