Teadusteave MTÜ :: NIITE VÕIVAD NIITA TEOD
7. juuni 2007
| NIITE VÕIVAD NIITA TEOD |  |
| teisipäev, 13. detsember 2005 |
| Tegu on see, kui puisniitudele tuuakse lambad, šoti mägiveised või talgulised. Kes seejärel niidu rohu ära söövad, tallavad või niidavad. Austraalia üliõpilased on lisaks leiutanud ratastega puuri, milles asuvad küülikud muru korras hoiavad. Biomassi eemaldamine tuleb kasuks koosluse liigirikkusele. Eestis on ühelt ruutmeetrilt leitud kõige enam taimeliike just puisniitudel. Ja pidev, võibolla et isegi valikuline taimede söömine ohjab ka laiutavaid ja agressiivseid taimi ning annab võimaluse aeglasemalt kasvavatele. Karjamaal hiidputkedele palju võimalusi ei anta.
Kuid abi ei paku ainult imetajad. Zürichi lähedal tehtud katsed näitasid, et ka selgrootud võivad oma teenuseid pakkuda, ehkki nad ei paista nii hästi silma kui mõni eesti tõugu lehm. Ajakirjas Functional Ecology avaldatud artiklis teatavad šveitslastest teadlased oma kogemusest suure kojata teoga nälkjaga liigist Arion lusitanicus. See kasvab 10 sentimeetri pikkuseks ja elutseb Lääne- ning Kagu-Euroopas. Muidugi on ka nälkjal oma maitse-eelistused, nagu iga aiapidaja kindlasti on märganud. Teadlased külvasid ekstra rohumaa ning jälgisid, kuidas nälkjad seda hoolitsevad. Neljale ruutmeetrile pandi esimesel aastal 22 nälkjat ning järgmisel lisati veel kümme. Põua ajaks pakkusid nälkjatele kaitset puust varjualused. Esimese kahe aasta jooksul oli nälkjate maal liigirikkus pisem kui kontroll-lappidel. Kolmandal aastal aga olid nälkjamaad 23 protsenti liigirikkamad kui kontrollmaad. Pidev biomassi eemaldamine tegi oma töö. Nälkjad hoiavad vaos kiirelt kasvavaid rohttaimi ja annavad seega võimaluse ka teistele.
Kuid kui lambaid näeb juba kaugelt ning neile peale ei astu, siis nälkjate tagaaias pidamine neile loomakestele just liiga ohutu pole. |