Teadusteave MTÜ :: KÄSMU MAAVÄRIN: EESTI SEISMOJAAMAD TÖÖTAVAD SIISKI/Tarmo All

KÄSMU MAAVÄRIN: EESTI SEISMOJAAMAD TÖÖTAVAD SIISKI/Tarmo All
teisipäev, 13. detsember 2005
Nädalapäevad tagasi teatati väikesest maavärinast Käsmu lähedal. Kuid see tehti väidetavalt kindlaks Soome seismojaama andmete põhjal. Millises seisus on Eesti seismojaamad? Kas vastab tõele, et kaks seismograafi on korrast ära ja vaid üks aeg-ajalt töötab?

Vastab Tarmo All, Eesti Geoloogiakeskuse Geofüüsika ja meregeoloogia osakonna juhataja:

Teil on õigus — eelmise neljapäeva hommikul kell 9.02 Greenwichi aja järgi fikseeriti seismiline sündmus Soome lahes. Norra seirevõrgu Norsar automaatne maavärinate hoiatussüsteem määras epitsentri asukohaks Eesti territoriaalveed Käsmu lähistel. Sündmuse magnituudi need paraku ei anna. On vaid mainitud, et see võis olla kuni 3. Sellise suurusega maavärin nii lähedal asustatud piirkondadele ei oleks saanud kuidagi jääda märkamata meie inimestele, veel vähem meie seismojaamadele. Ning seismojaamadele see tegelikult ka märkamatuks ei jäänud, kuigi magnituud oli oluliselt nõrgem. Ekslikult seostatakse selle info levitamisega ka Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituuti. Põhjus ilmselt selles, et EMSC annab oma seiremonitori leheküljel täpsema info saamiseks viite nimetatud asutusele. Kuivõrd Eestis ei ole piisavalt palju seirejaamasid, et iseseisvalt määrata seismiliste sündmuste epitsentreid, kuid neljapäeva hommikul fikseeris Vasula seirejaam tõesti seismilise sündmuse, mille signaal vihjas pigem tehnogeensele, kui looduslikule sündmusele, siis võtsime täpsustamiseks ühendust Helsinki SI-ga ning selgus, et tegemist oli Soome territoriaalvetes toimunud veealuse lõhkamisega. Eestis on hetkel kaks töötavat seismojaama, millest üks asub Tartu lähistel Vasulas ning teine Tallinna lähistel Suurupis. Seismoseire kohta ilmus hiljuti ülevaade ajakirjas Keskkonnatehnika, vt

http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2004/4_2004/tarmoall.pdf

Vasula jaam on töötanud alates 2003 aasta septembrist, välja arvatud üksikud mõnepäevalised seisakud tehniliste probleemide tõttu. Kahjuks juhtus nii, et mullu 28. jaanuaril Kirbla maavärina toimumise hetkel Vasula jaama tarkvaratõrke tõttu andmeid ööpäev läbi ei salvestatud ning seetõttu ka maavärinat ei fikseeritud. Siit algasid jutud, et Eesti seirejaamad on pidevalt korrast ära või siis et nad pole piisavalt tundlikud, registreerimaks nõrku seismilisi sündmusi. Tegelikult õnnestus 2005. aasta aprillis tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadud toetusele hankida uus andur Suurupi jaama. Jaam on käivitunud ja töötab pidevalt. Meie jaamade salvestisi leiab aadressidel Vasula:

ftp://ftp.gfz-potsdam.de/pub/home/st/GEOFON/OnDB/gifs/VSU/2005/

Suurupi:

ftp://ftp.gfz-potsdam.de/pub/home/st/GEOFON/OnDB/gifs/SRPE/2005/

Meie jaamade andmed leiavad kasutamist Potsdami Maa-uuringute keskuse hallatavas seirevõrgus GEOFON ning Helsingi SI seirevõrgus. Loomulikult ka Eestis ja selle lähiümbruses aset leidvate looduslike ja tehnogeensete seismiliste sündmuste registreerimiseks. Paraku ei ole seirevõrk piisav selleks, et määrata seismiliste sündmuste asukohtasid. Sellel otstarbel kasutame me Helsinki SI abi. Kuivõrd väga nõrkade Eesti territooriumil toimuvate sündmuste signaal ei ületa Soome jaamade jaoks tundlikkuse läve ning Lätil ja Leedul sarnased seirevõrgud puuduvad, siis jääb enamuse nõrkade Vasulas ja Suurupis registreeritud sündmuste puhul lahtiseks nii sündmuste asukoht, kui täpne olemus.

TOIMETAJALT: Magnituud on maavärina võimsus Richteri skaala järgi. See on logaritmiline skaala. Nii et kolmemagnituudilise maavärina võimsus on kümme korda pisem nelja magnituudi suuruse maavärina omast. Seni mõõdetud maavärinate suurim võimsus on olnud 8,9 magnituudi, Eestis 4,75 magnituudi. Kolme magnituudi suurust maavärinat peaks tundma hoonetes.

Jaga