Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 71

 

teadus.ee nr 71
reede, 02. veebruar 2007

nadalteaduses-3179508
teadus.eenr 71

reede, 02. veebruar 2007

nädal.mõttes

“Kirjelda universumit ja too kaks näidet.”
Väljavõte eksamiküsimustikust

nädal.pildis

Sööge puuvilla! Puuvillaseemned sisaldavad gossipoli, mis mõjub inimesele mitmeti, kuid suurtes kogustes hea pole. Gossipolil on vähivastane toime, hiina mehed söövad seda rasestamisvastase vahendina. Puuvillale annab gossipol mõningase kindluse putukate vastu. Texase A&M ülikooli teadlased avastasid meetodi, kuidas kasvatada puuvillataimi, mille seemned gossipoli ei sisalda. Nad vaigistasid geeni, mis selle mürkaine tootmist juhib. Nii et tulevikus võivad inimesed rahumeeli puuvilla süüa. Ja nahka pista ka oma puuvillase mütsi.
Allikas: Scientific American, veebruar 2007

nädal.arvus

Suurim ja vähim arvMis imeloom on joktogramm või jottameeter? Jokto (yocto) ja jotta (yotta) on ametlikest kõige äärmuslikumad eesliited. Jokto tähendab 10 astmes -24 ja jotta 10 astmes 24.

Joktogramm on siis neutroni massist 60 protsenti ja jottameetri kaugusel võib asuda näiteks mõni paralleelne universum. Kuid elektron kaalub tuhandik joktogrammi. Nii et arenguruumi veel on.

Allikas: New Scientist täna.kavas

Keemia: Avastati merelõhna saladus.
Bioloogia: Miks pole kiskjad suured?
Füüsika: Laboris tehti valmis keravälk.
Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

REKTORITA ÜLIKOOL PÄISE PÄEVA AJAL

Tartu ülikooli juubeliaasta ei alanud just kõige lõbusamalt. Tahad või ei taha, kuid sellist ülikooli ikkagi ei tahaks, kus töötavad inimesed ei suuda endale isegi rektorit valida. Isegi mitte päise päeva ajal. Kuidas siis veel valida endale uurimisteema, kirjutada artikleid, õpetada noori – mis kõik on ju tuhandeid ja miljardeid kordi keerulisemad tegevused kui tühipalja rektori valimine. Ega ei jäägi üle muud, kui muuta ülikooli seadust ja teha rektori valimine määramiseks, nii nagu see ju oli nii esimese vabariigi kui saksa okupatsiooni kui ENSV ajal. Ülikooli konnatiiki tuleb kurg ikkagi väljastpoolt vägisi introdutseerida. Muidu juhtub nii nagu arstide streigiähvardusega, mis toob küll psühhiaatritele juurde uusi stressis patsiente, aga mitte oskust neid ravida.Jääb siiski üle loota, et ajutine rektor ei tähenda ülikooli ajutiseks muutumist. Kuid nii või naa, Tartu ülikooli ajaloo jooksul pole olnud nii vängeid poliitilisi mänge nagu nüüd meie eluajal, mis ülikooli rektoriposti ajutiseks muuta on suutnud. Nii et tõepoolest, elame ikka suurepärasel ajal, nii nagu rõhutas kunagi Leonid Brež˛nev ja nüüd Andrus Ansip.

Kõigest sellest jamast ja lollusest hoolimata on ülikool tähistamas oma 375. eluaastat. Mille kohta saab lugeda aadressil www.ut.ee, seal on toodud ka ürituste kava. Välja arvatud kõige olulisema aja, oktoobri alguse kohta.
Tiit Kändler

vänge.lugu

AVASTATI MERELÕHNA SALADUS

Inglismaa East Anglia ülikooli teadlased avastasid, mis ometi paneb mereranna nii iseloomulikult lõhnama. Saladus lahenes tänu ühe senitundmatu bakteri leidmisele Põhja-Norfolki rannikult. Mikroob eraldati ja tehti kindlaks geen, mis vastutab tugevalõhnalise dimetüülsulfiidi DMS eraldumise eest. Nii et kui teile öeldakse mererannal, et hingake sügavalt hapnikurikast õhku, siis teadke, et tegelikult annab sellele õhule lõhna üsna mürgine gaas. DMS eraldub adrus, planktonis ja meretaimedes elavast bakterist üle maailma kümnete miljonite tonnide kaupa.

Huvitav on see, et DMS aitab merelinde. Nimelt suudavad tormilinnud ja teised tunda selle gaasi väga väikest kogust. See ütleb neile, kust leiab üles planktoni.
Allikas: AlphaGalieo/Science

kaksik.lause

RAHA TEEB INIMESE KALGIKS

1. Raha ei sõltu inimesest, kuid inimene sõltub rahast küll.2. Minnesota ülikooli teadlased uurisid välja, et isikud, kes mõtlevad rahast kasvõi alateadlikult, on vähem abivalmis kui teised.

Allikas: Science, 17. nov 2006

euroopa.mõtleb

euroopa2-5097576

SUURED KISKJAD NÄEVAD ROHKEM VAEVA

Miks lõvid pole sama suured nagu elevandid? Ometi on kiskjate suurus liigiti väga erinev. Väikesed liigid, kes kaaluvad alla 20 kilo, jahivad neist palju pisemaid selgroogseid ja selgrootuid. Neist suuremad liigid aga jahivad umbes endasuurusi loomi. Ilvesest suuremad kiskjad saavad küll püütud loomast palju energiat, kuid saagi jahtimine võtab neilt ka nõnda palju, et nad kulutavad sellele kaks korda enam energiat kui sama suured väikesi saakloomi jahtijad. Londoni zooloogiainstituudi teadlane Chris Carbone ja tema kolleegid uurisid, kuidas see erinevus võis viia suurte kiskjate väljasuremiseni ja miks praegu elavad suured kiskjad on ohustatud.
Autorid töötasid välja kiskjaliste energeetika mudeli sõltuvalt kiskja ja saagi suurusest. Nad jõudsid järeldusele, et üle tonnise massiga kiskjaline hakkama ei saa. Enamik kiskjaid on väikesed, võrreldes väljasurnud hiigelrohusööjatega nagu 15 tonni kaalunud Indricothere.

polarbear-2082005

Suurim praegu elutsev kiskja on jääkaru, kes kaalub umbes pool tonni, suurim teadaolev väljasurnud imetajast kiskja lühinäoline karu kaalus umbes tonn. Suurimad teadaolevalt elanud kiskjad nagu Gigantosaurus ja Tyrannosaurus saavutasid oma kogukuse, kuna neil oli arvatavasti väike ainevahetuse kiirus. Hinnanguliselt sama suur kui tonnisel imetajast kiskjal.

Sellepärast ongi suuremad kiskjad enam ohus kui pisemad. Väikesed keskkonnamuudatused, mille tõttu saakloomade arvukus väheneb ja inimtegevus mõjutavad nende olelust tugevasti, kuna nad tegutsevad niigi energiatasakaalu piiril. Nii et kui olla kiskja, siis parem kass kui tiiger. Vt lähemalt kiskjad
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

KERAVÄLK SÜNDIS LABORIS

Üks müstilisemaid loodusnähtusi on keravälk. Selle kohta ei teata siiani täpselt, mis ta endast kujutab. Ometi on seda oma kinnitusel näinud ja kirjalikult kirjeldanud vähemalt 10 000 inimest. Tavaliselt nähakse keravälku greibisuurusena ning see kestab mõni sekund või minut, hõljudes maa kohal ja liikudes kummalisi teid pidi. Kord kaob ta pliidi alla, seal plahvatades, kord jälle ilmub suisa elektrikontaktist. Lendab kümmekond sekundit ja siis kaob pauguga. Vahel kestab ka kümme minutit ja suudab läbida seinu ning aknaklaase. Ühe teooria kohaselt on keravälk plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad.Eksootilisema selgituse kohaselt on keravälk juba Suure Paugu ajal tekkinud must auk. Seda ideed arendab Ameerika plasmafüüsik Pace VanDevender. Ta liigitab umbes kümnendiku keravälkudest ekstreemsete kilda, ja kuna need läbivad seinu ning klaasi, siis peavad nende tuumad olema pisemad aatomitest.VanDevenderil on võtta vaid ühe tunnistaja ütlused. See on iirlane Michael Fitzgerald, kes 1868. aastal kirjeldas Kuninglikule Ühingule keravälku, mida ta oli jälginud 20 minutit ja mis lõpuks paiskus vastu maad, jättes järele kuue meetri laiuse ja saja meetri pikkuse kraavi. VanDevender külastas seda paika ja leidis just säherduse kraavi, millesse kogunenud turbakihid andsid selle tekkele Fitzgeraldi looga kooskõlas oleva seletuse.Et nii suurt auku tekitada, pidi kera Van Devenderi arvates olema 20 tonni raskune.Suure Paugu ajal tekkinud, alla 100 miljoni tonni raskuse musta augu sündmuste horisont oleks pisem aatomituumast. Kuid kuidas said need siiamaani kesta? Must auk kiirgab energiat, Hawkingi kiirgust, ja nõnda peaks miljoni tonni raskune must auk aurustuma 30 000 aastaga. VanDevender on veendunud, et musta augu ümber koguneb aatomeid nagu elektrone aatomituuma ümber, ja need satuvad lõksu, ent ei neeldu augus. Nende laetud osakeste magnetväljade tõttu auk lendabki. Ja kiirgab valgust, kuna aatomid ioniseeruvad ja moodustavad plasmakogumeid.Maalähedasem teooria, millega tulid lagedale Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletab keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust.Selle idee tõestamiseks võtsid Brasiilia Föderaalse ülikooli teadlased Antōnio Pavćo ja Gerson Paiva oma laboris ette katse. Nad asetasid väga õhukesed, 250 mikromeetrise paksusega ränilehed kahe elektroodi vahele ja lasksid siis elektroodidest läbi tugeva, 140-amprise voolu. Mõne sekundi pärast liigutasid nad elektroode üksteisest kaugemale, nõnda et tekkis kaarlahendus. See aurustas räni.

keravalk-5203629

Laiali paiskus helenduvaid räniosakesi, kuid mõnikord ka pingpongipalli suuruseid kerakesi, mis kestsid kuni 8 sekundit. Need käitusid kui oleksid elus. Pallikeste pinnalt eraldus kiirgavaid niite, mis tundus et juhtisid nende teed. Eraldus ka spiraalse kujuga suitsu, mis osutas, et pallid pöörlevad. Temperatuuriks hindasid teadlased 2000 kraadi Kelvinit. Pallid suutsid sulatada plastmassi ja üks neist põletas augu teadlase pükstesse.

Tegemist on kõige pikemaealiste laboris loodud helenduvate pallidega. Varem saadi mikrolainete abil helenduvaid palle, mis kestsid vaid millisekundeid.
Allikas: New Scientist

mis.toimub

ÕPILASAKADEEMIAS ALGAB KEVADSEMESTER

Laupäeval, 3. veebruaril kell 11.00 koguneb 300 gümnaasiumiõpilast Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia kevadsemestri avaaktusele. Aktus toimub TLÜ Uus-Sadama 5 hoone Tallinna saalis (U-218). Algav kevadsemester Õpilasakadeemias annab Eesti gümnaasiumi- ja kutsekoolinoortele võimaluse õppida kümnel loengukursusel. Neist ühte, reklaami ja imagoloogia kursust, loetakse ka vene keeles ning kolme – kultuuriantropoloogia, sotsioloogia ja huvikeemia kursusi – loetakse sel semestril esimest korda.
Info: Lii Araste, 640 9369, 56 560 221, lii.araste, www.tlu.ee
Allikas: Tallinna Ülikool

kole.lugu

EESTIL LÄHEB HÄSTI: ÕIETOLMUTEATED PUUDUVAD

Kuigi õietolmu võib õhus juba esineda, õietolmuteated puuduvad. Õietolmuseire katkes finantseerimise puudumise tõttu. Vaatamata sellele, et riigikogu on rahvatervise seadust välja andes otsustanud: tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanneteks on elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist ning avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust; nende toimingute kavandamine ja elluviimine on sotsiaalministeeriumi ülesanne. Maaülikool informeeris sotsiaalministeeriumi seire kriitilisest olukorrast varakult: detsembris 2004 rahvaterviseosakonna juhatajat ja tervisekaitseinspektsiooni direktorit, aprillis 2006 rahvaterviseosakonna juhatajat ja mais 2006 ministrit. Aprillis ja mais 2006 saadetud kirjadele ning juulis ja septembris 2006 saadetud teabenõuetele vastatud ei ole. Näib, et 17 aastat kestnud õietolmuteavitus on katkenud.
Maret Saar, Eesti Maaülikooli teadur

veebi.paik

UUS VEEBILEHT ÜLIKOOLILT ETTEVÕTJALE

Tallinna Tehnikaülikool on avanud veebilehe, kus saab tutvuda ettevõtluse ja ülikooli koostöövõimalustega.
www.tehnoloogia.ttu avaldab infot ülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostööks, teadmiste vahetamiseks ja tehnoloogiasiirdeks.
Väljanägemine pole väga vigagi, ratsionaalne. Võimalusi lubatakse ka palju. Jääb loota, et nende täitmiseks ka jaksu leidub.
teadus.ee

PÜÜTAKSE AVADA TEADUSVEEBI. SENI TULUTULT

Kultuuritegelased on saatnud avaliku kirja haridus- ja teadusministeeriumile, et tuleks avada kultuuri- ja teadusveeb ESTICA. Alla on sellele kirjutanud oma 30 inimest. Jääb küll arusaamatuks, miks nad seda siis ei avanud. Juba selle kirja kirjutamise vaevaga oleks saanud üht-teist ära teha. Kui igaüks allakirjutanutest nädalas mõni tund talgutööd teeks, oleks tegu aastaga tehtud ka. Mida näitab muuseas teadus.ee kogemus. Esmalt tuleb asi ikka avada talgute korras, ja kui selgub, et asjal on jumet, eks siis tule ka rahastamine. Parem pisike veebike pihus, kui suur ja kõikehõlmav maksiveeb ministeeriumi katusel.
teadus.ee

kuulamis.vara

LABOR MUUTUB KRIMINAALSEKS

Kuidas uuritakse uusi ravimeid, tegemaks kindlaks nende tõhusust ja ohutust, selgitab Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar.Kõnetuvastuse ja kõnesünteesi praktilistest kasutusvõimalustest, muu hulgas kriminalistikas, räägib Tallinna Tehnikaülikooli foneetika ja kõnetehnoloogia labori juhataja Einar Meister.

Teadusajakirjanik Tiit Kändler võtab jutuks, mis juhtuks, kui elekter kaoks ja mis asi see keravälk ikka on. Kuulata saab Laborit eetri kaudu Vikerraadiost pühapäeval kell 17.05 ja tagantjärele Vikerraadio võrgupaigast. Saatejuht Priit Ennet.
Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

MÕELGE ENNE JA PÄRAST ÜTLEMIST

horisont1-2847098

Horisont 1/200756 lk, hind 34.50

Mõtelda ei tule mitte ainult enne, vaid ka pärast ütlemist. Selle lausega võiks kokku värske Horisondi sisu – kui sellist kokkuvõtet kellelegi vaja läheb. Aasta esimene Horisondi number laseb oma 40-aastasel juubelil hea maitsta. Markantse kunagise peatoimetaja Feodor Feodorovi silme läbi. Ja teeb asjakohase intervjuu Endel Lippmaaga. “Mõelge, kui öeldakse “Ei!”, veel rohkem aga siis, kui öeldakse “Jah!”,” ütleb Lippmaa meile. Meditsiiniloolase Ken Kallingu lugu gripipuhangutest on huvipakkuv just seetõttu, et sisaldab andmeid ka Eesti kohta. Kuidas näha nähtamatut, seda selgitab gammakiirguse varal astronoom Erik Tago. Ajaloolane Jaak Valge aga kirjutab, miks Eesti peaks ise oma käitumise pärast vabandama.Siis veel hakkab Horisont õpetama, kuidas programmeerida. Eks näis, kas tase on säherdune, et õpetusest aru saamiseks on vaja osata programmeerida, nagu säherdused tekstid olema kipuvad.

teadus.ee

ÜLIKOOLI TEADUSE ERI

Ülikooli ajaleht ilmutas 12. jaanuaril meelekindlalt ülikooli teaduse erinumbri, kus sees mõndagi huvitavat. Siin saab soovitada Jüri Alliku artiklit Eesti teaduse mõjukusest (Eesti endiselt ekssotsmaade esirinnas, aga ei enamat), prorektor Ain Heinaru lugu loodus- ja tehnoloogiateaduskonna LOTE loomisest (teaduslinnak Maarjamõisas), intervjuud HTM asekantsleri Kristjan Halleriga teaduse tippkeskuste teemadel (peaks olema alla kahe käe sõrmede), publikatsioonidest Eesti teadusinfosüsteemis ERIS (jube keeruline süsteem, parem juba kirjutada teadusartikkel, kui sellest aru saada), teadus- ja arendusosakonna juhataja Mare Ainsaare ülevaadet doktorantide juhendamisest (areng lineaarne).
On ka ülevaade ülevaatest, kuidas EPL ja Postimees on kajastanud TÜ teadust ja ülikooli üldse. Sel teemal ilmus artikkel igal kolmandal päeval. Noh, nüüd on TÜ rektoriskandaal kindlasti ülikooli kajastamist suurendanud. Tõeline PR-trikk. Kõike seda saab täpselt lugeda aadressil www.ajaleht.ut.ee
teadus.ee

Jaga