teadus.ee » 2005» september
27. aug. 2011
23.09.2005
12. septembri maailma teaduse päevafoto oli pärit Eestist. Seda võib näha aadressil http://epod.usra.edu/archive/epodviewer.php3?oid=265632. Mida kujutab endast see maailma teaduse päevafoto projekt ja kuidas sinna fotosid saata?
Vastab Irene Teesalu, EPOD-i toimetaja:
EPOD ehk Earth Science Picture of the Day (maailma teaduse päevafoto) on veebilehekülg, mis avaldab iga päev ühe pildi (foto, joonise, muu kujutise) koos selgitustega meie planeeti ja elu kujundavatest protsessidest ning harukordsetest nähtustest. EPOD on tegutsenud alates 2000. aasta septembrist.
23.09.2005
Selle nädala reedel algab Tallinnas Mustpeade Majas TTÜ Küberneetika Instituudi (KübI) korraldamisel üheksapäevane ühendkonverents programmikeeltest ja tarkvaratehnoloogiatest. Tegu on ühe suure ja kõrge tasemega rahvusvahelise teaduskonverentsiga, mis on kaalukaim arvutiteaduse vallas. Konverentsi üldiseks suunitluseks on nimetatud “keelepõhised vahendid tänaste tarkvaratehnoloogiate arendamisel korrektsuse ja turvalisuse suhtes usaldusväärsemateks”. Selgitage, palun, see suunitlus lahti.
(more…)
23.09.2005
NOORED MATEMAATIKAT LAHENDAMA TÜ teaduskool korraldab laupäeval, 1. oktoobril matemaatikaülesannete lahendamise võistluse. Võistlusest on võimalik osa võtta, minnes sellistesse koolidesse: Tartus — TÜ õppehoone, Tähe 4 aud 160, algus kell 11.00; Tallinnas — TTÜ majandusteaduskonna hoone, Kopli 101 (aud X-322), kell 11.00; Narvas — Narva Humanitaargümnaasium, Kangelaste 32, kell 10.00; Ahtmes — Ahtme Gümnaasium, Altserva 6, kell 10.00; Kuressaares — Saaremaa ÜG, Hariduse 13, algus kell 10.00; Viljandis — C.R.Jakobsoni nim Gümnaasium, Riia 91, kell 10.00; Pärnus — TÜ Pärnu Kolledž, Ringi 35, kell 10.00. Osa võtma on oodatud matemaatikahuvilised noored, kes ei õpi kõrgkoolis ning on sündinud pärast 6. juulit 1986. Võistlus toimub kahes vanuserühmas. Vanemas rühmas võivad osaleda kõik nimetatud tingimustele vastavad noored, nooremas rühmas 10. klassi õpilased ja nooremad. Viie tunni jooksul tuleb lahendada viis ülesannet, mis eeldavad arutlusoskust ja koolis õpitu loomingulist rakendamist. Võistluse tulemusi arvestatakse Eesti võistkonna moodustamisel 3.–7.nov Stockholmis toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikavõistluseks ja võistkonna kandidaatide valikul 6.– 18. juulini 2006 Ljubljanas toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikaolümpiaadiks. Võitjate autasustamine toimub üle-eestilise matemaatikaolümpiaadi lõpuaktusel. Vanema rühma kolmele paremale arvestab TTÜ majandusteaduskond sisseastumisel 1 täiendava konkursipunkti.
Osavõtusoovist tuleb teatada hiljemalt 28. septembriks tel. 7375581 või e-mailiga ttkool@ut.ee
Teates palume nimetada: nimi/osavõtjate arv ja kool, vanuserühm (noorem või vanem), keel, milles soovitakse ülesannete tekste (eesti või vene), linn, kus soovitakse võistelda.
Varasemate võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda teaduskooli koduleheküljel http://www.ttkool.ut.ee/math/lahv/ või matemaatikaolümpiaadide lehel http://www.math.olympiaadid.ut.ee.
Allikas: TÜ Teaduskool
KOOLITEADUS teadus.ee pakub sellest sügisest koolidele abi teadust populariseerivate ürituste läbiviimisel. Aitame leida lektoreid, korraldada külaskäike teadusasutustesse ja oleme algatuseks koos oma koostööpartneritega välja töötanud mõned koolidele sobivad programmid. Marsi sügis. Koostöös astronoomidega astronoomilised vaatlused Tallinnas Linnahalli katusel või oma kooli juures. Külaskäik Tartu (Tõravere) Observatooriumi. Suur teleskoop, stellaarium, päikesesüsteemi makett jm. Mere elu ja mereelukad Käsmu rannas. Mereelukaid otsimas, meremeeste elu, merebioloogia, meenete valmistamine. Värviline sügis Lahemaal. Algteadmised metsast kui terviklikust ökosüsteemist. Kuidas taimed ja loomad on valmistuvad talveks. Õpime puid ja maitseme sügist.
Küsige lähemalt tel 51992928 Tiit Lepik või e-mailil toimetus@teadus.ee
Täielikku teksti ja tingimusi näeb aadressil http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=88&Itemid=93
teadus.ee
23.09.2005
Kas Rebala kivikirstkalmed oleks ehitatud, kui paas nende tarbeks oleks tulnud kohale vedada Setumaalt? Vaevalt küll. Kuid 4500 aastat tagasi siiani teadmata otstarbel püstitatud kivirahnudest vähemalt osa veeti kokku sama kaugelt. Juhtiv Stonehenge´i asjatundja Bornemouthi ülikooli teadlane Tim Darvill arvab, et on avastanud ühe iidse kiviringi mõistatuse – kust sinna need hiigelkivid tassiti. Ajakirja British Archaeology hiljutises numbris avaldatud artiklis väidab ta, et Salisbury madalikul asuva Stonehenge´i siseringi maagilised sinisest savikildast kivid on pärit Wales´is asuvast Pembrokeshire´i maakonna Preseli mägedest. Need asuvad Stonehenge´ist 370 km kaugusel läänes. Darvill usub, et on leidnud kivitarandiku jäänused, millest sees- ja väljaspool lebab arvukalt töötlemisjälgedega sambakive. Mõned neist on hiljutised, teised jälle võivad olla iidsemad. Ta juhib tähelepanu, et karjääri mõistet tuleb laiendada. Sealsed sambakivid olid juba looduslikult üksteisest eraldatud, tuli vaid valida välja sobiva kujuga tükk. Karjääri eraldatus mängis siinkohal olulist rolli, kuna savikilt oli hinnaline materjal ka kivikirveste valmistamisel. Stonehenge´i on peetud astronoomiliseks rajatiseks, mis valmistati taevavaatluste tarbeks. Viimasel ajal on siiski suurematest osadest sellelaadsetest väidetest loobutud. Ühte meelt ollakse selles, et tegu on rituaalset maastikku ilmestava rajatisega.
Allikas: AlphaGalileo
23.09.2005
Mis on veel vanem kui kõige vanem? Selle üle tuleb ikka ja jälle imestada. Tuleb välja, et maailma vanim teadaolev astronoomiline rajatis pole üldsegi Egiptuse püramiid või Stonehenge´i kiviring. Vaid hoopis Newgrange´i hauakamber. Kus kohas see veel on? See on Dublinist umbes 60 km põhjas. Ehitati umbes 3200 aastat enne meie aega, ehk siis üle 5000 aasta eest. Seega 400 aastat enne püramiide ja 1000 enne Stonehenge´i. Rajatise teeb põnevaks, et selle sisemusse saab minna. Ja veenduda, et ukseava kohale jäetud august sisse paistev valgus jõuab koopa kõige kaugemasse serva. Sealt aga pääses valgus sisse täpselt talvisel pööripäeval. Newgrange´i ehitamiseks vajalikud kiviplokid toodi kohale kolmest eri karjäärist 2 kuni 50 km kauguselt. Selle hauakambri ehitamiseks läks arheoloogide arvestusel vaja umbes kaks inimpõlve. Küllap oli siis asjal muudki tähtsust kui olla pelk matmispaik. Kes olid Newgrange´i tsivilisatsiooni kandjad, pole teada. Igatahes nad kas surid välja või lahustusid uutes asukates. Ka võib vaid spekuleerida, mis oli Newgrange´i tegelik tähendus. Nii nagu võib vaid spekuleerida Prangli lähedal asuva Aksi saare kiviringi ehitamise aja ja mõtte üle. Üks on aga kindel. Aksi kiviring ja Rebala kivikalmed ehitati käepärastest kividest. Stonehenge’i, püramiidide ja Newgrange´i jaoks vajalikud kivid aga tassiti kokku sadade kilomeetrite kauguselt. Seda ajal, mil kas ratas sõiduki all polnud veel leiutatud või oli see niisama uudne värk nagu hõljuv rong meie jaoks.
Tiit Kändler
23.09.2005
“Me küll täpselt ei tea, mida me mõõdame, aga seda, mida me mõõdame, mõõdame me täpselt.”
Füüsikute folkloorist
19.09.2005
teadus.ee tundis huvi, kuidas edeneb mõte luua Eesti oma teadusbaas Antarktikas. Väidetavalt on kõik dokumendid valitsusele esitatud. Allpool toome ära rea vastuseid lühendatult, täispikki tekste saavad huvilised lugeda meie koduleheküljel aadressilt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=84
Miks peaks Eesti jätkama teadusuuringuid Antaktikas?
Enn Kaup, TTÜ Geoloogia Instituudi vanemteadur, teinud järveuuringuid 5-s N Liidu ja 2-s Austraalia Antarktika ekspeditsioonis:
Võime tunda uhkust, et meie kaasmaalane, Saaremaal sündinud ja üle kolmandiku oma pikast elust Eestimaa leival olnud Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtis Vene ekspeditsiooni, mis 28. jaanuaril 1820 avastas Antarktise mandri. Eesti teadlaste tegevus Antarktikas algas rahvusvahelise geofüüsika aastaga 1957-58 ning on seni andnud üle 110 teaduspublikatsiooni, lisaks populaarteaduslikud ja ilukirjanduslikud üllitised ning dokumentaalfilmid.
19.09.2005
Aeg ei voola tagurpidi. Isegi mitte nobelistide jaoks. Nii et eelmises teadus.ee numbris nädala mõttes toodud Ernest Rutherfordi eluaastad olid ikka 1871–1937, mitte 1871–193.
teadus.ee
19.09.2005
Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee
19.09.2005
Uues Horisondis väidab kirjutab füüsik Arvi Freiberg, et maailma asju liigutavad põhiliselt kaks jõudu — sugutung ja surmahirm, ning lisab, et see on siiski vaid pool tõde. Need kaks muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis. Edasi lahkabki ta, millised on elu ja toidu (ehk siis energia) vahelised keerulised seosed. Kuidas leevendada organismi energianälga? Seda uurib bioenergeetikaks. Ka Eesti teadlastel on selles vallas tähelepanuväärseid saavutusi ette näidata. Ajaloolane Kalle Krooni aga kirjutab eestlaste ja lätlaste massküüditamistest Põhjasõja ajal, Peeter Espak ja Vladimir Sazonov tutvustavad idamaise despotismi lätteid, kirjutades Sumeri ja Akkadi kuningatest, kes elasid kunagi oma elu ning valitsesid oma alamaid maadel, mis täna kuuluvad Iraagile. Noored Eesti teadlased Dmitri Teperik ja Erkki Soika kirjeldavad artiklis “Vanaisad ja pojapojad” Baierimaal toimunud 55. Nobeli preemia laureaatide ja noorteadlaste kohtumist, kus nende sõnul said kokku teadus(elu)kogemused ja uljad ideed.
teadus.ee