teadus.ee » Arheoloogia

18.03.2013

paikesekell-273x300-6039097Ülem-Egptuses Teeba lähedal asuvas Kuningate Orus kaevasid arheoloogid välja maailma vanima Egiptuse päikesekella. See ilmus lagedale, kui Baseli Ülikooli Egüptoloogilise Seminari professori Susanne Bickeli juhtimisel tegutsenud rühm puhastas sissekäiku ühte hauakambrisse. Siledaks töödeldud paekivisse uuristatud ja mustaks värvitud poolring on jagatud 12 osaks, igaüks 12 nurgakraadi. 16-sentimeetrise diameetri keskel asuvasse sälku kinnitati puust või metallist varras, mille vari näitas päeva kulgemist. Iga osa sees on pisikesed punktid täpsemaks ajamõõtmiseks. Päikesekell kleiti kivihüttide alal, kus 13. sajandil eKr elasid hahakambrite ehitajad. Võimalik, et päikesekell mõõtis nende tööaega. Kuid päikese tee jagamine oli oluline ka allilma toimimisel, mille kohta on hauakambrite seintele pilte joonistatud. Kella sihverplaadist on näha, et see on jagatud sektoriteks silma järgi. Mis vihjab, et täpsel kellaajal ei olnud nõnda suurt tähendust kui tänapäeval.

Allikas: AlphaGalileo/Universität Basel

25.11.2012

Millal tekkis inimese teadvus? Selle üle on vaevanud oma teadvust keeleteadlased ja filosoofid, psühholoogid ja antropoloogid, teoloogid ja etnoloogid, arheoloogid ja museoloogid. Nüüd selgub, et teadvuse lätetele võivad meid juhatada hoopis insenerid. Kas nüüdsele sarnane inimmõtlemine tekkis meie liigi ajaloo alul või käigus, kas tekkis see aegamisi või äkitselt?

mikroliit-1844696Lõuna-Aafrikast leitud kivitööriistad osutavad, et inimene, kes need tegi, oli võimeline kompleksselt mõtlema ja andis oma kogemusi läbi põlvede edasi. Need riistad tõendavad, et nool ja vibu oli tuntud juba 71 000 aasta eest. Nende soojusega töödeldud kividest valmistatud väiketööriistade ehk mikroliitide kasutamine osutab, et Homo sapiens oli tolleks ajaks juba omandanud keerulise tehnoloogia ja mõtlemise.

Nüüdisinimesele anatoomiliselt lähedane liik ilmus Aafrikas välja 200 000 aasta eest. Seni arvati, et võttis tükk aega, enne kui 40 000 aasta eest hakkas inimene nüüdisaegsele sarnaselt käituma. Connecticuti Ülikooli antropoloog Sally McBrearty usub, et nüüdsele sarnane tunnetuslik võimekus tekkis samal ajal nüüdse anatoomiaga ning inimkultuur edenes tasapisi üha keerukama mõtlemise poole. On tõendeid, et juba 200 000 aasta eest kasutati värvimiseks ookrit, 100 000 aasta eest valmistati ehteid. Nüüd on ka tööriistade valmistamine nihkunud varasemasse aega.

Allikas: Nature

13.02.2011

kunstvarvas-300x199-7210567Kaks kunstlikku suurvarvas, millest üks leiti 2600 aasta vanusel muumial, aitasid nendega varustatud egiptlastel liikuda. Kairos Egiptuse Muuseumis ja Londonis Briti Muuseumis asuvate kolmeosaliste puidust ja nahast varustatud proteeside eeskujul valmistati kooüpiad. Manchesteri Ülikooli teadlane Jacky Finch katsetas neid kahel vabatahtlikul, kes õnnetuse tulemusena olid oma varvastest ilma jäänud. Selgus, et need proteesid ei aidanud patsiendil mitte ainult paremini toetuda, vaid ka kindlamalt kõndida. Suurvarvas kannab 40 prpotsenti keharaskusest ja on sestap väga oluline. Vabatahtlikud kandsid proteeside koopiaid Egiptuse sandaalidega ja teadlane järeldab, et neid kasutasid elavad egiptlased, mitte ei kinnitatud muumiatele külge moepärast. Kui nii, siis on need vanimad avastatud proteesid.

Allikas: Lancet

29.09.2009

asteegivihm-300x179-7813329Kui Betti Alver arvas, et vihm räägib ladina keelt, siis võis vihm Ameerikas rääkida ka maaja keelt. Nii paranähtuste jutlustajad, skeptikud kui arheoloogid on ikka ja jälle mõistatanud, miks ometi maajad oma püramiidi ehitasid. Kui istuda Mehhikos Chichen Itzas asuva El Castillo püramiidi astmestikul, siis pidavat kuulma kummalist heli. Kui teised külastajad ülespoole ronivad, meenutab see heli ülalolevasse anumasse kukkuvate vihmapiiskade laulu. Sellist heli on täheldatud ka ühe teise püramiidi juures. Mexico City Mehaanika- ja elektriinseneride ametikooli insener Jorge Cruz ja ta kolleegid võrdlesid nende kahe püramiidide otsas ronivate inimeste tekitatud helide sagedusi. Nad salvestasid märkimisväärselt sarnaseid vihmapiiskade helisid, kuigi üks püramiididest meenutab Egiptuse püramiidi, teisel on aga laiemaid eendeid.

Cruz arvab, et El Castillo ehitati vihmajumal Chaaci meeleheaks. „Mehhiko püramiide võib pidada muusikariistadeks,” tõdeb ta. Selles on ka kahtlejaid, näiteks Londoni University Colledge´i teadlane Elizabeth Graham, kes juhib tähelepanu, et kõnealune püramiid on restaureeritud, mistap selle heliomadused ei ole enam endised.

Allikas: New Scientist

19.06.2009

Vanim inimese valmistatud kujuke leiti Saksamaalt Hohler Felsi koobastest ja see tehti 35000 aasta eest.
Allikas: New Scientist

27.03.2009

euroopa2-9600859

Egiptuse vaarao Hatšepsut oli võimukas naine, kes sai Egiptuse valitsejannaks umbes aastal 1479. eKr. Tegelikult pidi ta vaid esindama oma kolmeaastast kasupoega Thutmosis III-ndat, kuni too saab nii vanaks, et ise valitseda. Kuid tal õnnestus ise 20-ks aastaks troonile jääda. Hatšepsuti võimu üks instrumente arvatakse olevat tema parfüüm – jumalate lõhn. Ta võttis ette retke Punti, mis on nüüdne Eritrea, kust egiptlased olid alates kolmandast aastatuhandest eKr toonud eebenipuud, elevandiluud, kulda ja sedasama parfüümi. Hatšepsuti lähetus tõi kaasa lõhnataimi, mida ta laskis istutada oma matusetempli lähedusse. Bonni ülikooli teadlaste uurida on praegu üks pudelike, kus seda parfüümi hoiti ja mis kannab vaarao nime. Anum on erakordselt hästi säilinud. Nõnda siis anti see uurida ülikooli kliinikumi radioloogiaosakonnale.

Ülikooli Egiptuse muuseumi konservaatori Michael Höveler-Mülleri sõnul on vedeliku jäänused röntgenfotograafil eristatavad. Nüüd analüüsivad neid farmakoloogid. Kui neil on õnne, loodavad Bonni teadlased restaureerida 3500 aasta taguse imeparfüümi.

hatchepsut-1010947

Hatšepsut suri 1457. aastal, tema muumia põhjal oletatakse, et vanuses 40 kuni 60 aastat. Ta oli ülekaaluline ja kannatas suhkruhaiguse, vähi, luuhõrenemise ja liigesepõletiku all. Turvalisuse kaalutlustel maeti ta oma põetaja hauda. 1903. aastal sattus kahele muumiale peale kuulus egüptoloog Howard Carter. Läks sada aastat, enne kui vaarao laip DNA ja hambaanalüüsi abil 2007. aastal identifitseeriti. Thutmosis III ei valanud küllap oma kasuema surma puhul pisaratki. Enam veel – ta laskis purustada mistahes kuju, kus too oli kujutatud valitsejana. Kuid Hatšepsuti hauakamber seisab oma iidses ilus Egiptuse halastamatu päikese all edasi Luxdori vastaskaldal, Kuningate Orust mäeseljandikuga eraldatult (see on näha siinsel fotol).

Allikas: AlphaGalileo

16.01.2009

tk-01-09-7667195 Tarkade Klubi Jaanuar 2009 84 lk, hind 39.90 Peatoimetaja Arko Olesk

Presshouse OÜ

Neandertallane on surnud? Elagu siis neandertallane! Moodsa inimese lähisugulane elas Homo sapiensiga kõrvuti 10 000 aastat ja siis võttis äkki kätte ning suri välja. Kus on see “välja”, kuhu neandertallane suri? See on üks põnevamaid teaduse spekulatsiooni alasid, millele on nüüd sisenenud ka geneetikud. Tarkade Klubis kirjutab Arko Olesk Svante Pääbost ja tema Leipzigi töörühmast, eks püüavad neandertallase lukku selgust tuua. Ei puudu ka spekulatsioon, et kui neandertallase genoom lahti muugitakse, saaks ju nüüdisinimesest surrogaatema meile ühe ilusa pisikese nendertali jõnglase sünnitada. Elevantide psüühist ju valmistatakse ette mammuti sünnitamiseks – miks ei peaks siis inimene omal nahal läbi tegema selle, mis ta teistele elajatele peale sunnib? Tagasi neandertallase juurde! Põnev mõttevaldkond igatahes. Põnev lugeda sedagi, kuidas jänkid Vene kosmonautide Tähelinnas olelusvõitlevad, kuidas aidata kõnepuuetega lapsi (defektoloogi Karl Kalepi näitel), kas saab elada, kui midagi ei suuda unustada. Ning Fidel Castro 50 aasta tagune võit on nüüd jälle moes. Kes aga soovib ehitada oma kusagil sara taga konutava sapika moodsaks elektriautoks, see saab siit hüva nõu. Mis polegi nii kallis.

teadus.ee

19.12.2008

vanimaju-9948989Briti saarerahvas võib olla rõõmus. Äsja kaevati välja vanim säilinud inimaju Britannias ja sel on vanust vähemalt 2000 aastat. See leiti Yorki ülikooli õppelinnaku laiendamisel Heslington East´is. Arheoloogid oletavad, et mudaaugust leitud kolp sattus sinna rituaalsel ohverdamisel. Kolba puhastamisel nägi arheoloog Rachel Cubitt selles midagi liikuvat. Piiludes kolba sisse, nägi ta ebaharilikku kollakat ainest. Kolba uurimiseks kasutati York´i ülikooli kliiniku tomograafskannerit, mis näitas selle sisu sarnasust kliiniku patsientide ajuga. Aju säilimine teiste kudede hävimisel on haruldane juhtum. Samast paigast leiti ka säilmed, mis kuuluvad vanimale Briti tuberkuloosihaigele, kes suri Rooma ajal 4. sajandi lõpul. Ja nüüd siis selgus, et rauaaegsel inimesel oli raudne aju. Nüüd püütakse leida, miks ikkagi see aju nii kaua säilis.

Allikas: AlphaGalileo

05.12.2008

euroopa2-9600859

Me oleme see, mida sööme. Kui see maksiim on õige, siis oli Tirooli jäämees tegelikult samblamees. Glasgow ülikooli professor James Dickson ja ta uurimisrühm analüüsis 5200 aasta vanuse Jäämehe seedekanali sisu, et saada jälile tema elustiilile. Nad leidsid sealt kuus erinevat sammalt, mille põhjal järeldasid, et Jäämees oli ringi rännanud, end vigastanud ja oma haavu ravitsenud. Samblad söögiks ei kõlba ja siiani pole ka teada, et neid ravitsemiseks kasutati. Teadlased oletavad, et üht tüüpi sammalt kasutas Jäämees toidu pakkimiseks, teise neelas alla, kui jõi oma viimastel elupäevadel vett ja kolmandat võis ta kasutada haavade katmiseks. Üht tüüpi ta kõhust leitud sammalt sel alal, kus Jäämees suri, ei leidu, mis teeb võimalikuks oletada, et ta rändas ringi.

Allikas: Scientific American

27.06.2008

neanderthalblade-2161011

Ida-Sussexis Pulborough lähedal Beedingsis avasid arheoloogilised kaevamised uued tahud Põhja-Euroopa viimaste neandertallaste ellu. See oli arenev asurkond, mitte hävimise piiril virelev inimhulk. Leitud tööriistad olid tehnoloogiliselt arenenud ja Homo sapiensi omadest vanemad (pildil lõiketera). Matthew Pope, kes kaevamisi juhatas, viib läbi paiga esimesi nüüdisaegseid uuringuid pärast selle avastamist 1900. aastal. Leitud on üle 2000 kivitööriista, mis pärinevad umbes 40 000 aasta tagusest ajast. Selletaolisi elamispaiku on leitud vähe. Neandertali kütid elasid küngastel, kust avanes tasandikule kaunis vaade. Beedingsi tõeline tähtsus ilmnes 1980. aastatel.
Allikas: AlphaGalileo

Jaga