teadus.ee
3. juuli 2016
17. apr 2009
„Kassid pole kunagi unustanud aastaid Vana-Egiptuses. Kui vaatad kassi pilkumatutesse silmadesse, näed seal tema esivanemate mälestusi sellest, kuidas inimesed neid kord jumalaks pidasid.”
Madeline Swan, inglise õpetaja ja literaat
17. apr 2009
16 ELi maad ületavad õhusaaste piirnorme, mille EL on seadnud aastaks 2010. Kümnele maale, sealhulgas Eestile on saadetud esimene hoiatus tervistkahjustavate peenosakeste normi ületamise eest. 2008. aastal lasti EL-is käiku enam tuuleenergiat kui mistahes muud energiaallikat. Juhiub saksamaa, järgneb Hispaania. Iga päev paigaldati 20 tuuleturbiini. Tuuleenergia annab 4,2% Euroopa elektrist.
Allikas: Acid Rain
17. apr 2009
Taevast sadas maha lumi. Ja sulas siis lõpuks kusagile minema. Seepeale sadasid taevast alla lumikellukesed.
Foto: Tiit Kändler
17. apr 2009
EESTLASTEL TUNDUB OLEVAT olevat arvamus, et netikommentaatorite ülbus, ebaviisakus ja jõhkrus on vaid meile omane. Kahjuks küll pole meie ka selle poolest maailmas eriliselt väljavalitud rahvas nagu mingid interneti juudid, kes oma tõotatud maal märatsevad. Juba 1987. aastal formuleerisid psühholoogid Mary Culnan ja Lynne Markus „kärbitud vihje teooria”, et seletada võimalikku solvavat käitumist reaalajas.
Selle kohaselt puudub arvutivahendatud suhtlemisel näost näkku kontakt ja seega ka kehakeel, hääletoon, helitugevus ja -kõrgus. Ning seega pole ka sotsiaalseid vihjeid. Tegu on sotsiaalse vaakumiga. Toimub deindividualiseerimine, mis nullistab sotsiaalsed ja normatiivsed mõjud. Sotsiaalse kontrolli puudumine viibki ebahariliku käitumiseni. Arvuti taga on turvaline olla, keegi ei saa ju kirjutajale vastu karjuda, näkku sülitamisest kõnelemata.
LISAKS VÕIB ENDALE valida mistahes nime ja identiteedi. Nii et paha päeva lõpul saab end rahumeeli välja elada. See on umbes nii nagu kaugel välismaal olles, kus lubatakse endale pahatihti enamat kui kodutänaval. Või siis nagu jalgpallihuligaanide puhul suures rahvahulgas. Harva on keegi näinud, et spordisõbrad huligaanitsevad peaaegu inimtühjal staadionil. Sama mehhanism kehtib ka motohuligaanide puhul, kes istuvad turvaliselt oma autokesta sees.
Inimese sisemuses on vajadus olla dominantne nagu seda on ka gorillal või šimpansil. Hirm hoiab tavaliselt tagasi, nagu hoiab pätte tagasi hirm saada kinni püütud ja vangi pistetud. Tavaelus juhib inimese käitumist negatiivne tagasiside, arvuti taga aga see kaob ja vahel muutub ka käitumise kurjemat poolt võimendavaks positiivseks tagasisideks.
KOER HAUGUB IKKA siis, kui on turvalise koduaia taga – kui aed lõpeb, jääb ka vihane häälitsemine vaiksemaks. Jaapanlased soovitavad selliste netipättide puhul „tappa neid vaikusega”. See nõuanne töötab pea alati ka tänaval. Ning eks ole ka helisalvestuse stuudiote ustel vahel silt „Vaikust, võte!” Ja ka lastele ju öeldakse, et laps on vait, kui süüakse või suured räägivad. Sellepärast helikunst ja lapsed elavadki kauem kui täiskasvanud inimesed. Nüüd on siis ka täpselt teada, mida rihivad poliitilised pätid, kui nad soovitavad inimesel vait olla ja oma liistude juurde jääda. Eks ole ka solidaarsuse printsiip üks viise, kuidas vaikusega oma valijaid nottida.
Tiit Kändler
17. apr 2009
Tartu ülikoolis valmis ökoloogilise jalajälje kalkulaator. See on mõeldud nii eesti- kui ka venekeelsele kasutajale ja algoritmi koostamisel tugineti Eesti kohta käivatele andmetele. Need kaks aspekti teevad selle Tartu Ülikooli geograafia osakonnas välja töötatud kalkulaatori eriliseks, võrreldes veebiavarustes leiduvate arvukate teiste ökojalajälje kalkulaatoritega, kinnitab TÜ geograafia osakonna spetsialist Age Poom. ”Ökoloogilise jalajälje metoodika analüüsib inimese ressursikasutuse ja jäätmetekkega seonduvat otsest ja kaudset maakasutust. Kalkulaator annab kasutajale võimaluse leida, kas tema elustiil ja tarbimisharjumused mahuvad piiridesse, mis on igaühe ressursitarbe katmiseks ja jäätmete sidumiseks maakeral ka tegelikult olemas.” 2008. aasta kevadtalvel valmis sama töögrupi poolt Briti Nõukogu ja Suurbritannia saatkonna toel kalkulaatori esimene versioon. Praeguse, teise versiooni puhul on oluliselt laiendatud käsitletavaid valdkondi ja arvutusalgoritmis võetud arvesse Eesti tausta.
Ökojalajälje kalkulaator asub aadressil www.ut.ee.
JALAJÄLG ON ESILE KUTSUNUD ka jäljeküttide vastukaja. Nii kirjutab bioloog Tõnu Ploompuu Loodusaja listis, et tegi väikese arvestuse. „Kui vitsutan paar korda nädalas kõhu liha täis, paar korda nädalas saan kõhutäie ainult leivast või ainult piimatooteist või ainult kartulitest jne, on ökoloogiline jalajälg 7 korda väiksem, kui päevas paar korda ühe lihavõileiva süües, natuke kartuleid jne vaheldumisi süües. Selline osakaaluga tasakaalustamata arvestus on nagu natuke nõrk.”
ARVUTASIN MINAGI ja sain oma jalajäljeks pooltest korda suurema kui Eesti keskmine. Selle üle saab uhkust tunda, sest see on saavutatud, kuna peaaegu ei sõida autoga, kütan maja puudega ja tekitan keskmisest vähem jäätmeid. Selgub, et mu süü on selles, et elan oma majas. Mis on tehtud puust ja suuresti minu enda poolt ja on uus. Jätkusuutliku eluviisi jaoks ei tohi inimese jalajälg ületada 2,1 globaalset hektarit aastas, mulle anti 9,79. Noh, püüdsin siis vaadata, kuidas peaksin elama, et saada kätte 2,1. Selgus, et kui ma 1. elan 20 ruutmeetri peal kümnekesi kümnekorterilises savi- ja põhumajas, mis on valminud aastal 1850; 2. ei söö ega joo üldse mitte midagi, seevastu kõik, mida ma ei söö ega joo, pärineb kodumajapidamisest; 3. vett kulutame 0,5 kantmeetrit kuus ja tassime selle kaevust käsitsi; 4. autoga, rongiga ega teiste maapealsete vahenditega ei sõida üldse; 5. ent selle kõige vastu sõidan aastas lennukiga kokku 50 tundi SIIS TULEBKI KOKKU 1,97 GLOBAALSET HEKTARIT.
Hurraa – hakkamegi nõnda elama.
SOOVITUS KÕIGILE: mängige seda huvitavat jalajälje mängu ja vaadake, kuidas peate elama, et 2,1 ha kokku saada.
Tiit Kändler, ökoloogiline bigfoot
17. apr 2009
Viimastel aastatel on pärmiseened põhjustanud inimestel üha enam nakatumist. Üks pärm suudab oma kromosoome ümber organiseerides muteeruda üllatavalt kiiresti. See võimaldab pärmil taluda seenevastast ravi.
Lundi ülikooli raku- ja organismibioloogia professor Jure Piškur on uurinud oma kolleegidega Candida clabrata nimelist pärmi, mis esineb inimesel tavaliselt nahal. Seal teeb ta vähe kurja, kuid sisenedes vereringesse võib ta kehva immuunsüsteemiga inimese seestpoolt ka ära süüa.
Teadlased on avastanud selle pärmi võime kiirelt muteeruda. Selle asemel, et mutatsioonid toimuksid individuaalsetes geenides, suudab pärm oma kromosoome ümber organiseerida ja teha suurtest kromosoomide osadest koopiaid. See muudab pärmi fungitsiididele resistantseks – ta suudab taluda teiste pärmidega võrreldes ravimi kümnekordset annust. Teadlaste eesmärgiks on leida üles selle sageduselt teise nakatava pärmiseene nõrgad kohad. Kuid inimeste elu, kelle immuunsüsteem on normis, see pärm eriti ei ähvarda.
Allikas: AlphaGalileo
17. apr 2009
Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.
Nüüd on Texase A&M ülikooli teadlane Brenden Roark ja ta kolleegid teatanud uutest tõenditest väga vanade korallide kohta.
Nad näitasid, et vähemasti mõnel juhul on orgaaniline süsinik, mida korallid omastavad, uus – selles mõttes, et pärineb ookeani pinnalt, kust see kiiresti ookeanide sügavustesse kandub. Vana merepõhja süsinik-14 on seevastu juba lagunenud. Töörühm määras perekonnast Leiopathes pärit mustade korallide vanuseks 4 265 aastat.
Allikas: Nature
17. apr 2009
Tarkade Klubi Aprill 2009 Peatoimetaja Arko Olesk
82 lk, hind 39.90
Ajakiri on jõudnud Darwini aastasse ja sukeldub evolutsiooni tihnikusse. Põhilugu on Der Spiegelist saksa teaduskirjanikult Johann Grollelt, kes kirjutab sellest, kuidas teadlased otsivad elusolendite genoomidest vihjeid, miks ikka kaelkirjakul on kael pikk ja miks inimene ikkagi näeb ning muud taolist. Eesti teadlastest on Kristjan Kaljundi lugu merelainete uurijast Tarmo Soomerest. Juttu ka sellest, kust ikkagi pärinevad kõik maailma keeled. Siis veel saab muuhulgas lugeda lõunasaare asukast Robinsonist ja põhjapoolusele jõudmisest.
teadus.ee
13. apr 2009
Jaan Einasto Tumeda aine lugu Ilmamaa
528 lk, 115 kr
Selle aasta suurima Eesti teaduspreemia saanud Jaan Einasto on vintske mees. Mitte ainult teaduses, vaid ka teaduse tutvustamises. Nüüd siis on ta kirjutised kaante vahel koos. Einasto mõte on, et teadus on globaalne, kuid samas ka midagi eestilikku. Ta ei väsi otsimast seoseid minevikuga, olgu see kehastunud Struve või siis Ernst Öpiku näol. Kuulsusrikas Eesti astronoomia! Paks raamat, hea hind, ja väärt mõtted. Mis tore, et isegi Einasto ja ta kolleegide kolm põhjapanevat Nature artiklit on siin ära tõlgituna. Enneolematu Eestis. Nagu Einasto isegi.
teadus.ee
13. apr 2009
Tarkade Klubi Aprill 2009 Peatoimetaja Arko Olesk
82 lk, hind 39.90
Ajakiri on jõudnud Darwini aastasse ja sukeldub evolutsiooni tihnikusse. Põhilugu on Der Spiegelist saksa teaduskirjanikult Johann Grollelt, kes kirjutab sellest, kuidas teadlased otsivad elusolendite genoomidest vihjeid, miks ikka kaelkirjakul on kael pikk ja miks inimene ikkagi näeb ning muud taolist. Eesti teadlastest on Kristjan Kaljundi lugu merelainete uurijast Tarmo Soomerest. Juttu ka sellest, kust ikkagi pärinevad kõik maailma keeled. Siis veel saab muuhulgas lugeda lõunasaare asukast Robinsonist ja põhjapoolusele jõudmisest.