teadus.ee » euroopa.mõtleb

20.10.2009

kuuvesi-300x181-8334408

Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde. Kuu on nagu hiiglaslik käsn, mis imab endasse Päikese poolt kiiratavaid elektriliselt laetud osakesi. Need osakesed vastastikmõjustuvad Kuu pinnal oleva tolmuterakestes sisalduva hapnikuga ja nõnda tekib kuine vesi. Selle avastuse tegi India kuusatelliidi Chandrayaan-1 pardal olev ESA instrument SARA.

Kuu pind on regoliidi nimeliste ebakorrapäraste tolmuterakeste kogum. Saabuvad osakesed satuvad terakeste vahel lõksu ja neelatakse neisse. Kui need juhtuvad olema prootonid, siis võivad need vastastikmõjustuda reageerida hapnikuga ja tekib hüdroksüül ning vesi. Nende molekulide jälgi Chandrayaan-1 registreeriski.

Kuid mitte iga prooton ei neeldu. Üks viiest põrkub tagasi ilmaruumi. See leiab endale elektroni ning muutub vesiniku aatomiks. Vesinik eemaldub Kuult kiirusega 200 km sekundis ja kuna kuu külgetõmme on väike, lahkub selle mõju alt. Elektriliselt neutraalset vesinikku ei mõjuta ka magnetväljad. Nii lendavad need sirgjooneliselt nagu valguse footonid. Nii kannab iga vesiniku aatom endaga teavet paigast, kust ta Kuult lahkus. Kust tuleb enam vesiniku aatomeid, on heledamad alad. Tumedamad on aga magnetilised anomaaliad, mis peegeldavad prootoneid eemale, laskmata vesinikul tekkida (vt illustratsiooni).

Selliseid vesinikupilte loodetakse saada ka asteroididelt või Merkuurilt, mis on Päikesele lähemal ja mida ka Kuust enam prootonitega pommitatakse. ESA kavatseb ühes Jaapanile Merkuuri poole teele saata BepiColombo nimelise tähelaeva 2014. aastal, pärale peaks see jõudma aastaks 2020.

Allikas: AlphaGalileo

07.09.2009

fossiillind1-300x166-3982628Väljasurnud liikide välimuse kujutamine on siiani jäänud kunstnike mängumaaks. Sageli kujutatakse neid olevusi sõna otseses mõttes vägagi värvikalt. Kuid nüüd on Yale´i ülikooli teadlane Derek Briggs ja ta kolleegid avastanud fossiilsetes sulgedes säilinud värvused.

Kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi leidsid nad organiseerunud pigmendistruktuurid, mida kutsutakse melanoomideks. Kuid kuna ümbritsev optilises hajumises osalev keratiin oli kadunud, siis ei saanud nad määrata sulgede täpset värvimängu.

Kuid siiski võrdlesid nad fossiilset melanosoomi nüüdislindude omaga ja järeldasid, et toonastel lindudel olid mustad suled, mis ilmutasid sinist, rohelist ja vasekarva iirisvärvumist.

Allikas: Nature

24.05.2009

Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet. Uuriti 3000 meest vanuses 49 kuni 79 aastat kaheksas keskuses üle Euroopa. Leiti, et mehed, kellel oli kõrgem D-vitamiini tase, said paremini hakkama mitmesuguste lihtsate, ent tundlike neurofüsioloogiliste testidega, mis seonduvad tähelepanuvõimega ja info töötlemise kiirusega. Eelnevad uuringud on andnud vastuolulisi tulemusi. Nüüdne uuring võttis arvesse ka võimalikke mõjutegureid nagu depressioon, aastaaeg ja füüsilise aktiivsuse tase.

sun-5110017

Huvitaval kombel selgus, et kõige enam mõjutab D-vitamiin üle 60-aastaste meeste tunnetusvõime kiirust. Kuidas D-vitamiin aju mõjutab, pole teada.

Niipalju kui filmist meenub, siis Hercule Poirot küll ei päevitanud, ja teda ei näidatud söömas kala, vaid linnumaksapasteeti ja muid hõrgutisi. Kuid tema hallid ajurakud tegid oma täpse töö.
Allikas: AlphaGalileo

24.05.2009

Linnugripi viirustel pole inimeste nakatamine kerge, kuna inimese nina temperatuur on liiga madal. Londoni Imperial Colledge´i teadlased on uurinud 16 tüüpi linnugrippi, mis on võimelised muteeruma, et inimesi nakatada, liites oma pinnale inimese gripiviiruste valke. Kuid tavalised linnugripi viirused ei paljune intensiivselt rakkudes, mille temperatuur on 32 kraadi nagu inimese ninas. Lindude sisikonna 40-kraadine temperatuur on neile soodne. Nii et sellised linnugripi viirused, mis ei ole muteerunud, inimest eriti ei ähvarda.

nina-300x296-6204913

Isegi siis, kui inimese gripiviirus haarab enda pinnale linnugripi viiruse valgu, peab ta kõvasti võitlema ja ehk ka muteeruma, et inimese ninas ellu jääda. Linnugripi viirused on alati õhus, kuid need peavad tõsiselt muutuma, et esile kutsuda pandeemiat.

Mida sellest järeldada? Aga seda, et hoidke suu kinni. Vähemasti avalikus kohas.
Allikas: AlphaGalileo

28.04.2009

euroopa2-9840562

Mida mürgisem, seda värvilisem. Nii võiks öelda loomade värvuse uuringute põhjal. Charles Darwin kirjutas kord Alfred Russell Wallace´ile, et miks küll mõned loomad on nii ilusad ja eredavärvilised. Kaitsetud liigid püüavad olla mürgiste sarnased, see on mimikri. Kuid miks röövloomade vastu töötavad kaitseorganid nagu nõel või mürgikeel on eredavärvilised?

mimikri-4666267

Yorki ülikooli teadlaste arvates võis sellelaadsete kaitsevahendite ergas värv areneda, et sellist mimikrit ära hoida. Eredaid värve on kaitsetutel liikidel raskem ja kallim jäljendada. Sellisele järeldusele viisid arvutimudelid. Mida mürgisem on olend, seda enam võib ta lubada endale olla ere ja nähtav. „Analoogiliselt pööravad suurfirmad palju tähelepanu, et nende bränd oleks selgelt eristatav,” ütles Yorki ülikooli komplekssüsteemide analüüsi keskuse juhtivteadlane Dan Franks.
Allikas: AlphaGalileo

17.04.2009

euroopa2-9840562

Viimastel aastatel on pärmiseened põhjustanud inimestel üha enam nakatumist. Üks pärm suudab oma kromosoome ümber organiseerides muteeruda üllatavalt kiiresti. See võimaldab pärmil taluda seenevastast ravi.
Lundi ülikooli raku- ja organismibioloogia professor Jure Piškur on uurinud oma kolleegidega Candida clabrata nimelist pärmi, mis esineb inimesel tavaliselt nahal. Seal teeb ta vähe kurja, kuid sisenedes vereringesse võib ta kehva immuunsüsteemiga inimese seestpoolt ka ära süüa.

yeast-2396431

Teadlased on avastanud selle pärmi võime kiirelt muteeruda. Selle asemel, et mutatsioonid toimuksid individuaalsetes geenides, suudab pärm oma kromosoome ümber organiseerida ja teha suurtest kromosoomide osadest koopiaid. See muudab pärmi fungitsiididele resistantseks – ta suudab taluda teiste pärmidega võrreldes ravimi kümnekordset annust. Teadlaste eesmärgiks on leida üles selle sageduselt teise nakatava pärmiseene nõrgad kohad. Kuid inimeste elu, kelle immuunsüsteem on normis, see pärm eriti ei ähvarda.

Allikas: AlphaGalileo

27.03.2009

Kui kuulete või näete midagi, mis teile nalja teeb, siis teadke, et olete kohtunud huumori ühe palgega. Evolutsiooniteoreetik Alistair Clarke avaldas äsja uurimuse, kus ta enda sõnul on tõestanud, et kogu huumor, mis eales on kujutletud või avaldatud sõltumata tsivilisatsioonist, kultuurist või isiklikust maitsest, põhineb kaheksal mallil või mustril (pattern).

Varem on Clarke väitnud, et huumor põhineb mudelite äratundmisel, ent nüüd on ta need mudelid ka määratlenud ja näidanud nende universaalsust enam kui saja erineva huumoritüübi korral. Loode-Inglismaal Cumbrias elav Clarke kiidab, et tema teooria üks ilusamaid jooni on, et kui see eitab kõiki eelnenuid, ühendab see need ometi esimest korda. Kaheksa malli jaguneb kahte põhikategooriasse. Esimesed neli on ustavuse (fidelity) mallid, mille kaudu me tunneme ära üksuste kordumise samas kontekstis ja teised neli on ulatuse (magnitude) mallid, mille kaudu me tunneme ära sama üksuse kordumise paljudes kontekstides.

einsteinnali-5821227
(more…)

27.03.2009

euroopa2-9840562

Egiptuse vaarao Hatšepsut oli võimukas naine, kes sai Egiptuse valitsejannaks umbes aastal 1479. eKr. Tegelikult pidi ta vaid esindama oma kolmeaastast kasupoega Thutmosis III-ndat, kuni too saab nii vanaks, et ise valitseda. Kuid tal õnnestus ise 20-ks aastaks troonile jääda. Hatšepsuti võimu üks instrumente arvatakse olevat tema parfüüm – jumalate lõhn. Ta võttis ette retke Punti, mis on nüüdne Eritrea, kust egiptlased olid alates kolmandast aastatuhandest eKr toonud eebenipuud, elevandiluud, kulda ja sedasama parfüümi. Hatšepsuti lähetus tõi kaasa lõhnataimi, mida ta laskis istutada oma matusetempli lähedusse. Bonni ülikooli teadlaste uurida on praegu üks pudelike, kus seda parfüümi hoiti ja mis kannab vaarao nime. Anum on erakordselt hästi säilinud. Nõnda siis anti see uurida ülikooli kliinikumi radioloogiaosakonnale.

Ülikooli Egiptuse muuseumi konservaatori Michael Höveler-Mülleri sõnul on vedeliku jäänused röntgenfotograafil eristatavad. Nüüd analüüsivad neid farmakoloogid. Kui neil on õnne, loodavad Bonni teadlased restaureerida 3500 aasta taguse imeparfüümi.

hatchepsut-4428014

Hatšepsut suri 1457. aastal, tema muumia põhjal oletatakse, et vanuses 40 kuni 60 aastat. Ta oli ülekaaluline ja kannatas suhkruhaiguse, vähi, luuhõrenemise ja liigesepõletiku all. Turvalisuse kaalutlustel maeti ta oma põetaja hauda. 1903. aastal sattus kahele muumiale peale kuulus egüptoloog Howard Carter. Läks sada aastat, enne kui vaarao laip DNA ja hambaanalüüsi abil 2007. aastal identifitseeriti. Thutmosis III ei valanud küllap oma kasuema surma puhul pisaratki. Enam veel – ta laskis purustada mistahes kuju, kus too oli kujutatud valitsejana. Kuid Hatšepsuti hauakamber seisab oma iidses ilus Egiptuse halastamatu päikese all edasi Luxdori vastaskaldal, Kuningate Orust mäeseljandikuga eraldatult (see on näha siinsel fotol).

Allikas: AlphaGalileo

20.03.2009

euroopa2-9840562

Grafitikunstnike elu läheb varsti raskemaks. Kultuuriväärtuste kaitseks on loodud uus anti-grafiti materjal. Muinsusväärtused on sageli poorse pinnaga ja riknevad, kui neile mingi grafitivärv peale pritsitakse. Hoonete kaitsmine pole lihtne, kuna kattevärv peab vastama kindlatele nõuetele. Nüüd on ELi kolmeaastase projekti tulemusel siiski taoline värv loodud. See põhineb pH-tundlikul polümeersel räniühendil, mis ei lase läbi vett, kuid laseb veeauru, nakkub poorsetele pindadele, ei ole silmale nähtav, on vastupidav UV-kiirgusele, kergesti puhastatav ja keskkonnasõbraliku keemilise koostisega. Katsed on olnud edukad ja uus kemikaal osutus paremaks kui neli siiani kasutusel olevat.

Allikas: AlphaGalileo

20.03.2009

euroopa2-9840562

Ei tea, kuidas on lood viiulimänguga, kuid selgub, et laps on trummar juba sündides. Alla aastased lapsed kõigutavad või plaksutavad rütmi taktis, see on selge. Kuid selgusetu oli, kas nad on sündinud rütmisärgis. Budapestis asuva psühholoogiainstituudi teadlase István Winkleri juhitud töörühm kleepis magavate kahepäevaste beebide kolpadele elektroodid. Siis mängiti neile ette sokitrummi rütmi. Kui rütm seiskus vähekeseks ja startis siis jälle rütmist väljas, tekitasid beebide ajud elektrilise aktiivsuse, mida teatakse tekkivat, kui tajuootusi rikutakse. Kui aga rütm lihtsalt jättis ühe löögi vahele, ei juhtunud midagi sellist. Winkler järeldab, et võime rütmi tajuda esineb sünnist peale. Ta loodab välja selgitada, kas kõne- ja suhtlemishäired ei seostu mitte halva rütmitunnetusega.

Allikas: AlphaGalileo

Jaga