Teadusteave MTÜ – Teadus.ee nr 47

nadalteaduses-2113623
teadus.eenr 47

reede, 05. mai 2006

nädal.mõttes

“Ekspert on inimene, kes on teinud kõik vead, mida väga kitsal alal teha saab.”
Taani füüsik Niels Bohr (1885 – 1962).

nädal.pildis

Kirjandusteaduse vaim. Robert Louis Stevenson, “Aarete saare” ja “Musta noole” autor, on kirjutanud ka ühe klassikaliseks saanud loo dr Jekyllist ja mr Hyde´ist, kes olid teineteise vastandid. Üks lahke ja tark heategija, teine aga kuri ja võigas ööpimeduse all pahategija. Lõpuks selgus, et tegu on ühe ja sama inimesega. Stevenson ei mõtelnud lugu välja, vaid kirjutas oma kodulinna Edinburghi ajaloost maha. 18. sajandil tegutses seal nimelt kodanik Deacon Brodie, kes päeval oli rahumeelne ja austatud linnavolikogu liige, ööseti aga purjutas, mängis hasartmänge, röövis ja külastas bordelle. Mille kõige eest ta 1788. aastal avalikult üles poodi. Nüüd on ta kuulsam kui Stevenson. Temanimeline kõrts asub Edinburghi vanalinna peatänaval (fotol), Stevensonist on vaid üks hale kuju tema kunagises kodumajas. Kirjandusteadus on osutunud jälle kord psühholoogiast nõrgemaks.

Foto: Tiit Kändler nädal.arvus

Vaimu ja elujõu uskujaidEestis — 54%Rootsis — 53%Tšehhis — 50%

Euroopas keskmiselt — 27%

Allikas: Toomas Paul, EPL, 04. mai täna.kavas

Innovatsioon: Mess Tallinna Tehnikaülikoolis.
Populaarteadus: Ka teadus.ee sai auhinna.
Ökoloogia: Vanim eksperiment.
Astronoomia: Saturn pöörleb aeglasemalt.
Teaduskohvik: Kitarri füüsika.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

INNOVAATILISELT INNOVATSIOONIST

1971. aasta ENE köitest märksõna “innovatsioon” ei leia. Küll aga on see sees 1988. aasta köites. Enne seda oli novaatorlus. Novaatorid olid nõukogude ajal uuendajad, kes juurutasid eelkõige uusi töövõtteid ja detaile. Hoolimata sellest, kas mujal maailmas olid need käigus või ei.Innovatsioon peaks olema midagi enamat, kui mingi uue jubina väljamõtlemine. See tuleb ka juurutada, rakendada, ühiskonda sisse sulatada. Sestap on innovatsioon seotud nii insenerioskuste, leiutustegevuse kui turundusega ja miks mitte ka ühiskonnateadustega. Innovatsioon muudab mingil määral ühiskonna suhtumist. Kui siil ütles Kalevipojale, et virutagu serviti, siis oli ta innovaator, kes muutis juba olemasoleva laua kasutamist. Kui soomlased lasksid käiku kõnnikepid, eelnes sellele põhjalik meditsiiniline, sotsioloogiline ja turunduslik uurimistöö. Ja paari aastaga meelitati kepikõnnile peaaegu terve rahvas, kes alul selle liikumismooduse üle lihtsalt irvitas.Innovatsioonil on muidugi väga palju aspekte, ja üks neist kindlasti, et selle sõna tagant võib saada rahastamist. Nii nagu mõned aastad tagasi säästva arengu sõnade tagant. Kuid sellest ei maksa end lasta häirida. Olgu sõna milline tahes, olgu need uued jubinad millised tahes, asja olemus on ikkagi selles, et uued mõtted rakendatakse töhe ja viiakse ühiskonna teadvusesse. Kunagised suured innovaatorid von Klehn Nõmmelt ja von Berg Sangastest on rakendanud ideid, mis kehtivad tänaseni. Nagu Klehni aedlinna idee ja Bergi ideed põllunduse ümberkorraldamisest. Mõnda neist pole suudetud siiani taibata. Berg rajas oma lossini tee, kus puud istutati vaid ühele poole. Et oleks teel ruumi laieneda. Meil raiutakse alleed täienisti maha, mõlemalt teepoolelt. Ja Klehni ideed aedlinnast on vaid tihendatud ja seega lagastatud.Nii et hää innovatsioon võib olla ka unustatud vana.

Need mõtted tulid pähe seoses äsja toimunud tehnoloogiamessiga, mille teemaks “Inimene ja innovatsioon” (vt ka tänast rubriiki mis.juhtus).

Tiit Kändler

vänge.lugu

TEADUSE POPULARISEERIMISE AUHINNAD JAGATI LAIALI

Aprilli lõpul anti teada Eesti teaduse populariseerimise auhinna 2006 võitjad. Konkursi korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia, sihtasutus Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium esmakordselt.Esimese preemia võitis Eesti Füüsika Selts teadusbussi „Suur Vanker” ja ETV hommikuprogrammis “Terevisioon” eetrisse läinud füüsikaminutite eest.

Teadusbussi “Suur Vanker” seltskond hakkab konkureerima Euroopas Descartes´i preemiale.Teise preemia võitis trükiste kategoorias Rein Veskimäe ja toimetajate kollektiiv “Universumi” raamatute sarja eest ning Ülo Valk ja autorite kollektiiv käsiraamatust, teksti- ja heliantoloogiast koosneva kogumiku „Regivärsist netinaljadeni” eest.

Meedia kategoorias võitsid teise preemia Tiit Kändler teadusportaali www.teadus.ee ja muu tegevuse eest teaduse populariseerimisel ning Priit Ennet ja toimetajate kollektiiv Eesti Raadio saatesarja “Labor” ja teadusuudiste eest. Teadust populariseerivatest tegevustest pälvis teise preemia Jaak Jaaniste eestvedamisel töötav Tartu tähetorni astronoomiaring.

Ära märgiti teaduskeskus AHHAA, Haridusmeedia OÜ saatesari „Pähklipurejad”, Asko Lõhmuse mitmekülgne töö teaduse populariseerimisel ning MTÜ Loodusajakiri aastaraamat „Lehed ja tähed”.

Esimese preemia pälvinud Eesti Füüsika Selts esitatakse sobivas kategoorias kandidaadina Euroopa Liidu Descartes’i kommunikatsioonipreemia saamiseks. Descartes’i preemiat antakse välja alates 2004. aastast tunnustamaks neid, kes on teinud teaduse Euroopa avalikkusele huvitavaks ja mõistetavaks.

Allikas: SA Archimedes

mis.toimus

TEHNOLOOGIAMESS NÄITAS INNOVAATILISUST

Selle nädala kolmapäeval ja neljapäeval Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud tehnoloogiamessil osales väga erinevat rahvast. Leiutajaid, üliõpilasi, teadlasi, õpetajaid, äriinimesi. Kõiki ühendamas soov teha midagi uut. teadus.ee pilku püüdsid nii mõõdult suured kui väikesed asjad.Esimestest saab nimetada robotiks ehitatud ATV sõidukit ning pikali-püstiasendiks muudetavat jalgratast. Teistest hakkas silma superkondensaator – mitme tuhande faradise mahtuvusega väike seade, mis võimaldab kogutud laengu energial käivitada autot või põletada meremärkide tuld. Käsitööna valminud kondensaatorid on maailmas unikaalsed. Nii nagu soomlaste Pauligi kohvirobot. Kuid kui kohvirobot tundub vajavat paari inimesest abilist, siis kondensaator saab töötada ka ihuüksi.

Nii või naa, tehnoloogiamessil oli näha palju ideid ja ka tahet neid edasi arendada ning siduda Euroopa mitmesuguste koostöövõrgustikega.

Vt ka tehnoloogiamess

teadus.ee

mis.toimub

TEADUSKOHVIK KÕNELEB ROKK-KITARRI FÜÜSIKAST

Kuidas tekib revolutsioonilise, muusika ajalugu jäädavalt muutnud, rokk-kitarri heli? Kuidas see teadmine aitab meil paremini mõista kogu universumi olemust? 11. mail kell 17.00 Tallinnas Kloostri Aidas algavas teaduskohvikus kõneleb dr Mark Lewney. Kasutades näiteid Vivaldist Queenini, teeb ta sissejuhatuse rokk-kitarri füüsikasse. Meelelahutusliku ja hariva esinemise käigus seletab akustikaekspert Lewney heli ja vibratsiooni olemust, kasutades pasunat, piitsa, elektrikitarri ning võimendust. Ta näitab, kuidas hologrammide abil on võimalik vaadata kitarri heli ning avab ka hirmkallite antiikviiulite nagu Stradivariuse tausta. Rokkmuusika füüsika juurest viib Lewney teaduskohviku külastajad superkeele teooriani, mis seletab, kuidas kitarrikeelte vibratsioonides võivad peituda vastused suure paugu teooriat ja universumi dimensioone puudutavatele küsimustele.
32- aastane Mark Lewney töötab Ühendkuningriigi patendibüroos, kus ta tegeleb uute leiutistega telekommunikatsiooni alal. Vabal ajal mängib ta rokk-kitarri Walesi pubides. Eelmisel aastal osales ta telekanali Channel 4 saatesarjas Famelab, kus teadus-popiidoli välja selgitamiseks pistsid rinda noored andekad teadlased. Mark võitis selle telemängu. Lisaks Newtoni seadusele, kartulikrõpsudele, õhupallile ja tuumapraepannile tegi ta saates juttu ka rokk-kitarri füüsikast.
Allikas: Briti Nõukogu

mis.uudist

VANIM ÖKOLOOGILINE EKSPERIMENT KESTAB TÄNINI

Kaks aastat enne Darwini “Liikide tekke” avaldamist, 1856. aastal algas Inglismaal pargirohu eksperiment. Seda peetakse maailma esimeseks ökoloogiliseks eksperimendiks. Hertfortshire´is asuvas Rothamstedi uurimiskeskuses toimunud katsete käigus taheti välja selgitada, kuidas väetised ja sõnnikud mõjuvad rohumaadele. Peagi sai aga selgeks, et väetised mõjuvad kogu 2,8 ha suuruse ala ökosüsteemile. Eksperiment toimub siiamaani, olles nõnda ka pikaealisem ökosüsteemi uuring. Selle käigus on selgunud, et tavalised põllukatsed alahindavad pikaajaliste muutuste osa. Taimede omavaheline võistlus võib muuta ilmastikumuutused olulisemaks kogu ökosüsteemile. Pargirohu eksperiment avas tee uutele ökoloogilistele teooriatele.
Allikas: AlphaGalileo

SATURN PÖÖRLEB ARVATUST AEGLASEMALT

Maa-taolise kivise planeedi pöörlemisperioodi mõõtmine on lihtne. Gaasise Saturni puhul pole see aga niisama kerge. Nõnda mõõdetakse selle planeedi pöörlemiskiirust üle tänini. Uute andmete kohaselt kestab Saturni ööpäev 10 tundi ja 47 minutit ja 6 sekundit. See on tervelt kaheksa minutit enam, kui rehkendati 1980. aastatel NASA kosmoselaeva Voyageri andmetest.

Gaasiline Saturn pöörleb keerulisemalt kui Maa.

Uued tulemused saadi Cassini pardal oleva magnetomeetri abil, mis suudab näha sügavamale planeedi sisse. Gaasilistel planeetidel pole tahket pinda ning seetõttu võivad nende pöörlemisperioodid ka muutuda. Magnetvälja pöörlemisperiood on üks kindlamaid konkse, kust kinni võtta, et kogu Saturni pöörlemist mõõta. Londoni Imperial College´i professor Michele Dougherty on oma kolleegidega veendunud, et pöörlemiskiiruse täpne teadmine aitab paremini mõista, kuidas Saturn moodustus. Pöörlemisperioodi mõõtmise täpsus on teadlaste kinnitusel 40 sekundit. Periood on jäänud aga muutumatuks selle kahe aasta jooksul, mil Cassini Saturni ümber ringleb.
Allikas: Nature/AlphaGalileo

veebi.paik

EESTI ANTARKTIKA EKSPEDITSIOONI LEHEKÜLJED

Kes tunneb huvi, mis saab Eesti Antarktika ekspeditsioonist ja kuidas eestlased üldse Lõunamandril käinud, see võib nüüd vaadata äsja avatud veebipaigast antarktika.ee, kus on leida asjalikku ja põhjalikku infot — ning seda külma närviga antuna.
teadus.ee

kuulamis.vara

LABORGI KÄIS TEHNOLOOGIAMESSIL

Vikerraadio pühapäevane saade Labor külastas Tehnoloogiamessi 2006 ja küsis muuseas akadeemik Enn Mellikovilt, kuidas edeneb tema uurimisgrupil töö uute tõhusate ja odavate päikesepatareide loomisel.Füüsikarubriigis on juttu plasmast, aine neljandast olekust, ja milleks ta hea on. Asjatundjaks Matti Laan Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudist.Tehnikaloo rubriigis tõdeb Vahur Mägi, et eesti tehnikateaduse tipud lahkusid sõja järel Eestist Läände, kodumaal tegelesid siia jäänud praktikud peamiselt sõja tekitatud laose kõrvaldamisega.Saatejuht on Mart Ummelas.

Saade on eetris pühapäeval kell 17.05 ja kordusena kolmapäeva öösel kell 1.00. Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/

Allikas: Vikerraadio

lugemis.vara

NEED MÕNUSAD LOOMAD

Jonathan BalcombePleasureable KingdomAnimals and the Nature of Feeling GoodMacmillan, 2006

Kõvad kaaned, 274 lk, hind ca 17 inglise naela

Kes loeb ingliskeelset kirjandust, sellele saab soovitada uut raamatut loomade teadvusest.Kui koer aknast välja vaatab, kas tunneb ta siis avanevast vaatest mõnu? Võibolla isegi tunneb, kui ta näeb näiteks teist koera või tuttavad inimest. Igatahes arvab nõnda loomade käitumise uurija Jonathan Balcombe. USA-s Vastutustundliku Meditsiini Komitee teadlasena töötav Balcombe tutvustas asja Edinburghis oma uhiuut raamatut “Pleasurable Kingdom” (“Mõnus kuningriik”). “Kummalisel kombel pole teadlastel ilmunud isegi mitte artikleid sellest, kas loomad mõnu tunnevad,” imestas Balcombe. Selles suhtes ollakse ikka veel Descartes´i aegades, kes peaaegu 400 aasta eest kuulutas, et loomadel pole hinge ja seega ka mitte sellega kaasnevaid võimeid. Keegi pole isegi mõtelnud selle peale, miks loom peaks mõnu tundma.Üks oluline mõnu allikas on mäng. Ratsionalist väidaks, et mäng on noorele loomale vajalik, kuna see arendab jõudu, osavust, teeb targemaks — suurendades võimet keskkonnas hakkama saada. Kuid kui jälgida õhus lenneldes mängivaid linde või koeri või kasse, siis saab selgeks, et mäng on ka loomadele üks mõnus aja veetmise vorm.Balcombe on veendunud, et mõnu on tekkinud loomadel kohastumisest. Pole ju kahtlust, et loomad tunnevad valu. Seda võetakse kui karistust. Ent on olemas ju ka auhind, milleks võiks olla mõnutunne. “Need on olemise kaks tasandit,” kinnitab Balcombe. Tema mõtteid pole teadusele just lihtne seedida. Kasvõi seepärast, et need viivad omakorda mõttele, mis õigus on loomi teaduse tarbeks ahistada. Aga teisalt pole ka välja mõeldud alternatiivi. Iseasi, kas mitte loomi suisa mõttetute eksperimentide peale ei panda. Siiski on siin vähemasti Euroopa Liidus asjad paremuse suunas liikunud. Isegi nõnda, et mõned teadlased kurdavad: loomkatseteks on loa saamine vaevarikas. Enamgi veel — osa teadlasi väidab, et loomadel on ka teadvus, mille olemasolu veel paarikümne aasta eest üldiselt eitati. Üks loomateadvuse uurijaid on eesti soost närviteadlane Jaak Panksepp, kes peab loomadel teadvuse olemasolu loomulikuks. Vähemasti on loomadel teadvuse esimesi astmeid, mis on seotud algtunnetega nagu headus, halbus, aga ka võimega mõtelda kogemusest. Kuid mõtted mõtetest jäävad siiski veel inimesele. Nõnda on loomade kasutamise piirid teadusuuringutes siiski tuginenud vaid poolt argumentidele, mis viivad lõppkokkuvõttes väiteni, et teaduses loomadest ei pääse.Balcombe toob näiteks hiirte ja rottide pidamise nn lemmikloomadena, kellelt on võetud võimalused ronida ja peituda. “Loomade õiguste eest olemine on ka inimese õiguste eest olemine,” kinnitab ta. Sest loomad teavad üht selget reeglit: kohtled sina mind hästi, kohtlen ka mina sind hästi. Nii et Balcolmbe´i arvates tajuvad loomadki põhjuse ja tagajärje efekti. Teine asi on see, milline on nende teadvus, kuidas nad ennast tajuvad. Küllap ikkagi hoopis teisiti kui inimene. Kuid loomal on ikkagi närvisüsteem ja liikumisvõime. Nõnda mängivad ka kalad omavahel – kalameeste sagedastele vastuväidetele vaatamata. Ja tunnevad loomulikult ka valu ja piina. Kuid väikeste puhastajakalade ja suurte kalade rahulik koostöö näitab ometi, et kalade vahelised suhted on keerulisemad kui arvatakse. Inimesed suhtuvad kaladesse kui olenditesse, kel puuduvad intelligents ja tunded. “Küllap sellepärast, et meie lähim kontakt kalaga toimub kahvli vahendusel,” arvab Balcombe.

Iseasi, kas loom tunneb süüd. Kuid lind lendab mitte ainult seepärast, et tal on vaja putukaid otsida, vaid ka seepärast, et see valmistab naudingut. Ja sööki otsib lind selleks, et seeläbi end elus hoida ja mõnu tunda. Mitte nii nagu Euroopa jahimees, kes tapab sellesama linnu vaid mõnu pärast. “Loomad võivad kogeda paljugi sellist, mida meie kogeda ei suuda,” ütleb Balcombe, “selleks ei ole ilmtingimata vaja inimese laadset teadvuse taset. Emotsioonid olid ikka enne, kui teadvus saabus.”
Tiit Kändler

vaata.imet

KONTAKTEERUGEM EESTI KOHANIMEDE LOOJATEGA

Loen alati huviga minu e-posti saabuvat teadusteavet. Seekord ei suuda vaiki olla. artikkel Eesti mägede nimede kohta EESTI MAGEDAD MAED (MUNNAMAGGI JA EMMOMAGGI) ajas ribadeni naerma! Te otsite kontakti selle netilehe toimetajatega. Ma leidsin lingi üles ja siinkohal annan Teile ka teada.
satellite või, kui sedasi ei avane, siis otsige alumiselt menüüribalt “contact us”.
Tervitades, Kristel Pohlak

Kommentaar: püüame saada kontakti.

Jaga