teadus.ee » 2008 » April
31. aug. 2018
11.04.2008
kunst.ee 1/2008, 96 lk, hind 55 krooni SA Kultuurileht Peatoimetaja Heie Teier
11.04.2008
Paljud lapsevanemad kahtlustavad, et nende teismeliste laste ajud on erinevad laste ja täiskasvanute omadest. Uued andmed kinnitavad seda tähelepanekut. Jay N. Giedd USA teadusasutusest nimega National Institute of Mental Health ja tema Euroopa kolleegid on uurinud magenetresonantskuvamise meetodiga eri vanuses inimeste aju hallolluse hulka. Tuvastati, et hallolluse ruumala suureneb umbes varase teismeliseeani ja seejärel hakkab jätkuvalt vähenema. See mõjutab tunnetust, emotsioone ja käitumist. Nooruki aju ei ole defektne täiskasvanu aju, kinnitavad teadlased. Küll aga soodustab see kalduvust riskile ja eredamatele aistingutele. Teadlased uurisid alates 1989. aastast 2000 katsealuse ajusid iga kahe aasta tagant, alates kolmandast eluaastast kuni 27. eluaastani. Neist 387 isikut olid vabad igasugusest psühhopatoloogiast. Täis kasvamine pole mitte uute tähtede lisandumine, vaid varem moodustunud tähtede kombineerumine sõnadeks ja sõnade rühmitumine lausetesse ja lõikudesse, toovad aju-uurijad näitliku paralleeli. Kui pärast teismeliseiga hakkab aju hallolluse osa vähenema, tähendab see, et sinnani ülearenenud aju osa vähenemine võimaldab aju struktuuril täiustuda.
Allikas: AlphaGalileo
11.04.2008
Siiani on peetud esimeseks salvestatud hääleks lauset “Mary had a little lamb,” mille Thomas Alva Edison omaleiutatud fonograafi tinafooliumile jäädvustas aastal 1877. Kuid märtsi alul tuli välja sensatsiooniline salvestis, mis tehtud 17 aastat enne Edisoni. Ja ajaloo irooniana on see pärit prantslastelt.
Kümnesekundilisel salvestisel kõlab folklaul “A Claire de la Lune” ja see tehti 9. aprillil 1860. Aparaatus, millele lauluke kirjutati, ja mis patenteeriti 1857. aastal, kannab nime fonoautograaf ja see valmistati, et teha helid nähtavaks, mitte neid tagasi mängida. Ent fonoautograafiline salvestus ehk fonoautogramm võimaldab ka tagasimängimist ehk paberile kantud vinkavonkalised jooned heliks muuta, mida ka Californias asuva Lawrence Berkley National Labaratory teadlased tegid.
Fonoautograafi peeti seni veidruseks, mille mõtles välja Pariisi trükkal ja leiutaja Édouard-Léon Scott de Martinville, kes suri teadmisega, et helisalvestamise au ja kuulsus on ebaõiglaselt läinud Edisonile. Scotti riistal oli silindriline sarv, mis oli ühendatud kirjutussulega, mis joonistas helilained õlilambi tahmaga mustaks tehtud paberilehtedele. Scott lootis, et üleskirjutisi saab hiljem dešifreerida.
Lawrence Berkley teadlased kasutasid optilist kuvamist kui virtuaalset sulge ja moodne tehnoloogia tõi kuuldavale helid neist poolteist sajandit tagasi tehtud joontest.
Scotti avastus pärineb ajast 28 aastat enne seda, kui Edison jäädvustas oma fonograafi vahasilindrile Händeli oratooriumi, mida peetakse praegu vanimaks säilinud taasesitatavaks salvestiseks. Léon Scott arvas, et helide tõelise tähenduse tabamiseks tuleb neid vaadata. Helid tuleb üles kirjutada nagu sõnadki. Edison tõenäoliselt Scotti avastusest ei teadnud. Kuid Scott pidas teda lihtsalt helisalvestuse edendajaks, mitte leiutajaks. Ja kutsus aasta enne oma surma, 1879. aastal pariislasi kaitsma jänkide eest prantslaste rahvuslikku uhkust. Nüüd siis on ta ajaloo unustuse hõlmast välja toonud ameerika teadlased.
Allikas: The New York Times
11.04.2008
Teadusfoto 2007 võidutööde näitus on avatud Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees veel laupäevani (k.a). Teadusfoto 2007 toetajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu, Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Päevaleht, ajakiri Tarkade Klubi,
Overall Eesti, ilm.ee
11.04.2008
Veebruaris arreteeriti Tokyos mees, kes saatis 21 kuuga laiali 2,2 miljardit spämm-maili.
11.04.2008
“/Poliitikute/ kompromiss /kurjusega/ tähendab endale ja oma generatsioonile rahuliku eksistentsi kauplemist tuhandete tuleviku generatsioonide arvel, kes kunagi päevavalgust ei näe.”
Ernst Öpik, eesti astronoom, 1893–1985