teadus.ee » Folkloristika

17.02.2007

“Võibolla on olemas mõtteid, mida me ei suuda mõelda.”
Richard W. Hamming (1915–1998), USA matemaatik

19.01.2007

Iga kahe aasta tagant toimub Helsingis teadusnädal. Seda on korraldatud juba 30 aastat. Õieti tehti esimene katse aastal 1922, seejärel 1926 ja siis 1954. Kuid 1977. aastast alates on iga kahe aasta tagant üritust käigus hoitud. Mis on tagasihoidlik sõna ettevõtmise kohta, kus esineb viie päeva jooksul 300 teadlast, kunstnikku, kirjanikku, muusikut, poliitikut. “Tegemist on Soome teaduskogukonna suure talguprojektiga,” iseloomustas ürituse korraldustoimkonna pikaaegne peasekretär Jan Rydman.

(more…)

18.01.2007

Miks igaüks peab hakkama oma prügi ise sorteerima? Selle kohta on teadusel ütelda järgmist.

1. Ajalugu. Juba iidses Babüloonias sorteeris igaüks ise oma prügi. Vanadest eestlast kõnelemata. Mis ikka põles, visati tulle, mis kõlbas veel söögiks, visati sigade ette, mille sees oli olnud jook, see hoiti alles, et sinna kallata uus jook. Kui aga kuidagiviisi pähe ei mahtunud, et kuidas asja saaks kasulikult kasutada, visati see tagaõue lepa alla.

2. Teaduslik kommunism. Karl Marx ja Friedrich Engels näitasid, et perekonna, eraomanduse ja riigi tekkega kadus vajadus igaühel prügi sortida, sest selle töö võttis enda peale eraomandus, perekond ja riik.

3. Teoloogia. Prügisortimine pakuti välja vabatahtlikuks indulgentsiks ületarbivale eurooplasele.

4. Energeetika. Kui igaüks ehitab oma koju prügisortimise jaama, siis võib sellest välja kasvada lokaalne energeetika. Miks viia ära asi, mis köögis mädanedes võiks seda soojendada ja helendades valgustada?

5. Matemaatiline loogika 1. Iga prügi on ohtlik prügi, sest ka roostes nael võib palju paha teha.

6. Hulkade teooria. Nagu tõestas Cantor, on olemas eri võimsusega lõpmatused ja prügi.

7. Matemaatiline loogika 2. Nagu näitas Gödel, pole prügisse võimalik loogiliste vasturääkivusteta suhtuda.

8. Relatiivsusteooria. Kõigis taustsüsteemides sorditakse prügi ühtmoodi segaselt.

9. Futuroloogia. Iga kahe piimapaki kohta tuleb kolme sorti prügi.

Edasi võib arendada juba igaüks ise oma prügikasti otsast.
Tiit Kändler

05.05.2006

Robert Louis Stevenson, “Aarete saare” ja “Musta noole” autor, on kirjutanud ka ühe klassikaliseks saanud loo dr Jekyllist ja mr Hyde´ist, kes olid teineteise vastandid. Üks lahke ja tark heategija, teine aga kuri ja võigas ööpimeduse all pahategija. Lõpuks selgus, et tegu on ühe ja sama inimesega. Stevenson ei mõtelnud lugu välja, vaid kirjutas oma kodulinna Edinburghi ajaloost maha. 18. sajandil tegutses seal nimelt kodanik Deacon Brodie, kes päeval oli rahumeelne ja austatud linnavolikogu liige, ööseti aga purjutas, mängis hasartmänge, röövis ja külastas bordelle. Mille kõige eest ta 1788. aastal avalikult üles poodi. Nüüd on ta kuulsam kui Stevenson. Temanimeline kõrts asub Edinburghi vanalinna peatänaval (fotol), Stevensonist on vaid üks hale kuju tema kunagises kodumajas. Kirjandusteadus on osutunud jälle kord psühholoogiast nõrgemaks.
Foto: Tiit Kändler

05.05.2006

“Ekspert on inimene, kes on teinud kõik vead, mida väga kitsal alal teha saab.”
Taani füüsik Niels Bohr (1885 – 1962).

28.04.2006

“Iga valem, mida kasutatakse raamatus, vähendab võimalikku lugejaskonda kaks korda.”
Populaarteaduslike raamatute väljaandjate folkloorist.

teadus.ee järeldus:
Newtoni “Printsiipe” ei lugenud ka Newton ise mitte.

11.11.2005

Võõramoeline, otsitud teooria Egiptuse püramiidide päritolu, olemuse või otstarbe kohta. Püramidiootide teooriaid toetab vaevalt mingisugunegi tõendusmaterjal. Neil teooriail pole peaaegu mitte mingit muud otstarvet kui olla halvaks näiteks spekuleeriva mõtlemise ja mõttelennulise ettekujutuse kohta. Mõned püramidioodid näiteks Erich von Däniken ja Zecharia Sitcin väidavad, et muistsed egiptlased olid liiga primitiivsed, et oleksid suutnud ehitada püramiide ilma maaväliste abita. Edgar Cayce väitis, et olendid Atlantisest aitasid egiptlastel püramiide ehitada näidates neile, kuidas kive õhus hõljutada. Charles Berlitz väitis, et Atlantis asub teisel pool Bermuuda Kolmnurka ja seal on sama suur püramiid nagu Giza suur püramiid. Püramidioodid arvavad, et Atlantis on ühendavaks lüliks Egiptuse ja Mehhiko püramiidide vahel. Väidetest, mis näitavad, et nii iidsed egiptlased, mayad või tolteegid olid ise püramiidide ehitamiseks piisavalt intelligentsed ja osavad, pole mingit kasu.

(more…)

04.11.2005

“Feng shui” tähendab otsetõlkes “tuul, vesi”. Feng shui on osa Hiina iidsest loodusfilosoofiast. Sageli peetakse feng shuid geomantiaks ehk ennustamiseks geograafiliste omaduste järgi, aga peamiselt on see seotud arusaamisega suhetest looduse ja meie endi vahel, nii et saaksime elada harmoonias oma keskkonnaga.
Feng shui on seotud väga mõistliku arusaamaga, et loodusega koos, mitte selle vastu elamine toob kasu nii inimestele kui keskkonnale. Ka on see seotud sama mõistliku arusaamaga, et meie elu mõjutab oluliselt meie füüsiline ja emotsionaalne ümbrus. Kui ümbritseme end surma, põlguse ja ükskõiksuse sümbolitega elu ja looduse suhtes, lärmi ja mitmesuguste inetuse ning korratuse vormidega, siis korrumpeerume selle käigus ka ise. Kui ümbritseme end ilu, lahkuse, helduse, kaastunde, muusika ja mitmesuguste korrastatud elu veetlusega, siis õilistame nii iseend kui oma keskkonda.

feng-7369595 Feng shui pakub meile uskumatuid pupujukusid. Väidetavad feng shui meistrid, kes mõistavad viit elementi ja kaht energiat nagu chi ja sha (kõva energia, chi vastand), peaksid olema suutelised tajuma metafüüsilisi energiaid ja andma juhiseid nende optimaalseks suunamiseks. Feng shuid on kasutanud ka mitmed maastikuarhitektid ja sisekujundajad. Nad kasutavad metafüüsilist kaarti (nimega “bagua”) ja kompassi, määramaks, milline osa majast, toast, aiast jne peaks kuuluma ühte üheksast kategooriast nagu tervis, loovus, armastus ja rikkus. Nad ütlevad, kus peaks olema vannituba, kuhu peaksid avanema uksed, kus rippuma peeglid, millises toas peaks olema rohelised taimed ja millises punased lilled, kus suunas peaks olema voodipäits ja nii edasi. Tänapäeval on feng shuist saanud järjekordne New Age energiapettus, müüakse mitmesuguseid metafüüsilise mõttekoormaga tooteid alates paberist poolkuudest ja planeetide väljalõigetest, kaheksanurkseid peegleid ja puust flööte, mis peaksid aitama parandada tervist, maksimeerida oma potentsiaali ja garanteerima mingi õnneküpsise-filosoofia täitumist. Indoneesiast pärit Sutrisno Murtiyoso sõnul on maades, kus usk feng shuisse on endiselt tugev, saanud sellest ebausu ja tõestamata väidete segapudru, mida pannakse isegi ülikoolide õppekavasse kui arhitektuuri või linnaplaneerimise teaduslik printsiip. Hr Murtiyoso on kirjutanud ühest ülikooli lektorist, kes oli avaldanud artikli Indoneesia suurimas ajalehes ja soovitanud feng shuid kui juhtpõhimõtet Indoneesia tulevikuarhitektuuris. See ajas hr Murtiyoso marru: “Kui seda teeb niinimetatud “paranormaalne” isik, poleks ma nii vihane. Aga mu oma kolleeg, arhitekt… Ma ei kujuta ette, kuidas inimesed saavad minna uude sajandisse, ise endiselt selle iidse nõiduse mõju all. Kuidas saab toimuda progress… Läbi selle tehno-džungli.” Tõsiselt tasuks muretsema hakata siis, kui arhitektid hakkavad füüsikaseadustega arvestamise asemel palvetama.

Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat

http://www.skepdic.com


Ilmub eesti keeles Eesti Entsüklopeediakirjastuselt http://www.ene.ee Tõlge: Ingrid Järv

Toimetanud Martin Vällik

21.10.2005

Pildaga/nõiavitsaga otsija kasutab keppi, oksa või muud seadet, et leida maa-alust veesoont, peidetud metalli, maetud aaret, telefonikaablit, patogeenset maakiirgust, kadunud inimesi või golfipalle. Kuna pildamine ei põhine ühelgi tuntud teaduslikul või empiirilisel seaduspärasusel ega loodusjõul, võib seda pidada teatud tüüpi ennustamiseks, seega püüab nõiavitsaga otsija esemeid leida okultsete vahenditega.

(more…)

14.10.2005

Kui olete lapsena lugenud raamatut Robinson Crusoest, kes jäeti maha tühjale Vaikse ookeani saarele ja seal ihuüksi neli aastat ja neli kuud elas, siis võite olla rahul. Tegu ei olnudki fantastikaga. Daniel Defoe, kes selle raamatu 1719. aastal avaldas, võttis oma protagonisti jaoks malli Šoti meremehelt Alexander Selkirkist. Tema pandi ühele Tšiili rannikust üle 700 kilomeetri kaugusele saarele. See saar on alles. Ja raamat, esimene Inglise romaan, on alles. Ning leidub ka inimesi, kes püüavad jõuda selgusele, et kus siis see Crusoe prototüüp täpselt oma maja üles ehitas. Visa maadeuurija Daisuke Takahashi on asjaga tegelnud üle kümne aasta. Ning nüüd tundub, et ta ongi leidnud ühe kahest Selkirki 300 aasta eest ehitatud majast. Või õieti paiga, kuhu mees selle maja ehitas.

Muidugi ei tea Robinson Crusoe nime kandva saare asukad midagi 300 aasta tagustest sündmustest. Kuid üks mees mäletas mahajäetud raja ääres olnud varemeid. Jaanuaris läks National Geographic´u rahastatud ja Takahashi juhitud meeskond asja lähemalt uurima. Nad leidsid maja kivist vundamendi. Ning ühe navigatsiooniseadme pronksosa, mis pärineb kindla peale 300 aasta tagusest ajast.


Robinson Crusoe prototüübi maja asus võluva looduse keskel.
(more…)

Jaga