Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 79

nadalteaduses-6740670
teadus.eenr 79

reede, 29. juuni 2007

“On kaks võimalikku väljundit: kui tulemus kinnitab hüpoteesi, siis olete teinud mõõtmise. Kui tulemus vastustab hüpoteesi, siis olete teinud avastuse.”
Itaalia füüsik Enrico Fermi (1901–1954)

SUVEKOOLI PÄEVAKAVA POLE ENAM ÕHUS

Aeg: 24.–26. august
Koht: Käsmu Meremuuseum
Teema: Õhk

“Kuidas õhk teadust õpetab.”

Reede, 24. august

Kell 17 väljub buss Käsmu suunas Tallinnast Rahvusraamatukogu eest.18:00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid õhku.19:45 Tiit Kändler: “Õhus on teadust.”20:30 Õhtusöök.21:00 Uno Veismann: “Eesti kui kosmoseriik.”Hiline õhtu. Siseõhk. Urmas Sisask: õhuline muusika.

Laupäev, 25. august

Varahommik. Loodusfotograaf ja bioloog Tiit Hunt: joonistame kaameraga õhku.8:30 Hommikusöök.

Paik: Vaba õhk.

9:30 Jaak Kikas: “Õhud õrnad õpetagu.” Agar Vaigu: füüsikalised õhutrikid.11:30 Toomas Paul: “Õhk ühena neljast elemendist.”13:00 Lõunasöök.Tiit Hundi õhupildistusretk.Martin Vällik: mida läbi õhu näha on. Amatöörastronoomia.

Paik: Sise õhk.

15:00 Ülle Kikas: “Energiline õhk.”16:30 Margus Saal: “Vaakuum – õhuta, kuid kas siiski tühi ruum?”18:00 Riivo Sinijärv: “Õhk rahvusvahelises diplomaatias.”20:00 Õhusöök/õhtusöök.21:00 David Vseviov: “Kui palju vajab ajalugu õhku. Või õhk ajalugu.”Läänemere muinastulede öö: Aarne Vaik: “Millal Käsmus on õhk puhas.”

Pühapäev, 27. august

Varahommik. Tiit Hunt: kuidas pildistada õhku.8:30 Hommikusöök

Paik: Sise õhk.

9:30 Tiit Kaljundi: “Linnuse visioon Viljandi lossimägede näitel.” (Kuidas arhitekt õhku planeerib.)11:00 (Suur)paneeldiskussioon. Juhib Ülo Kaevats. Teema selgub töö käigus, kuid see on seotud õhuga.Ühtlasi: viktoriin ja auhindade jagamine.14:00 Algab sõit koduõhku, buss lahkub Tallinna poole.

tulekoolrahvas-8328820

Möödunudaastane tulekool sai nautida nii tulist päikest kui karget merd.Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee. Palume kindlasti teatada oma järgmised andmed: 1) nimi (nimed) ja kas ollakse täiskasvanu, üliõpilane või kui vana laps, 2) e-mail, 3) telefon ja 4) maksja aadress. Selle peale saame välja saata arve, mille alusel siis osavõtu eest makstakse.Soovijad viib Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi. Buss väljub reedel, 24. augustil kl 17, registreerimine Käsmus algab samal päeval kl 18.

Info: 56 483 481 Tiit Kändler.

Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 800 krooni.

Üliõpilastele palju soodsam: koos söögiga 500 krooni.Lastele: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest (kui vaja) 150 krooni.Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed: hind 500 krooni.Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja lisatasu eest ka Käsmu tubades.Kes tahab ööbida mõnes Käsmu majutusasutuses, soovitame end varakult osalejaks teatada ja plats kinni panna.Soovitame registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.

Suvekooli toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Energia AS ning kirjastused Raud Publishing ja Oomen.

teadus.ee

nädal.pildis

ganymedes-1967388

Kes nägi enne?Aastal 364 enne Kristust pani Hiina astronoom Gan De kirja vaatluse, milles ta täheldas Jupiteri lähedal oleva objekti, mis peaaegu kindlasti oli Ganymedes. Kui kõik oli nõnda, siis avastati see Jupiteri kaaslane tegelikult 1974 aastat enne Galileid, keda tavaliselt peetakse Jupiteri nelja suurema kaaslase avastajaks.

“Jupiteri kaaslased oleks palja silmaga kenasti vaadeldavad, kui Jupiteri sära meid ei “pimestaks,”” kommenteeris teadus.ee tarbeks Ridamuse eestvedaja ja astronoomiafänn Jüri Ivask. Ganymedes ja Callisto eemalduvad Jupiterist 2 – 8 kaareminuti kaugusele, mis on inimsilma lahutusvõime piiril. Seega soodsatel tingimustel, valgusreostuse puudumisel ja terava nägemise olemasolul on neid teoreetiliselt võimalik näha. Ehk langesid need tingimused Gan De puhul kokku. Vt ka astronoomia
ganymedes
Ridamus/teadus.ee

nädal.arvus

Kes jookseb kiiremini

Tyrannosaurus rex – jooksukiirus: 40 km/h, suunamuutus: 2 sek.

Homo sapiens – jooksukiirus 36 km/h, suunamuutus: 0,2 sek.

täna.kavas

Sündmus:Teadusfoto võistlus välja kuulutatud.
Ajalugu: Etruskid ja türklased.
Arheoloogia: Neandertallane ja innovatsioon.
Toitumine: Ettevaatust dieediga.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

SEE SALAPÄRANE MAA

Inimene pürib üha usinamalt kosmosesse ja uurib universumit üha kaugemale ning sügavamale. Kuid seda, mis meie enda planeedi keskmes toimub, teadlased ikka veel kuigi täpselt ei tea.Kuigi Jules Verne kirjeldas reisi Maa keskmesse juba 143 aasta eest, pole inimesed seda veel näinud. Isegi täpset maakera massikeskme asukohta ei teata. Hinnanguliselt liigub see ringi 2–5 millimeetrit aastas. Isegi selles, kas mõõta massikeset kogu Maa jaoks või ainult tahke Maa jaoks, pole kokku lepitud. Kas muutused on tingitud hooajalistest muutustest maailmaookeanis või on need pikad ja pidevad – seegi pole teada.

maakese-1438504

Nüüd on NASA teadlased arendanud tehnoloogia, mis võimaldab kõike seda täpsemalt teada saada. Vaja on aga täpsust selleks, et ennustada paremini globaalse kliimamuutuse tagajärgi. Või ka mandrilaamade liikumist ja sellega kaasnevaid maavärinaid. Uus tehnoloogia kasutab ära GPS-i võimalusi.

Kõige tagatipuks ei teata sedagi, millises olekus on raud, millest koosneb Maa tuum. Kõrge rõhu all võib see muutuda eriti “pehmeks”. Hiljuti teatati, et Rootsi ja Vene teadlased on oma superarvutitel simuleerinud Maa keskmes toimuvat ja järeldanud, et raud Maa keskmes on tõepoolest mingis senitundmatus seisundis. See pole ainukristalne, vaid polükristalliline, millel on ka vedelikulaadseid omadusi. Nii et vaadakem taevasse, aga ärgem unustagem ka oma jalgealust.
Tiit Kändler

kaksik.lause

AUATRAALIA JANUNEB

1. Austraalia enamasustatud aladel suureneb veepuudus.2. Vihma sajab üha vähem just Melbourne´i ja Sydney kandis, aga üha enam põhjapoolsetel aladel.

vänge.lugu

ETRUSKID VÕISID PÄRIT OLLA TÜRGIST

Toscana itaallaste geneetiline analüüs on näidanud, et nende esiisad ehk antiiksed etruskid rändasid neile aladele ei kusagilt mujalt kui Türgist. Siiani on seda võimalust peetud ebausutavaks.Etruskid ilmusid Itaalias välja umbes aastal 1200 enne Kristust ja jõudsid oma hiilgeaega 6. sajandil eKr. Nad valitsesid Itaalia ja Vahemerealade üle, kuni assimileerusid Rooma vabariigis umbes aastaks 200 eKr. Nad olid osavad metallurgid ja meresõitjad, ent nende päritolu pole selge olnud.Antiik-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjutas, et etruskid on pärit Türgist Lüüdiast, ent tema järeltulijad on pidanud seda väljamõeldiseks. Kuid Tyorino ülikooli geneetik Alberto Piazza seostab etruskeid Türgiga. Siiski ei poolda enamik arheolooge seda mõtet. Pigem seostatakse etruskeid Kesk-Itaalia kunagise Villanova kultuuriga.

etrusk-2825012

Nii need etruskid tantsisid. Umbes nagu türklased Eurovisioonil.Kuid Arno ja Tiberi jõgede vahel paikneva Toscana meessoost elanike Y kromosoomi DNA järjestused on pigem sarnased nüüdse Türgi meeste omadega kui Sitsiilia, Sardiinia või Lõuna-Balkani meeste omadega. Piazza väidab, et etruskite ja türklaste viimased ühised eellased elasid 3500 aasta eest. See viitab, et lüüdlased olid Villanova kultuuri esivanemad. Ferrara ülikooli geneetik Guido Barbujani on aga teinud maetud etruskite jäänustest DNA analüüse ja järeldas juba 2004. aastal, et nad pärinesid Türgist. Ka emaliini pidi pärandatav mitokondri DNA on toskaanlastel ja türklastel sarnane. Ka Toscana haruldased veisetõugude DNA on geneetiliselt Türgis elavate veiste sarnane.

Herodotose kohaselt oli Lüüdias suur nälg, mistõttu jagas nende kuningas rahva kaheks ja saatis ühe osa oma poja juhtimisel paremaid elupaiku otsima. Nad lähtusid Smürnast, mis on praegune Ismir, ja seilasid Itaaliasse Umbriasse.
Allikas: Los Angeles Times

euroopa.mõtleb

euroopa2-4706015

ATKINSI DIEET OHUSTAB HÄID BAKTEREID

Aberdeenis asuva Rowetti uurimisinstituudi teadlased on näidanud, et ülekaalulistel meestel vähendab väga väikese süsivesikute sisaldusega dieet seedimisorganites teatud laadi bakterite arvu neli korda. Need bakterid aga toodavad isemoodi ainet butüraati, mis on oluline näiteks vähi ennetamiseks.
Nõnda võib siis nn Atkinsi tüüpi dieet hoopis tervist ohustada. Selle rakendamisel peab olema kindel, et söögis on piisavalt õigeid süsivesikuid, mis aitavad butüraati moodustavatel bakteritel tegutseda. See tähendab, et söödaks hulganisti kiudainerikast toitu nagu puu- ja köögiviljad.
Allikas: AlphaGalileo

NEANDERTALLANE KUI INNOVAATOR

Neandertallane polnud ehk sugugi nii loll, nagu teda siiani kujutleti. Nõnda kinnitab Leicesteri ülikooli arheoloog Terry Hopkinson oma äsjailmunud artiklis.Vastupidi, neandertallased olid hoopis innovaatorid. Nad elasid Euroopas Paleoliitikumis, mis algas umbes 300 000 aasta eest. Seda aega pole peetud märkimisväärseks kultuurilise uutmise ajastuks. Hopkinson aga väidab, et neandertallased arendasid uue kiviriistade valmistamise meetodi ja suutsid üle elada ökoloogilised raskused, mis nende vahetu eellase heidelbergi inimese hävitas.

neander-2860937

Siiani arvati, et tööriistauuendus tehti hiljem ja et sellega sai hakkama meie eellane nüüdisinimene, kes ilmus Euroopasse ja vahetas välja neandertallase 40 000 aasta eest.Ka Aafrikas hakkasid toimuma muutused tööriistakasutuses, nagu jahvatuskivide ilmumine, 300 000 aasta eest. Niisama juhtus ka Euroopas neandertallase juures. Tehnoloogia uuendused akumuleerusid pidevalt, ega olnud mingi valgustusliku mõttesähvatuse tulemus.

Neandertallased levisid ka lõuna poolt Ida- ja Kesk-Euroopasse, kus nende eellased ei suutnud elada. Mis näitab, et nad suutsid kohaldada keskkonda oma vajadustele. “Neandertallasi ei saa inimsuse kontseptsioonist välja arvata,” järeldab Hopkinson.
Allikad: AlphaGalileo/New Scientist, 16. juuni 2007

mis.toimub

EESTI TEADUSFOTO 2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

fkgp-9175167 Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt. MIKS TEADUSFOTO VÕISTLUS? Meie korraldatud esimene teadusfoto võistlus tõi üle 300 huvitava töö. Nüüd otsustasime korraldada järgmise. Fotovõistluse eesmärgiks on propageerida teadlasi ja teadustegevust. Ergutada teadlasi jäädvustama oma tegevust ka fotodele. Kaasata professionaalseid pildistajaid teadlaste tegemiste jäädvustamisele. Näidata, et teadus on üleilmne nähtus. Ning last not least – teadusfotol on ka oma arhivaarne väärtus.TÄHTAEG. 30. november 2007.KORRALDAJA. Teadusteave MTÜ/ teadus.ee.MIS ON TEADUSFOTO? Meie võistluse kontekstis on teadusfoto selline foto, millel on kujutatud teadlasi kas siis portreena või nende uurimistegevuses, aga ka teadlaste uurimisobjekte. Nendeks olgu siis mikro- või makroobjektid nagu kivistised, kivimid, mikroorganismid, rakud, haruldaste liikide esindajad jms. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Määravaks on erakordus, olulisus teadusele.ALALIIGID. Puuduvad. Nii portreed teadlastest, teaduse objektid, sündmused nendega, teadustööd laboris, välitöödel, seminarides, konverentsidel, kabinettides kajastavad pildid võistlevad kõik ühes kategoorias. Toimkond võib aga anda eripreemiaid.OSALEJAD. Eesti kodanikud või muud moodi Eestiga seotud inimesed. Eriti oodatud on teadlased ise – teavad ju nemad täpsemalt oma objektide erilisust ja ilu, aga ka uurimistöö dünaamikat. Kõik võistlevad koos, vanuserühmi pole. Osalemine on teaduse auks ja hiilguseks.ARV. Igalt autorilt mitte üle 12 foto.PILDISTAMISE AEG. Arvesse lähevad kõik fotod. Foto tegemise aega ei määratleta. Foto võib olla ka avaldatud, ent sel juhul vajame kinnitust autoriõiguse omanikult selle kasutamise õiguse kohta.MILLISED FOTOD. Tööd tuleb saata digitaalsel kujul, salvestatuna kompaktkettale formaadis jpg või tif. Pikema külje vähim lahutusvõime olgu 2000 pikselit. Lisada tuleb ka A4 formaadis paberkoopia. Selle tagakülg olgu varustatud märgusõnaga ja pildi allkirjaga.TEKSTID. Iga foto juures on nõutav kuni 2000 tähemärgi pikkune ning wordi formaadis tekst, kust selgub: millal, kus pildistatud. Kes ja mis on fotol. Mis tegevus toimub. Kõige olulisem – selgitus, miks on pildil kujutatu teaduses oluline või erakordne.SAATMINE. Võistlustööd tuleb varustada märgusõnaga. Kinnises märgusõnaga tähistatud ümbrikus lisada andmed autori kohta: nimi, elukoht, e-maili aadress, telefon. Hea, kui teatate ka oma töökoha või tegevusala.Fotod saata hiljemalt 30. novembriks 2007 aadressil Teadusteave MTÜ, Treppoja tee 2, Kloogaranna küla, Keila vald 76702, Harjumaa.HINDAMINE. Arvestatakse eelkõige uudsust – pildil kujutatu teaduslikku aktuaalsust. Dünaamikat, kompositsiooni. Lisaks, ent mitte eelkõige, ka tehnilist teostust. Toimkonnas on esindajad Teadusteave MTÜst, teadlaskonnast, ajakirjandusest, graafilise disaini valdkonnast.ÕIGUSED. Korraldajatele jääb õigus konkursile saadetud töid kasutada oma üritustel, trükistes, näitustel fotovõistlust ja teadust propageerivatel eesmärkidel. Muudel juhtudel makstakse autorile honorari üldistel alustel kokkuleppel autoriga. Võistlustöid ei tagastata.KOKKUVÕTE. Võitjad kuulutatakse välja 2008.a veebruaris toimuval teadusfoto päeval. INFO. www.teadus.ee; toimetus@teadus.ee; tel 50 67 488 Tiit Hunt.

teadus.ee

lugemis.vara

LAULVAD KALAD JA MÄNGIV INIMENE

lsober-5306145

LoodusesõberJuuni, 200748 lk, hind 34.50

Loodusesõbra juuninumbris on originaalne loodusfotograaf Tiit Hundi lugu Eesti kalade pildistamisest, mis varustatud fotode ja suure joonisega. Bioloog Hunt kirjeldab oma kohtumisi kaladega täpselt ja paeluvalt. Teiste seas on ka uriseja kala. Kes see on? Kas kalasõber kass maksab kätte või on see meie luul? Eks lugege ise.Huvitav on ka artikkel, kus hinnatakse Eestis müüdavaid pudelijoogivesi. Kui tahate, eks siis jooge raha, teadmata selle kvaliteeti, on selle loo moto.Kalle Suuroja alustab ülevaadet maavärinatest, praktika tutvustab värinakindlaid matkapliite.Lisaks ajakirjale saab ostja sedapuhku ka kompaktketta, millel salvestatud lindude, vaalade ja inimeste ühine musitseerimine. Eriline solist on soo-roolind. Ajakirjas leidub ka seletus ja põhjendus, miks ja kuidas salvestised tehtud. Osa neist põhineb omapärasel loodusfilosoofial. Pole paha ost.

teadus.ee

Jaga