Arvutiasjanduses tõuseb matemaatika jälle au sisse

13. mai 2005

Mis on teie tippkeskusesse koondunud teadusaladel läbi aegade olnud Hea Eesti Asi, st silmapaistvam leiutis, avastus või muu innovatiivne tegu?

Vastab Töökindlate arvutisüsteemide uurimise keskuse juhataja Jaan Penjam:
Eesti arvutiteaduse ajaloos leiame väljapaistvaid ning maailmatasemel tulemusi. Näiteks programmide sünteesi meetod, programmkeelte edasiarendamine, deklaratiivsed programmeerimistehnikad 5. põlvkonna arvutite jaoks, aja parameetri sissetoomine arvutusmudelitesse ja elektroonikaseadmete testimise tehnikad.

Kuid Eesti suletuse tõttu ei saanud need tipptulemused laiema teadlaskonna seas tuntuks, ehkki olid tollasest maailmatasemest ees. Et arvutustehnika oli nõukogude ajal nigel, saadi ka tulemused valdavalt teooria vallas ning need põhinesid tugeval matemaatilisel alusel.
Vahepeal jäi arvutiasjanduses matemaatika tahaplaanile. Nüüdseks aga on arvutustehnika nii tormiliselt arenenud, et tehnoloogias edasi minekuks vajatakse jälle hädasti matemaatikat — näiteks kasvõi arvutusmudelite uurimiseks. Arvutisüsteemid lähevad üha keerukamaks, nende toimimine aga on inimese eest varjatud. See esitab süsteemide korrektsusele ja turvalisusele kõrgeid nõudeid ning teeb raskemaks nende projekteerimise ja arendamise.
Seepärast on hädasti vaja käsitleda süsteeme abstraktselt, formaalsete mudelite abil. Seda uhiuutes tehnoloogiates nagu kvantarvutid, aga ka keskkonnaga ühenduses olevates reaalaja süsteemides ning arvutivõrgus hajutatud arvutusteks, nagu näiteks elu otsimiseks kosmoses SETI&home programmi kaudu. Vt http://setiathome.ssl.berkeley.edu/index.html
Töökindlate arvutisüsteemide uurimise keskus koondab arvutiteadlaste rühmad, kes selliste küsimuste kallal on töötanud ennegi. Ühine suunatud tegevus võib saavutada ka paremaid tulemusi.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri