Teadusteave MTÜ – KUIDAS DARWIN JA EINSTEIN KIRJAVAHETUST PIDASID
7. juuni 2007
| KUIDAS DARWIN JA EINSTEIN KIRJAVAHETUST PIDASID |  |
 |
 |
| teisipäev, 13. detsember 2005 |
| e-mailide ajastu ei ole muutnud kirjavahetuse kombeid. Sellele järeldusele jõudsid USA Indiana osariigi Notre Dame’i ülikooli teadlased. Nad võtsid kätte ja uurisid järele, kuidas teaduskuulsused Darwin ja Einstein kumbi oma kirjavahetust pidasid. Tulemused avaldas auväärne teadusajakiri Nature oktoobri lõpul. Charles Darwin (1809–82) ja Albert Einstein (1879–1955) olid mõlemad väga viljakad kirjavahetajad. Oma elu jooksul saatis Darwin vähemalt 7591 kirja ja sai 6530, Einstein saatis üle 14500 ja sai üle 16200. Mida kuulsamaks nad said, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Darwin päevas 0,59 ja Einstein 1,02 kirja.
Ülemistel graafikutel on vasakul Darwini ja paremal Einsteini saadud/saadetud kirjade dünaamika. Alumistel graafikutel on joonistatud vastamise aja (päevades) jaotus. See näitab, et kiire ja aeglase vastamise juhud on jaotunud samalaadselt nagu kiire ja aeglase vastamise juhud e-mailinduses. Vastuse saatmise kiirust kirjeldab hästi astmeseadus — seesama, mis näiteks maavärinate või militaarkonfliktide tõenäosust sõltuvalt nende suurusest. Teadlased järeldavad, et Darwini ja Einsteini kirjavahetuse iseloom esitab hästi inimeste suhtlemise üldist iseloomu. See tähendab, et alati on väga viivitatud vastuseid ja ülikiireid vastuseid. Nii nagu meie vahel e-mailide lasust, leidis Einstein näiteks mõne kirja alles aasta pärast seda, kui see talle saadeti. Mida sellest järeldada? Aga seda, et olgu suhtlusvahend elektrooniline või postipaberil, suhtleja on vähemasti siiani jäänud ikkagi inimeseks. Allikas: Nature |