Halvad uudised pakatavad headusest

14. jaan 2012

Eduard Vilde aegadest on „verine vorst voorimehe võileiva vahel” ajakirjandust müünud. Hea uudis on halb uudis, teab väljaande omanik. Kuid USA Vermonti Ülikooli matemaatik Peter Dodds ja tema kolleegid jõudsid meediaväljaandeid uurides ootamatule järeldusele. „Inglise keel on tugevasti positiivse poole kallutatud,” ütleb Dodds, kelle artikli avaldas 11. jaanuaril ajakiri PLoS ONE.

Ühe varasema uuringu kohaselt langes üleüldine õnnelikkus Twitteri andmetel viimase kahe aastaga kaks korda. Nüüd väidavad teadlased, et langenud on lühiajaline õnnelikkus, kui pikaajaline fundamentaalne inglise keele positiivsus on säilinud. Nad kogusid miljardeid sõnu neljast allikast: ajalehest The New York Times, Google’i raamatuprojektist, Twitterist ja poole sajandi laulutekstidest.

Selgus, et kõige sagedamini kasutatava 5000 sõna seas olid eelistatult rõõmsamad sõnad.

Joonisel on graafiliselt kujutatud keskmine õnnelikkus Twitteris, Google’i raamatulisas, ajalehes The New York Times ja muusikatekstides. Graafik näitab õnnelikkuse astet 5000 enamkasutatava sõna seas. Kollasel alal on neutraalsest õnnelikumad, hallil õnnetumad sõnad.

„See ei tähenda, et iga asi oleks hea ja tore, keel on lihtsalt sotsiaalne,” kommenteerib Dodds. Uus sotsiaal- ja neuroteaduste suundumus on näidanud, et inimene on ühiskonnalembeline jutupajataja liik, mitte isekas tegelane, nagu siiani kujutleti. Keele arenedes on positiivsed sõnad graveerinud end suhtlusesse negatiivsetest enam.

Kui pidada sõnu aatomiteks ja lauseid molekulideks, siis võivad molekulid küll kanda halba sõnumit, kuid loo aatomid on üldkokkuvõttes positiivsel küljel.

Nii et nüüd on tõestatud ka matemaatiliselt: hea sõna võidab kurja väe.

Allikas: EukerAlert!

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri