Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 53

 

teadus.ee nr 53
esmaspäev, 10. juuli 2006

nadalteaduses-8002779
teadus.eenr 52

reede, 07. juuli 2006

nädal.mõttes

“Kas robotid pärivad Maa? Jah, kuid nad saavad olema meie lapsed.”
USA teadlane, tehisintellekti pioneere Marvin Minsky, 1995.

nädal.pildis

Eurooplane orbiidil. Endine katselendur Thomas Reiter ühines ESA astronautidega 1991. aastal ja viibis venelaste kosmosejaamas Mir 1992. aastal 179 päeva. 4. juulil startis ta rahvusvahelise kosmosejaama poole NASA süstiku STS-121 pardal. “Euroopas on astronaudiks saamine väga ebatõenäoline,” ütles Reiter enne starti antud intervjuus. Euroopa Liidu aeronautika tehnoloogiaplatvormi eesmärke on seda tõenäosust suurendada.
Allikas: NASA

nädal.arvus

Vee sisaldus kehasLaps — 75%Täiskasvanud mees — 60%

Täiskasvanud naine — 55%

Allikas: Nick Lane, Oxygen täna.kavas

Euroopa Liit: Tehnoloogiaplatvormid innovatsioonis.
Materjaliteadus: Soola võlvistumine.
Biotehnoloogia: Priooni kombed.
Olümpiaadid: Eesti tõhus osalemine.
Küsi julgelt: Kuidas rakud uuenevad.
Helid: Helikunst ajakirjas kunst.ee.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

KAS TEHNOLOOGIAPLATVORMID AITAVAD EUROOPA TEADUST?

Raamprogrammid Euroopa Liidu teaduse rahastamiseks on jäämas innovatsioonile jalgu. Pääsu loodetakse tõhusamast koostööst tööstusega.Kui te näete, et teie naaber teist igati moodsam on, mida te siis teete? Kas lepite asjaga, või püüate teda üle trumbata. Euroopa Liit on valinud teise tee. Teadus- ja arendustegevuses jäädakse USA-le tublisti alla. Moodsamatesse valdkondadesse nagu nanotehnoloogia ja biotehnoloogia ning materjaliteadus suunatavate raha- ja ajuvoogude poolest pole ka põhjust kelkida. Lissaboni strateegiaga aastatuhande alul paika pandud lattidest pole siiani üle hüpata suudetud. Nüüd loodab Euroopa platvormidele. Täpsemalt — tehnoloogiaplatvormidele. Teaduse rahastamiseks mõeldud raamprogrammid on osutunud liiga jäikadeks ega luba pisematel tegijatel just liiga lihtsalt rahast osa saada, olgu idee kuitahes hea. Õieti saab ingliskeelset terminit “platform” tõlkida ka kui tegevusprogrammi. Platvorm on siiski kuidagi pidulikum ja eristub muudest programmidest selgemalt. Tehnoloogiaplatvorm on suhteliselt uus organisatsiooniline vorm, mille eesmärgiks on kokku viia erasektorit avaliku sektoriga. Eesmärk on arendada keskmise ja pikema aja uurimistööd ja tehnoloogia arendamist ning samas luua turgu saavutatu mahamüümiseks. Tõsine eesmärk, milles tuleb rõhutada just seda, et arendada püütakse pikemaaegseid teadus- ja tehnoloogiaprojekte.Kokku on eri platvorme praegu 30 tükki. Neist kolm puudutavad energeetikat – päikeseelementide platvorm, vesiniku ning kütuseelementide platvorm ja null-emissiooniga jõujaamade platvorm. Üks tegeleb nanotehnoloogiaga. Üks nanomeditsiiniga, nanotehnoloogia rakendamisega meditsiini., Üks innovatiivse meditsiiniga. Üks uute materjalidega. Eelkõige tuleb initsiatiiv tööstuselt. Paljude tehnoloogiate arendamiseks kulutatakse kõige rohkem raha Jaapanis ja Ühendriikides. Euroopas on siiani rahastamine olnud suhteliselt kümme korda pisem kui Ameerikas. Eri riikide initsiatiivid koondatakse liikmesriikide peegelrühma. See peaks peegeldama eri liikmesriikide nägemisi ja tegemisi selles valdkonnas ja olema nõuandvaks organiks platvormi juhtidele. Kuid see tähendab, et Eestil peaks olema oma strateegia, nägemus nii nanotehnpoloogiast, nanomeditsiinist kui materjaliteadusest. Vastasel juhul tekib raskusi platvormide töörühmades osalemisel. Platvormide ülevaateid lugedes jääb mulje deklaratiivsusest. “Me pöördume ambitsioonika ja vastutustundliku teadus- ning arendustegevuse ja innovatsiooni poole, et tugevdada Euroopa võistlusvõimelist teaduslikku ja tööstuslikku positsiooni ning parandada inimeste elu ja tervishoiu kvaliteeti,” kõlab nanomeditsiini tehnoloogiaplatvormi loosung. “Meie nägemus on edendada revolutsioonilist üleminekut mikroelektroonikalt nanoelektroonikale, muutes 2020. aasta informatsiooniühiskonna tehnoloogiliselt suutlikuks ja majanduslikult toimetulevaks.Kuid töö on siiski sisuline. Euroopa Liidus kuulatakse tehnoloogiaplatvormi nõuannet vägagi põhjalikul. Kõik, mis platvormi kogust ülespoole läheb, läheb ka täitmisele. Sest tööstuse lobi on võimas ja valitsused peavad sellega arvestama. Kuna valitsused saavad väga hästi aru, et kui suurtööstusel läheb hästi, siis on ka maksubaas korralik. See kehtib ka uute tehnoloogiate arendamisel.

Euroopa tehnoloogiaplatvormid on kui jaamaplatvormid Tallinna-Paldiski elektriraudteel. Ei tea ette, milline neist kokku kukub, milline aga üleöö ümber ehitatakse ja õide puhkeb. Vt tehnoloogiaplatvormidest cordis.europa.eu
Tiit Kändler

euroopa.mõtleb

BASKIMAA TEADUSUUDISEID

Elhuyar Fundazioa on baski teaduse ja tehnoloogia fond, mille esmaülesanne on teha teadus ja tehnoloogia tavainimesele kättesaadavaks. Sõnastikud, õpperaamatud, veebilehed, ajakirjad, raadio ja TV-programmid. Vt lähemalt www.basqueresearch.com

MATERJALITEADUS: MIKS ME KOPUTAME SOOLATOOSI

Kui me toit on magedavõitu, siis võtame soolatoosi, koputame seda ägedalt ja seejärel alles riputame soola toidule. Kuid miks?Sool on nagu riis, liiv või tsement aine, mis koosneb terakestest. Teraline aine võib käituda kohati kui vedelik, voolates läbi avade, kohati kui tahkis, võttes kindla kuju. Teraline aine võib ka spontaanselt moodustada võlve – nii nagu neid sildadele ehitatakse. Kui nüüd teraline aine läbi augukese voolab, siis moodustunud võlv takistab seda.Tööstuses teeb see paljudel puhkudel muret. Samalaadne klomp liikluses põhjustab ka ummikuid.

A — teraline aine käitub vahel tahkisena. Liivaskulptuur. B — võlvid tekivad spontaanselt. C — võlvilised on akveduktid ja sillad. D — San Fermini härjajooksus tekivad sageli võlvitaolised ummistused.Navarra ülikooli doktorant Iker Zuriguel uuris asja lähemalt sfääriliste osakeste puhul. Selgus, et oluline on osakese ja augukese läbimõõtude suhe. Kuid samades tingimustes võib enne augu blokeerimist sealt läbi voolata 10, 100 või 1000 osakest. Kui aga auk on viis korda osakesest suurem, siis see võlvistumise läbi ei ummistu. Vastasel juhul peab soolatopsi ikka aeg-ajalt koputame, et võlvikesed purustada.

Vt lähemalt: www.basqueresearch.com
Allikas: Navarra ülikool

BIOTEHNOLOOGIA: VALK, MIS AJAB HULLUKS

Hullulehmatõvest on kuulnud paljud. Selle kartuses ohverdati mõne aasta eest Suurbritannias tuhandeid veiseid. Haigus tekkis veiste söötmisest loomse söödaga, mis oli saastunud senitundmata patogeeniga – priooniga. Seda söönud lehmad surid dementsusesse. Prioon on võimeline tungima ka inimese ajju.Prioonid on valgud, mis on suutelised põhjustama neurodegeneratiivseid haigusi, mida siiani ravida ei osata. Prioon esineb nii ohutuna, tervena (PrPc), kui ka ohtlikuna, patogeensena (PrPsc). Kui patogeenne vorm satub elusolendisse, hakkab see endataoliselt ohtlikuks muutma ka ohutut priooni.Kuigi PrPc esineb peaaegu kõigis keha kudedes, avaldub haigus vaid ajus. Aju närvirakud surevad ja aju omandab käsnja moe. Kuidas aga satub prioon suust ajju? See on mõistatus – peab ju prioon pidama vastu maohappele ja ensüümidele, mis lagundavad toitu. Ning siis minema läbi seedetrakti seina. Navarra ülikoolis uuriti PrPc teekonda rottide, primaatide ja Pürenee lehmade seedetraktis. Priooni asukoha määramiseks kasutati seda ründavaid antikehasid. Need märgistati fluorestsentsete molekulidega.Tulemused näitasid, et PrPc esineb endokriinsetes rakkudes, mis on seedetraktis laiali jaotunud. Need rakud toodavad hormoone, mis kontrollivad keha tooimimist. PrPc võib muutuda pahaloomuliseks PrPsc -ks just neis rakkudes ja sattuda ajju vere kaudu. Selgus ka, et kõigis kolmes loomaliigis asusid prioonid sama tüüpi endokriinsetes rakkudes. Prioone märgati ka seedetrakti seina närvisüsteemis. Nii et haigus võib ajju levida ka neuronite vaheliste signaalide kaudu.

Vt lähemalt: www.basqueresearch.com
Allikas: Navarra ülikool

mis.toimus

RAHVUSVAHELINE TAHKISEKONVERENTS LEES 20006

1. — 6. juulini toimus Laulasmaal rahvusvaheline konverents LEES 20006 – Madalaenergeetiline Elektrodünaamika Tahkistes (Low Energy Electrodynamics in Solids).Konverentsi temaatika hõlmas kollektiivseid füüsikalisi nähtusi tahkistes, nende teooriat ja uurimiseks kasutatavaid spektroskoopilisi meetodeid. Kokku tulid oma ala parimad asjatundjad üle maailma, et keskenduda kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse, Bose-Einsteini kondensatsiooni, uudsete magnetiliste materjalide ja teiste viimasel ajal tahkisefüüsikas esilekerkinud probleemide temaatikale.Konverentsi lõpetas professor Toomas Timuski avalik loeng “Suurest Paugust muskusveiseni — infrapunane valgus füüsikas”. Konverentsil osales 90 teadlast 14 maalt. Arvukamalt oli esindatud USA 27, Saksamaa 10 ja Šveits 9 osavõtjaga. Konverentsi organiseerisid Toomas Rõõm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ja Girsh Blumberg USA uurimisasutusest Lucent Technologies, Bell Laboratories. Konverentsi peamine toetaja Eesti poolelt oli Eesti Teadusfond ja Ameerika poolelt Rahvusvaheline Kompleksse ja Adapteeruva Aine Rahvusvaheline Instituut IICAM, Ameerika Ühendriikide tsiviilteaduse ja -arengu fond CRDF ja teised institutsioonid.

Täiendav materjal saadaval Internetis aadressil ptah.kbfi.ee
Allikas: KBFI

NELI MEDALIT RAHVUSVAHELISELT GEOGRAAFIAOLÜMPIAADILT

28. juunist 3. juulini toimus Austraalias Brisbane’is rahvusvaheline geograafiaolümpiaad, kus võistles 91 õpilast 23 riigist. Olümpiaadist osavõtjatel tuli oma teadmisi ja oskusi näidata nii teooriavoorudes kui praktilises tegevuses maastikul.Olümpiaadil osales ka neli Eesti õpilast, kes saavutasid võistlusel suurepäraseid tulemusi — kuldmedalitega saabuvad koju Margo Neemela (Tallinna Reaalkool, 12.kl) ja Hannu Ploompuu (Tallinna Prantsuse Lütseumi, 12.kl), hõbemedalitega naasevad Toomas Laarits (Tallinna Prantsuse Lütseumi, 12.kl) ja Marko Vainu (Vanalinna Hariduskolleegium, 12.kl).Kokku anti tänavu rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil välja 8 kuldmedalit, 15 hõbe- ning 23 pronksimedalit. Riikide arvestuses oli kolme kuldmedaliga esimene Poola, teine Eesti ja kolmas Rumeenia.Eesti võistkonna valmistas rahvusvaheliseks võistluseks ette TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geograafia instituudi lektor Ülle Liiber koos TÜ doktorant Anu Printsmanniga, ettevalmistus toimus TÜ teaduskooli koordineerimisel. Eesti võistkondade osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti õpilaste osavõttu rahvusvahelisest geograafiaolümpiaadist toetasid ka Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Reaalkool, TÜ geograafiainstituut ning AS Regio ja AS E.O.Map. Hetkel viibib rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil osalenud Eesti võistkond olümpiaadijärgsel Austraaliat tutvustaval ringreisil, Eestisse tagasi saabuvad nad 11.juulil kl 16.50 Frankfurt-Tallinna lennuga.Täpsem info: Ülle Liiber, tel. 58 144 058.

Uued olümpiaadid. Eesti õpilased osalevad tänavu teistelgi rahvusvahelistel olümpiaadidel, ka on Eestil võimalus korraldada ise üks rahvusvaheline olümpiaad: 1.–6. augustini toimub Tartus rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, kuhu on tulemas 13 võistkonda eri riikidest.

Hetkel on Eesti õpilased võistlemas rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil Lõuna-Koreas Soulis oma eakaaslastega 67-st riigist, tulemused selguvad, 11. juulil.6.–18. juulini toimub Sloveenias Ljubljanas rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad, kus osalevad kuueliikmelised võistkonnad ligi 100 riigist.8. juulil alustavad Singapuris võistlemist rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist osavõtjad, võistlus kestab 17. juulini. Samal ajal, 9.–16. juulini osalevad Eesti õpilased ka rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil, mis tänavu toimub Argentiinas.

Augustis osalevad Eesti koolinoored rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil Mehhikos Meridas 13.–20.augustini. Vt lähemalt Eesti võistkondadest rahvusvahelistel olümpiaadidel: olympiaadid
Allikas: TÜ Teaduskool

mis.toimub

BRITI NÕUKOGU OOTAB NOORTEADLASI KESKKONNASEMINARILE

Briti Nõukogu, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja Scottish Association for Marine Science kutsuvad noori teadlasi rahvusvahelisele seminarile teemal “Merekeskkonnakaitse ja looduskaitse”.Seminar toob kokku noorteadlased Eestist ja Suurbritanniast eesmärgiga aidata leida ja arendada koostöösidemeid. 20 — 21. oktoobril Tallinnas toimuva seminari eesmärgiks on arutleda merekeskkonna ja looduskaitsega seonduvate küsimuste üle ja teha uurimisplaane.Kandideerima oodatakse:doktorante, järeldoktori programmide uurijaid või teadlasi, kes on kraadi kaitsmise järel töötanud erialasel ametikohal alla 5 aasta ja kelle uurimisvaldkond seondub merekeskkonna, merereostuse ja selle võimalike mõjude ning looduskaitse temaatikaga. Vajalik on inglise keele oskus.

Lisainformatsioon ja taotlusvorm Briti Nõukogu kodulehel www.britishcouncil.ee

Kandideerimise tähtaeg: 22. august 2006. Taotlusi ootadatakse aadressil Briti Nõukogu, Vana-Posti 7, Tallinn 10146 või elektrooniliselt ingrid.veinmann@britishcouncil.ee
Lähemalt vt www.britishcouncil.org
Allikas: Briti Nõukogu

küsi.julgelt

UUED RAKUD MEIE KEHAS

Kui kiiresti organite rakud uuenevad — toimub organismi täielik “uuenemine”? Olen otsinud vastuseid, kuid pigem leidnud väikseid ja lühikesi nupukesi, mis ei anna põhjalikumat tervikpilti. Nii palju olen neist küll aru saanud, et selles vallas on alles hiljaaegu toimunud avastused ning varem olid oletused umbkaudsed.
Küllike

teadus.ee vastab, tuginedes ajakirjale Scientific American:

Keha eri kudede rakkude eluead on erinevad. Teie keha kattev nahk polnud täpselt seesama nahk kuu aega tagasi. Vanad rakukestad on maha heidetud ja uued peale kasvanud. See on põhjus, miks ka kõige rangemate puhtusenõuetega haiglapalatites tolmust lahti ei saa. Tolm tuleb patsientide vanadest naha rakukestadest.Sisikonna katterakud uuenevad iga paari nädalaga. Vere hüübimist tagavate vereliistakute eluiga on 10 päeva. Kuid kogu see rakkude uuenemise süsteem tugineb mõnele vaalale. Need on tüvirakud. Näiteks pärinevad vere ja lümfi funktsionaalsed rakud ühistest vanematest, mida nimetatakse hematopoieetilisteks tüvirakkudeks. Need paiknevad luuüdis, iga luuüdi 10 000 raku kohta üks. Kui rakk jaguneb, siis selle DNA kahekordistub ja kumbki tütarrakk saab endale koopia. Pikapeale kopeerimisvead kuhjuvad ja see võib viia näiteks raku vohamisele ehk vähini. Kuid tüvirakk jaguneb asümmeetriliselt. Üks tütarrakkudest on ikka tüvirakk, mis saab endale täpselt sama DNA, teine tütarrakk aga on nn spetsialiseeritud rakk, mis võib liituda mõne koega. Nõnda on tüvirakk tänu surematule DNA-le ka ise surematu.

lugemis.vara

HELIKUNST KUULUB RAHVALE!

kunst02-9909797

kunst.ee 2/2006Peatoimetaja Heie Treier

96 lk, hind 55 kr

Alati üllatada suutev “Eesti kunsti ja visuaalkultuuri ajakiri” üllatab sedapuhku lugejat kuulatavaga. Nimelt helikunstiga. Helikunsti eris kirjutab John Grzinich sellest, kas see kunst on žanr, stiil või teadusharu. Eriti huvitav on tema ülevaade mürast. “Fakt jääb faktiks — müra on iga süsteemi osa. /–/ See on oluline tegur mõistmaks heli kui tervikut.” Sõnaga — kunst.ee pakub meile värskendava käsitluse helikunstist igat meie sorti muusikalitutvustuste müra taustale. Ja on ka plaadike kaasas. Võta nüüd kinni, on seal muusika või on seal helikunst. Mõne arust võibolla isegi müra. Veelkord — ergutav lugemine ja kuulamine.Peeter Linnap oma fotoloogia loenguga on jõudnud (tagasi) Lotmani juurde. Kisub end lahti Barthes´ist! Ja käsitleb fotograafiat Lotmani semiosfääri valguses. Kas loodusfoto on osa loodusest? See on alles küsimus! Fotograafia on laiendanud ja lõpule viinud maalikunstis toimunud nihkeid. Fotograafia kasutamine modernses uudistööstuses tõi endaga fotoessee. Linnapi loeng jääb järgnema – ja äkki jõuab ta kunagi koguni helide pildistamiseni välja?

teadus.ee

Jaga