Teadusteave MTÜ – teadus.ee nr 84

 

teadus.ee nr 84
neljapäev, 04. oktoober 2007

nadalteaduses-3489368
teadus.eenr 83

reede, 05. oktoober 2007

nädal.mõttes

“Hubble’i teleskoop on praegu populaarsem kui inimese kosmoselennud.”
Roald Sagdejev, NSVL TA kosmoseuuringute instituudi direktor aastatel 1973–1988.

nädal.pildis

sputnik-8831076

Sputniku juubel. 4. oktoobril 1957. aastal kl 22.28,34 Moskva aja järgi laskis NSVL üles esimese Maa tehiskaaslase Sputnik 1. Sputnikust sai mõneks aastakümneks tehiskaaslase sünonüüm paljudes keeltes. Ja olgu tollase NSVLi sisedemokraatiaga kuis oli, see saavutus andis maailma teadusele tohutu kiirenduse.

nädal.arvus

Kosmos ründabPäevas siseneb Maale 16,5 tonni kümnest sentimeetrist pisemaid meteoriidikesi.50-meetrised tuleb umbes kord tuhande aasta jooksul.

Allikas: Scientific American

täna.kavas

Kosmos:Sputnik ja teadushuvi.
Tervis:Kas õlu parandab mälu?
Elu: Bakterid muutuvad orbiidil agressiivsemaks.
Tegevus: Teadusfoto konkurss.

Kerige allapoole, saate teada!

to.imetaja

SPUTNIK VALLANDAS MAAILMAS TEADUSHUVI

Tahad või ei taha, nüüd, 50 aastat pärast Maa esimese tehiskaaslase orbiidile lennutamist, tuleb tõdeda, et venelaste Sputnik ei vallandanud mitte ainult kosmoseajastu. Ega hoogustanud vaid võidurelvastumist, ajades hirmu nahka ameeriklastel, kes oma arust olid venelastest kosmoseasjades ees, ent avastasid äkki, et olid jäänud oma tehiskaaslasega jänni.Tegelikult oli Sputnik võidurelvastumise kõrvalprodukt. Imelikult kombel Nõukogudemaal selle poliitilist tähtsus alul ei taibatudki.“Nõukogude ajakirjandus ei tabanud esimese sputniku tähtsust,” kommenteerib Roald Sagdejev, 74-aastane kuulus vene füüsik, kes pikka aega, aastatel 1973–1988 juhtis NSV Liidu Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute instituuti. “Kuid see sündmus sattus kohemaid rahvusvahelise pressi esikülgedele,” jätkab ta. Iroonilisel kombel töötab Sagdejev alates 1989. aastast USA Marylandi ülikoolis – maal, kellega tema juhitud võimas instituut kosmose vallutamises võidu jooksis. Ameeriklased olid oma edumaas kindlad – oli neil ju teiste vägevate ajude seas võtta sakslane Wernher von Braun, kes Hitlerile peaaegu et tegusa ballistilise raketi valmis meisterdas. Tema V2 rakett oli esimene inimese valmistatud kosmiline objekt, mis Peenemündest 1944. aastal üles lennutati ja 176 kilomeetri kõrgusele jõudis. Venelastel oli sellele vastu panna Katjuša. Ja unistaja Tsiolkovski 19. sajandi lõpul tuletatud valem, mis andis nn esimese kosmilise kiiruse, millega peaks üks keha maapinnalt üles saadetama, et sellest Maa tehiskaaslane saaks. “Sputnik oli võidurelvastumise kõrvalsaadus,” kinnitab Sagdejev. Selle eksperimendi surus läbi legendaarne ja salastatud Peakonstruktor, kodanikunimega Sergei Koroljov. Sputniku reis sai teoks mingi vene ime läbi, sest Nikita Hrušt%#154ovile ei meeldinud see idee kohe üldse mitte. Kuid kui Sputnik üles lennutati ja see ülemaailmse kõlapinna sai, mõistis Nikita kohe asja tähtsust ja asus sündmust propageerima.

sputnikmark-3629029

Sputniku üleslennutamine vallandas nõukogudemaal ka tol ajal üsna haruldase suveniiride buumi. Raamatukappidele ilmus Sputniku mudeleid, seda võis näha postmarkidel ja tikutopsidel, plakatitel, märkidel ja vimplitel. Mäletan minagi, tol ajal vaevalt kümneaastane poisike, kuis meie raamatukapile ilmus Sputniku mudel, kuis margialbumisse Sputnikuteemalised margid ja mu koolivormi reväärile Sputnikku kujutav rinnamärk.Nii täitis Sputnik mitte ainult võidurelvastumise ja pingetugevdamise ülesannet, vaid tekitas paljudes koolilastes küll põgusavõitu, kuid siiski täiesti tabatava huvi kosmose ja sealtkaudu ka teaduse vastu.Sputniku raadiopiiksud, mida hakkasid vastu võtma teiste seas ka Eesti astronoomid ja muidu asjahuvilised raadioamatöörid, said praeguse kõnekeele kohaselt suisa kultushelideks. Need 20 ja 40 tuhande megahertsi ümber saadetud signaalid said hinnatud kogumismaterjaliks üle Maa.Kui ameeriklased mõne kuu pärast, 31. jaanuaril 1958 oma satelliidi Exploreri orbiidile saatsid, siis pilas Nikita Hruštšov seda 14-kilost eset “greipfruudiks”. Siseriiklikult sai sellest siiski “apelsin”, sest tollest viljast nõukogude inimene siiski midagi teadis, greibitaolist asja aga oli raske ette kujutada. Siiski oli sel satelliidil ka teadusaparatuuri. Inimesel hakkas olema põhjust oodata uudiseid ilmaruumist.

Pikemalt vt Eesti Päevalehes ilmunud artikkel www.epl.ee
Tiit Kändler

VIIS PÕHJUST, MIKS UURIDA KOSMOST

Ajakirja Scientific American oktoobrinumber toob ära viis põhjust, miks tungida ilmaruumi. Need on:1. Seirata Maa kliimat.2. Valmistuda kaitseks asteroidide vastu.3. Otsida uut elu.4. Selgitada planeetide teket.5. Väljuda Päikesesüsteemist.

kaksik.lause

SEISUOLUKORRA UUTMISEGA ENERGIAKULU EI VÄHENE

1. Tarbijaid hoiatatakse pidevalt, et elektroonikaseadmete stand by ehk seisuolukord võtab kokkuvõttes tohutult voolu ja tekitab kasvuhoonegaase.
2. Kölni majandusuuringute instituudi teadlane Hendrik Biebeler ja ta kolleegid rehkendasid välja, et stand by olukorra ökonoomsemaks tegemine saastab keskkonda enam, kui toob kasu – pigem tuleb vähendada elektrooniliste seadmete üldist energiakulu.
Allikas: AlphaGalileo

vänge.lugu

JOOBNUD ROTID JA BAARIKÄRBSED ON TERVED KUI PURIKAD

Kui te enam ei mäleta, kuhu panite oma prillid või kui palju on kaks korda kaks, siis ärge heitke meelt. Jooge kann või kaks õlut, ja seda iga päev. Uus-Meremaa Auclandi ülikooli teadlane Maggie Kalev uuris, mis juhtub õlut joovate rottidega ja jõudis järeldusele, et nende mälu paraneb.Väärikas ajakirjas The Journal of Neuroscience avaldatud artiklis kirjeldavad Kalev ja ta kolleegid, et kui rottide söögisedelis oli kuni 5 protsenti õllealkoholi, siis kaheksa nädala pärast täitsid nad mälu nõudvaid ülesandeid karsklastest paremini. Kuid rikkalikumal alkoholidieedil olnud rottidel katsed juba nii hästi ei läinud. Ning neil arenes välja alkoholism.

rotiviin-7196268

Mäluga on pistmist ajurakkude suhtlemist reguleerivatel nn NMDA retseptoritel. Mälu paraneb, kui üks selle retseptori alamühik NR1tugevneb episoodilise mäluga seotud aju hipokampuses. Ning alkoholi tarbimine ja NR1 aktiivsus on omavahel seotud.Teadlased lõid kaks transgeenset rotiliini, millest ühel hipokampuses esines NR1 ohtralt, teisel oli aga alla surutud. Teadlased oletavad, et alkohol surub alla NMDA retseptori, mistõttu NR1 alamühiku aktiivsus suureneb.

Igapäevane klaasike veini kõneldakse kaitsvat südamehaiguste vastu. Kahjuks ei selgu artiklist, kas peaks õige jooma päevas nii paar klaasi õlut kui klaasi veini.
Allikas: Scientific American

mis.toimub

EESTI TEADUSFOTO 2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

fkgp-5024055 Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt. MIKS TEADUSFOTO VÕISTLUS? Meie korraldatud esimene teadusfoto võistlus tõi üle 300 huvitava töö. Nüüd otsustasime korraldada järgmise. Fotovõistluse eesmärgiks on propageerida teadlasi ja teadustegevust. Ergutada teadlasi jäädvustama oma tegevust ka fotodele. Kaasata professionaalseid pildistajaid teadlaste tegemiste jäädvustamisele. Näidata, et teadus on üleilmne nähtus. Ning last not least – teadusfotol on ka oma arhivaarne väärtus.TÄHTAEG. 30. november 2007.KORRALDAJA. Teadusteave MTÜ/ teadus.ee.MIS ON TEADUSFOTO? Meie võistluse kontekstis on teadusfoto selline foto, millel on kujutatud teadlasi kas siis portreena või nende uurimistegevuses, aga ka teadlaste uurimisobjekte. Nendeks olgu siis mikro- või makroobjektid nagu kivistised, kivimid, mikroorganismid, rakud, haruldaste liikide esindajad jms. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Määravaks on erakordus, olulisus teadusele.ALALIIGID. Puuduvad. Nii portreed teadlastest, teaduse objektid, sündmused nendega, teadustööd laboris, välitöödel, seminarides, konverentsidel, kabinettides kajastavad pildid võistlevad kõik ühes kategoorias. Toimkond võib aga anda eripreemiaid.OSALEJAD. Eesti kodanikud või muud moodi Eestiga seotud inimesed. Eriti oodatud on teadlased ise – teavad ju nemad täpsemalt oma objektide erilisust ja ilu, aga ka uurimistöö dünaamikat. Kõik võistlevad koos, vanuserühmi pole. Osalemine on teaduse auks ja hiilguseks.ARV. Igalt autorilt mitte üle 12 foto.PILDISTAMISE AEG. Arvesse lähevad kõik fotod. Foto tegemise aega ei määratleta. Foto võib olla ka avaldatud, ent sel juhul vajame kinnitust autoriõiguse omanikult selle kasutamise õiguse kohta.MILLISED FOTOD. Tööd tuleb saata digitaalsel kujul, salvestatuna kompaktkettale formaadis jpg või tif. Pikema külje vähim lahutusvõime olgu 2000 pikselit. Lisada tuleb ka A4 formaadis paberkoopia. Selle tagakülg olgu varustatud märgusõnaga ja pildi allkirjaga.TEKSTID. Iga foto juures on nõutav kuni 2000 tähemärgi pikkune ning wordi formaadis tekst, kust selgub: millal, kus pildistatud. Kes ja mis on fotol. Mis tegevus toimub. Kõige olulisem – selgitus, miks on pildil kujutatu teaduses oluline või erakordne.SAATMINE. Võistlustööd tuleb varustada märgusõnaga. Kinnises märgusõnaga tähistatud ümbrikus lisada andmed autori kohta: nimi, elukoht, e-maili aadress, telefon. Hea, kui teatate ka oma töökoha või tegevusala.Fotod saata hiljemalt 30. novembriks 2007 aadressil Teadusteave MTÜ, Treppoja tee 2, Kloogaranna küla, Keila vald 76702, Harjumaa.HINDAMINE. Arvestatakse eelkõige uudsust – pildil kujutatu teaduslikku aktuaalsust. Dünaamikat, kompositsiooni. Lisaks, ent mitte eelkõige, ka tehnilist teostust. Toimkonnas on esindajad Teadusteave MTÜst, teadlaskonnast, ajakirjandusest, graafilise disaini valdkonnast.ÕIGUSED. Korraldajatele jääb õigus konkursile saadetud töid kasutada oma üritustel, trükistes, näitustel fotovõistlust ja teadust propageerivatel eesmärkidel. Muudel juhtudel makstakse autorile honorari üldistel alustel kokkuleppel autoriga. Võistlustöid ei tagastata.KOKKUVÕTE. Võitjad kuulutatakse välja 2008.a veebruaris toimuval teadusfoto päeval. INFO. www.teadus.ee; toimetus@teadus.ee; tel 50 67 488 Tiit Hunt.

teadus.ee

euroopa.mõtleb

euroopa2-3556951

RAHVUSVAHELINE POLAARAASTA LÕPEB NORRAS

Norra on valitud korraldama rahvusvahelise polaaraasta lõppu märkivat konverentsi. 2010. aasta juunis oodatakse seal kogunema tuhandeid polaaruurijaid kogu maailmast.
Allikas: AlphaGalileo

mis.uudist

SULISSAURUSED EI PRUUKINUD LENNATA

Kui olete näinud Steven Spielbergi filmi Sauruste park, mis on valminud Michael Crichtoni samanimelise romaani põhjal, siis paraku ei tarvitse teil olla päris õiget ettekujutust sellisest sauruseliigist nagu velociraptor. Filmis on nende loomade kasvu tugevalt liialdatud: tegelikult olid velociraptorid umbes koera suurused.Kuid lisaks esines 14 aasta eest valminud filmis veel üks vähemalt sama tõsine möödalask, mida tegijaile küll kuidagi ette heita ei saa. Ajakiri Science kirjutab reedel ilmunud numbris, et velociraptoritel olid väga tõenäoliselt suled seljas.

velociraptor-2988141

Ameerika teadlased on hoolikalt uurinud üht Mongooliast leitud velociraptori küünarluud ja avastanud selle pinnalt kühmukesed, mille külge kinnitusid arvatavasti ulerootsud.Dinosaurusi peetakse tänapäeva lindude esivanemaiks. Ka varem on nende fossiile uurides leitud tõendeid sulgede olemasolust, nüüd siis on sulissauruste nimekirja lisandunud ka velociraptor.

Velociraptor oli kahtlemata lennuvõimetu, kuid suled võisid teadlaste arvates aidata loomal kehatemperatuuri reguleerida ja jooksumanöövreid sooritada, aga küllap ka liigikaaslaste ees uhkeldada.
Priit Ennet/Vikerraadio

BAKTERID MUUTUVAD KOSMOSES OHTLIKUMAKS

Kõlab nagu keskpärane ulmepõnevik: bakterid satuvad kosmosesse ja saabuvad sealt tagasi ohtlikemana kui eales varem.Aga just nii see seekord ongi. Möödunud aastal kosmosesüstikuga Atlantis orbiidil käinud salmonella-bakterid muutusid seal eluohtlikumaks kui Maa peal hoitud kontrollbakterid. Poolte katsehiirte surmamiseks kulus kosmoses viibinud baktereid keskmiselt kolm korda vähem kui tavalisi baktereid.

Teadlased ei tea täpselt, mis baktereid kosmoses surmavamaks muudab, aga kahtlustatakse, et asi on seotud bakterikultuuri ümbritseva vedeliku vähenenud survega nõrga gravitatsiooni tingimustes. Geenianalüüs näitas, et süstikul lennanud salmonella-bakteritel esines muutusi vähemalt 167 geenis. Ei osata aimata, kas kosmos kõigile bakteritele samasugust mõju avaldab, kuid kosmosetingimuste iseäralikku toimet bakteritele on kahtlustatud varemgi. Nüüdne katse, millest Ameerika teadlased kirjutavad USA Teaduste Akadeemia toimetistes, on esimene, kus bakterite muutumist kosmoses on suudetud selgelt kirjeldada.
Priit Ennet/Vikerraadio

lugemis.vara

ANALÜÜTILISE FOTO TULEVÄRK

cheese24-8383368

Cheese, 24/07Väljaandja Eesti Loova Foto keskusPeatoimetaja Tiit Lepp72 lk, hind 50 krCheese muutub üha analüütilisemaks. Mõtteainet pakub näiteks Jari Silomäki vaatluspäevik fotodes, mis on kui füüsikaski tuntud mõtteliste eksperimentide kehastus maastikul. Vaikivatest dialoogidest kirjutab ja pildistab Anna-Siim Treumund, seegi omamoodi vaikiv eksperiment. Peeter Linnap selgitab, miks pilte tasub karta. Pildil olevad vahekorrad alluvad teatud se4aduspärasustele, mis ei pruugi vaajatale olla liiga meelepärased. Sestap püütakse praeguseni pildistamist teatud olukordades ära hoida. Loodus siiski ei suuda pildistajast hoiduda, ja nõnda õpetab Jaanus Järva loodusfotosid komponeerima.

teadus.ee

Jaga