Puuküte teeb muret Euroopa õhusaaste uurijatele

14. juuni 2013

Kui te varsti jaanitule süütate, siis on lõbu laialt, kuid teadke – Euroopa Liit hoiab puu põletamisel üha enam silma peal. Möödunud nädalal Brüsselis toimunud traditsioonikohasel Rohelisel Nädalal keskenduti õhu saastamisele. Õhu puhtus on inimesele tähtsaim ja kõige enam ohustavad seda peenosakesed, sealhulgas puu põletamisel eralduvad osakesed.

Kümme aastat tagasi seda Euroopa Liidus veel ei olnud. Puu oli kindla peale roheline kraam, isegi kui okkad ja lehed maas ning kui ka tüvi ahju aeti, peeti seda positiivseks taastuva energia kasutamiseks, millele vastustati fossiilse kivisöe, pruunsöe, põlevkivi ja gaasi energia. Energiapuidu kasvandused said hoogsalt toetust ja puupelletid ning muu säherdune saagimisjääkidest toodetud kraam oli loodushoidliku käitumise musternäiteks.

Jälginud viimaste aastate keskkonnauuringute alast kirjandust on hakanud silma, et üha enam uuritakse puu põletamisest tekkivat saastet. Möödunud nädalal Brüsselis toimunud Rohelisel Nädalal oli õige palju neid ettekandeid, milles puidu põletamisest pajatati. Tahked peenosakesed, mis õige mitmete tahkete kütuste põletamisel korstnast välja lendavad, on läinud moodi ja nende uurimine saab üha enam raha.

Mis on juhtunud, et seni võimaliku saastajana rahule jäänud puu on nüüd pinnuks silmas ning kogunisti kõlab üleskutseid kui mitte puu põletamine üleüldse lõpetada, siis keelata see linnades ning sundida inimesi vahetama oma vanad küttekolded uute ja peenosakesi kinni püüdvate vastu ümber.

Pole keeruline näha, mida sellised võimalikud EL direktiivid Eestile tähendaksid. Kindlasti enamat, kui hõõglampide keelustamine. Meie talud ja külad, alevid ja väikelinnad, kogunisti suuremate linnade ääred on külmumisest pääsenud tänu puule, mida ahju alla aetakse. Püüdsin keskenduda seminaridele, kus neist probleemidest kõneldi ning õnnestus lühikesel pressikonverentsil asja kohta pärida ka EL keskkonnavolinukult Janez Potočnikult.

Saksamaa Põhja-Reini-Vestfaali riikliku õhuseire EL võrdluslabori juhataja Ulrich Pfeffer mõõtis oma kolleegidega 2011/2012 hooaja talvel kümnest mikromeetrist peenemate peenosakeste PM10 sisaldust 21 jaamast koosneva võrgustiku abil. Nad kasutasid peenosakeste kontsentratsiooni indikaatorina levoglükosaani, kuue süsiniku rõngal põhinevat ainet, mis tekib puu põlemisel ning mille sisaldust õhus on füüsikaliste mõõteriistadega lihtne mõõta.

„Me jõudsime järeldusele, et umbes poole peenosakestest annab puu põletamine eramajades,“ kinnitas Pfeffer. Kuna Põhja-Reini-Vestfaalis on viimastel aastatel tööstuses ja transpordis tehtud pingutuste tulemusena peenosakeste sisaldus õhus vähenenud, on see siiski EL normist suurem. Nõnda langebki süü väikemajade puukütte kaela. Sama on tõdetud talviti teistes Euroopa tasandike maapiirkondades.

Levoglükosaan on võetud puu põletamisel eralduvate peenainete indikaatoriks, kuna see kemikaal tekib peaaegu eranditult tselluloosi sisaldava materjali põletamisel. See ühend on stabiilne ja püsib atmosfääris tuulistelgi oludel kümmekond päeva. Ühe massiosa levoglükosaani kohta tekib kümme kuni kakskümmend massiosa peenosakesi. Suurim levoglükosaani sisaldus mõõdeti jaamades 2011. aasta novembris, mil püsis külm ja tuuletu ilm. „Tuleasemed on küll head teie süsihappegaasi jalajäljele, kuid pahad õhu kvaliteedile,“ järeldas Pfeffer. Ta jagas ka soovitusi. Kasutage pigem ahjusid kui kaminaid. Uuendage oma koldeid. Kasutage optimaalse põlemisega ja filtritega ahjusid. Ning esitas küsimuse, kas ei peaks suure peenosakeste saastamise tingimustes väikeahjud keelustama.

Euroopa keskkonnavolinik Janez Potočnik ei näinud seost puukollete vastase jutu ja hõõglambipirnide keelustamise vahel. „Peenosakesed ohustavad meie tervist, see on selge,“ ütles ta, „kuid siin ei tohi vedada kindlat piiri keelustamise ja lubamise vahel. Te peate ise kontrollima oma õhu seisukorda. Tähtsam on leida üldjooneline lahendus Lõuna-Euroopa jaoks. Puud põletatakse edasi ja meil on vaja teada, kuidas see õhule mõjub, kuid lõppkokkuvõttes on energiapoliitika iga liikmesriigi enese teha.“

Tekst ja fotod: Tiit Kändler

Ülal: Saksamaa Põhja-Reini-Vestfaali riikliku õhuseire EL võrdluslabori juhataja Ulrich Pfeffer näitab pilti, millest selgub, et Eestis ei ületa peenosakeste hulk erinevalt Kesk-Euroopast soovitavat taset.

All: Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potočnik (paremal) on kindel: must süsinik on probleem, mis tuleb lahendada paindlikult.

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri