Teadusteave MTÜ :: teadus.ee nr 63

teadus.eenr 63

reede, 03. november 2006

nädal.mõttes

“Sa oled jõudnud sellesse ikka ja mõtled, et olen ikka veel elus, kui mõned sõbrad ei ole, ja küsid endalt: “Miks olen ma siin? Mida ma peaksin tegema?” See see ongi.”
Queeni kitarristi Brian May põhjendus, miks ta hakkab jälle astrofüüsikuks.

nädal.pildis

Brian May avaldas raamatu universumi ajaloost. Queeni juhtivkitarrist Brian May avaldas paari nädala eest populaarteadusliku raamatu. “Bang! The Complete History of the Universe” (Pauhh! Universumi täielik ajalugu) on kirjutatud kahasse kosmoloogide Patrick Moore´i ja Chris Lintott´iga. May on hariduselt astrofüüsik, ent jättis oma doktoritöö noriva juhendaja tõttu 1969. aastal pooleli. Nüüd kavatseb ta selle lõpetada. Töö käsitleb kummalist nähtust Päikesesüsteemis, sodiaagitolmu, mis ümber Päikese ringleb. Seda võib vahel näha ka palja silmaga – osa mustast taevast tähtede vahel on eredam kui muu, sest sealt peegeldub päikesevalgus. Tõuke doktoritöö lõpetamiseks andis ta kunagine kolleeg, professor Francisco Sanchez, kelle May oma muusikali “We Will Rock You” esietendusele Madridis kutsus.
Allikas: New Scientist, 14. Oct 2006.

nädal.arvus

Parim sukelduja imetajate seas on nokisvaal.Suurim sügavus – 1882 meetrit.Suurim kestvus – 85 minutit.

Elab Vahemeres. Jahib suuri sügavikus elavaid kalmaare.

Allikas: New Scientist, 28. Oct 2006. täna.kavas

Geneetika: Mesilase genoom teada.
Psühholoogia: Kuidas lõhnab õnn.
Füüsika: Valguse ja aine koostöö.
Lugemisvara: kunst.ee kaotab piire.
Julge küsimus: Lennuk liikuval lindil.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

TAEVANE MINEVIK

Mitmesuguste kolimiste, puhkuste ja tormide läbi on teadus.ee mõni nädal jäänud toppama. Kuid nüüd on tuul jälle tiibades. Mis vahepeal on olnud tõeliselt huvitavat, küll see kerkib jälle esile.Kui me vaatame meetri kaugusel olevasse peeglisse, siis näeme ennast sellisena, nagu olime kuue nanosekundi eest. Just niipalju võtab valgusel aega jõuda meie näolt peeglini ja sealt tagasi meie silmisse. Kunagi ei näe me end sellisena, nagu oleme just praegusel hetkel. Tõstes pea taevasse, näeme, milline oli universum minutid, aastad, aastakümned, miljonid ja miljardid aastad tagasi. Me ei saa võibolla kunagi teada, milline on universum just praegu, sel hetkel.

Ometi ei peata see inimest, kes ikka püüab aeg-ajalt vahtida oma ninast kõrgemale, oma nabast sügavamale. Eks teadus.ee püüa siis ka edaspidi sedasama teha.
Tiit Kändler

vänge.lugu

HOOLSA MEEVALMISTAJA GEENID

Kodumesilane on kolmas putukas, kelle genoom on nüüd järjestatud. Tulemuse avaldas ajakiri Nature oma 26. oktoobri numbris. Enne mesilast järjestati äädikakärbse ja malaariasääse genoomid. Kõik kolm putukat on inimese jaoks väga olulised. Äädikakärbes on andnud geneetikasse hindamatu panuse, õieti Thomas Morgani katsetega äädikakärbse alal nüüdisgeneetika alguse saigi. Malaariasääsk teadagi kannab edasi malaariat. Ja mesilane – mis seal kõnelda. Kes siis mett ei tahaks.Kuigi mesilase aju on inimese omast 100 000 korda pisem, elab ta keerulist ühiselu, suhtleb väga taibukalt kaaslastega ja mäletab asju väga hästi. Hoolimata sellest, et mesilasel on vaid miljon neuronit, on tal kastisüsteem ja tööjaotus – nagu inimeselgi.

Kodumesilase (Apis mellifera) DNA koosneb 1,8 miljardist aluspaarist. Inimese DNA-l on 3 miljardit aluspaari. Võrreldes äädikakärbse ja sääsega on mesilase genoom arenenud aeglasemalt. Kuid geneetilise rekombinatsiooni tase, st ema- ja isageenide uute kombinatsioonide teke on 10 korda kõrgem siiani tuntud loomade, sh inimese omast.

Kuna mesilasema, kes muneb 2000 muna päevas, paljuneb kogu taru eest, tekitab ta suhteliselt väikest geneetilist mitmekesisust. Geneetilise põimumise suur kiirus võib seda kompenseerida. Mesilasel on lõhnaretseptorite jaoks 170 geeni, misvastu äädikakärbsel vaid 62 ja sääsel 79. See lõhnab mesilase keerulise keemilise suhtlemise järele. Iga taru lõhnab veidi erinevalt. Valvurmesilased tunnevad nõnda ära, kes võõras, kes oma.Kuid kodumesilasel on vaid 10 maitseretseptorit, kui teistel putukatel on neid umbes 70. Võibolla sisaldavad õietolm ja nektar vähem (looduslikke) mürkaineid kui taimede teised osad, mida söövad teised putukad.

Ka immuunsüsteemi tarbeks on kodumesilasel suhteliselt vähe geene. See on üllatav, kuna nad elavad tarus ju tihedalt koos. Võibolla väldivad nad haigusi käitumise läbi. Haiged mesilased lahkuvad surema üksildusse ja töömesilased nuusutavad välja ning eemaldavad kahjureid vastsetest. Kodumesilane eraldus oma sugulastest 300 miljoni aasta eest. Ta pärineb kas Aasiast, Lähis-Idast või Aafrikast. Inimese ja kodumesilase ühine sugulane elas 600 miljoni aasta eest. Euroopasse jõudis kodumesilane alles 10 000 aasta eest. Ja mesilase liiginimi mellifera, see pole midagi muud kui meekandja ladina keeles.
Allikas: Nature, 26. Oct 2006.

mis.uudist

VIISAASTAK ÜHE AASTAGA

Hea uudis saabus ajahädas olijatele. Tubli kehalise vormi võib saavutada neli korda kiiremini, kui siiani arvati. Ajakirjas The Journal of Physiology avaldatud uurimuse kohaselt on igapäevased mõneminutilised, kuid intensiivsed jõupingutused sama head kui tavapärane kestvustreening. See tagab samamoodi lihaste tervise ja töövõime edenemise.
Kanada McMasteri ülikooli teadlane Martin Gibala ja ta kolleegid uurisid kahe nädala jooksul 16-aastaste õpilaste treeningtsüklit. 8 katsealust sooritas iga päev kuus neljaminutise pausiga eraldatud 30-sekundilist sööstu. Ülejäänud aga sõitsid jalgrattal keskmise tempoga pooltest-kaks tundi päevas. Mõlemal rühmal paranes sooritusvõime ja lihaste olukord ning vastupidavus väsimusele.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb

ÕNNE LÕHN SÕLTUB KULTUURIST

Ühendkuningriikides äratab krüsanteemi lõhn romantilisi tundeid. Seevastu Prantsusmaal on see ühenduses haua ja surmaga.

Kentis Ashfordis asuva firma Quest International lõhnaekspert Philippe Durand ja ta kaastöötajad uurisid, kuidas aju eri lõhnadele reageerib. Nad võrdlesid brittide, prantslaste, sakslaste ja jaapanlaste aju EEG-sid, kui inimesed nuusutasid 50 lõhnabuketti. Enamikul juhtudest reageerisid samalt maalt pärit inimesed lõhnadele samamoodi. Isegi lõdvestust soodustav lavenlilõhn ei tekitanud eri rahvustel samu reaktsioone. Kuid esines üks alamhulk lõhnu, mis mõjusid kõigile ühtmoodi. Uurijad loodavad nõnda välja töötada parfüüme, mille edu kestab pikka aega. Allikas: New Scientist, 21. Oct 2006.

HÜPE VALGUSELT AATOMITELE

Kopenhaageni ülikooli Niels Bohri instituudi teadlane Eugene Polzik ja ta kolleegid saavutasid teleportatsiooni valguse ja mateeria vahel. Teleportatsioon on objektide liigutamine ühest paigast teise enam või vähem silmapilkselt, läbimata vahepealset ruumi. Praeguseks on teostatud vaid kvantteleportatsioon kas siis footonite või aatomitega. See tähendab, et kantakse ühest asupaigast teise süsteemi põhilisem omadus – kvantseisund. Esimene teleportatsiopon teostati valguse kvantoleku kandmisel ühest valguskiirest teise 1997. aastal. 2004. aastal kanti esmakordselt üle kvantolek kahe lõksustatud iooni vahel.Ka kopehaaglastel polnud eesmärgiks mitte lähetada mõni isik teisele planeedile, vaid edendada tulevikus kvantkommunikatsiooni võrgustikku. See põhineks info teleportatsioonil. Selline viis kannaks edasi täiesti ohutul moel palju enam infot kui nüüdsed.

Tseesiumi aatomite gaas suleti klaasist anumasse ja neile suunati tugev valgusvälge. Valgus põimus nõnda aatomitega. Siis liikus välge 50 sentimeetrit, kuni segustati väikese kvantimpulsiga. Keerulise mõõtmise ja mõõtmistulemuste saatmisega kahe punkti vahel tõestati, et teleportatsioon oli toimunud. Tulemused avaldati ajakirja Nature 5. okt numbris.
Allikad: AlphaGalileo/Nature

mis.toimub

TARTUS FOTONÄITUS “EESTI TEADUSFOTO 2006”

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomemäel avati 11. septembril näitus “Eesti Teadusfoto 2006”. See jääb lahti kuni 12. novembrini.Näitusel on välja pandud võistluse 40 parimat tööd. Elektroonilise nädalakirja teadus.ee korraldatud teadusfoto võistlusele saadetud 231 töö seas oli pilte nii kooliõpilastelt kui tunnustatud teadlastelt, kokku 42-lt autorilt.Eestis polnud siiani korraldatud ühtki teadusfoto võistlust. Esimese võistluse korraldajad tõlgendavad teadusfotot laiemalt kui pelk teadusartiklit illustreeriv pilt. See on dokument, kuhu on püütud teadusekspeditsiooni dünaamika, labori argipäev, mikroskoobi alla jääva maailma ilu, kosmose põhjatus. Teadusfotol on loomulik koht nii teadlasel kui tema uuritaval maailmal.

Fotovõistluse peavõidupilt, Ivar Jüssi foto hülgeuurija igapäevast.Teadusfotole ei pääse mitte ainult tippteadus. Ka kooliõpilased, kes teevad oma esimesi põnevaid keemiakatseid, on iseenda jaoks teadlased, avastades maailmas uut. Teadusfoto võistlus sai toimuda seda abistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Geenikeskuse, KTK Overalli, Regio, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi, ilm.ee, Eesti Geenikeskuse, ajakirjade Cheese ja Horisont toel.

teadus.ee

KEERULISTE KOMPLEKSSÜSTEEMIDE SEMINAR

Mida edasi, seda keerulisemaks muutub teadlase jaoks maailm. Lihtsad asjad on juba selgeks saanud. Nüüd ei ole enam muud kui asuda keerukamate kallale. Komplekssüsteemid on ühed sellised keerukad nähtused. Mis need on, ja kuidas neid uuritakse, selle kohta korraldab Teaduste Akadeemia seminari. See algab kolmapäeval, 1. novembril kell 13.00 Eesti Teaduste Akadeemia majas Tallinnas Toompeal Kohtu tänaval. Avasõnad lausuvad Richard Villems ja Jüri Engelbrecht. Jaan Kalda kõneleb, kas juhumuutlikkus tunneb piire.

Bioloogilistest komplekssüsteemidest räägib Marko Vendelin. Komplekssüsteemidest arvutiteaduses Leo Mõtus. Ökonofüüsikast ja komplekssüsteemidest Robert Kitt. Taivo Lints annab ülevaate lihtsate mudelite üllatavatest tulemustest. ERA-NET komplekssüsteemidest teevad juttu Jüri Engelbrecht ja Leo Mõtus.Kõik huvilised on oodatud.

Allikas: TA

LINNADE ARENGU RAHVUSVAHELINE E-KONVERENTS

Kolmel järjestikusel neljapäeval, 2., 9. ja 16. novembril toimub Tallinna Ülikoolis linnade arenguprobleemidele ja nende uurimisele keskenduv e-konverents “Researching Contemporary Cities”.Ürituse eestvedajad on World Wide Universities nimelise ülikoolide võrgustiku liikmesülikooli, Manchesteri Ülikooli magistrandid ja doktorandid. Nende eesmärgiks on tuua kokku erinevate taustadega üliõpilased, et arutada oma poolikuid või enam-vähem valmis uurimustöid, mis puudutavad linnasid alates avaliku ruumi kasutamisest kuni planeeringute poliitikani.Iga konverentsipäev koosneb 5-6-st ettekandest, millele järgneb diskussioon. Osalejaid on Manchesterist, Oslost, Bergenist ja mujalt. Kuigi ka oma isiklikust sülearvutist on võimalik konverentsi jälgida, on ürituse suuremaks ideeks mõtete vahetamine erinevate koolide tudengite vahel.Konverentsiülekanded toimuvad järgmistel aegadel:2. novembril kell 18.00 Uus-Sadama 5 auditooriumis U-134 – teema “Urban regeneration, place-marketing and the creative city.”9. novembril kell 18.00 Uus-Sadama 5 auditooriumis U-213 – teema “Urban public spaces: social control and contestation.”16. novembril kell 18.00 Uus-Sadama 5 auditooriumis U-213 – teema “Organising the city.”

Täpsemat infot teemade ja mujalt e-konverentsi vaatamise kohta leiab: www.wun.ac.uk. Allikas: Tallinna Ülikool

lugemis.vara

kunst.ee VAATAB ETTE JA NÄEB TAHA

kunst.eekunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakiri3/06Peatoimetaja Heie Treier

96 lk, hind 55 krooni

Uue kunst.ee põhiosas esineb kaks kunstnikepõlvkonda, keda eraldab veel üks põlvkond. Vanavanemad ja lapselapsed. Nagu alati, näeme pilte, kuidas kurvad noorkunstnikud tegid oma kurbi etendusi. Kas performance on oma olemuselt kurb? Nägin sattumisi telekast hispaanlaste filmi “Oktoober” – näitlejatest, kes oma tänavaetendustes eest tasu ei tahtnud. Kõik see lõbusalt alanud jant lõppes kah väga kurvalt. Võibolla tuleks kaamose ajaks säherdused ettevõtmised Eestis loomakaitsjate poolt põlu alla panna?Aga olgu, kunst.ee sügisnumber on oma kirevuselt siiski kõike muud kui kurb. Toidukunst, mida viljelevad Silja Saarepuu ja Villu Plink, on ju üsna toitev nähtus. Ja Villu Jaanisoo oma kulunud autokummidega kahtlemata üks tore looduse sanitar. Tore on see, et kunst.ee muutub üha laiahaardelisemaks – ka geograafiliselt. Kunst on tegelikult samamoodi rahvusülene nähtus nagu teadus. Tartu teadus ja Tallinna teadus, Tartu kunst ja Tallinna kunst võivad küll olla, aga ega neist pole palju suuremat kasu, kui et võime arvesse võtta, et näe, meil on kah sihuke teadus ja sihuke kunst olemas. Kunstiisetegevus on tore asi, vahel võib see pakkuda isegi hingele, aga ega see ajudele paljut anna. Aga eks aju taha ka puhata.Kuid, nagu ütleb Peeter Linnap oma fotoloogia järjekordses andes, et “mittefotograafia (ultrahelilained) transkodeeritakse teatud mõttes fotograafiaks.” Linnapile täienduseks: mittefotograafia (valguslained) transkodeeritakse kohe üsna otseses mõttes fotograafiaks.Selline asi siis. Saabub viies aastaaeg. “Uue elu pillerkaar ja vallapääsemine meie tsivilisatsiooni rusudel. /…/ Noored pandad näsivad värsket bambust ja vanad müüdid löövad trummi.” (Peeter Laurits ise)Ühesõnaga. “Kui buss peatus, haarasime pakid ja astusime maha.” (Kaukaasia võro kunstnik-leiutaja Albert Anni kohta kirjutatud loost).Ühel heal (või halval) päeval ei jää üle muud, kui avastada, et kunst ja teadus on juba ammu kadunud olnud. Millega me ometi tegelesime? (Vt Brian May lauset nüüdse teadus.ee numbri algusest.)

Tiit Kändler/teadus.ee

veebi.paik

DARWIN KOLIS VEEBIPAIKA

Keda huvitab teaduse ajalugu, sellele saab soovitada uut Charles Darwini veebipaika darwin-online.org.uk. Sealt leiab Darwini käsikirju, kõik teosed lühendamata kujul, kirjavahetust. Huvitav on Darwini elulugu läbi piltide. Annab ilusa ülevaate tollest ajastust, ja ei võta ka palju aega.
teadus.ee

küsi.julgelt

LENNUK LIIKUVAL LINDIL

Kui oletada, et lennuk pannakse pika sõidusuunale vastu liikuva konveierilindi peale, mille kiirus on alati sama suur kui lennuki rataste kiirus, kas lennuk tõuseks õhku või mitte? Tegu on internetis väga palju segadust põhjustanud küsimusega, mis jõudis eile ka minu töökaaslasteni, lüües meid kohe kahte erinevaid seisukohti omavasse gruppi.
Ahti Tamm

Vastab füüsik Tiit Kändler:

Oluline on lennuki liikumine õhu suhtes. Lennuk peab saavutama mingi kiiruse just nimelt õhu, mitte maa suhtes, et tekiks vajalik ülestõukejõud. See koosneb kahest osast. Üks on nn Bernoulli liikumise jõud – tiiva profiil on selline, et õhk liigub tiiva peal kiiremini kui all, ja nõnda tekib ülestõstejõud. Tiib on ehitatud ka kaldu, nõnda et Newtoni III seaduse kohane mõju ja vastumõju annab veel lisajõu üles. Kui nüüd lennuk on maas, kuid maa liigub seisva maa suhtes muudkui aga sama kiiresti tagasi, kui tema oma mootorite jõul seisval maal edasi liiguks, siis õhu suhtes on lennuk paigal. Ja tõuseb lendu sama hästi, kui seisev lennuk.

Kui maa liigub pöörase kiirusega samas suunas kui lennuk, pole mootoreid vajagi, et õhku tõusta. Iseasi on seal püsida. Võite selles veenduda mõnes suuremas lennujaamas. Kui tõttate lennujaamas mööda teile vastu liikuvat linti, siis seisate ju ühel hetkel seinte suhtes paigal. Lasete käest paberlennuki, see potsatab maha. Kui aga tõttate sama kiiresti mööda seisvat maad ja lasete paberlennuki kukkuda, siis lendab see mingi aeg maa ja õhu suhtes edasi.

Vaadake ainult, et te mõne kiirustava turistiga kokku ei põrka.