Avastati eriti vesine, kauge asteroid

17. juuni 2014

 

Vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab. Nõnda lauldi poole sajandi eest. Praeguseni laulavad seda laulu edasi astronoomid, kes otsivad vett universumi avarustest. Hiljuti teatati, et ühe valge kääbuse nime all tuntud sureva tähe ümber ringleva asteroidi jäänused sisaldavad tohtu koguse vett. See tähendab, et meist 150 valgusaasta kaugusel asuv surev planeedisüsteem võib sisaldada Maa-sarnaseid eksoplaneete.

See on esimene kord, mil meie päikesesüsteemist väljaspool leiti nii kivipinnast kui vett.

Maa on pindalalt vesine, kuid kogumassilt kuiv planeet – vaid 0,02% Maa massist tuleb pinnaveest. Ookeanid tekkisid kõige tõenäolisemalt siis, kui vesised asteroidid varajase Maa pihta põrutasid. Uus, NASA Hubble’i taevateleskoobi abil tehtud avastus viitab, et sama võis juhtuda ka mujal. Cambridge´i ja Warwicki ülikoolide astronoomide analüüsitud asteroidi massist on 26%  vesine. Selle poolest sarnaneb see meie päikesesüsteemi suurima asteroidiga Ceresega. Astronoomide kinnitusel on see esimene leitud veerikas päikesesüsteemi väline taevakeha.

Planeet.Vesi

Meid oota kuue miljardi aasta pärast sama tulevik, milles 150 miljoni aasta eest viibis täht GD 61. Siiani on mõõdetud kaugete asteroidide suurust ja tihedust, ent mitte nende koostist. Ainus võimalus on koostis määrata sureva, tuhmi tähe ümber ringlevat asteroidi jälgides. Oma hiilgeajal oli GD 61 meie päikesest kolm korda raskem. Astronoomid oletavad, et sellel olid suured kaljused planeedid, mis langesid tähte ja saastasid seda magneesiumi, räni ja rauaga, mis ühes hapnikuga kivimid moodustasid.

Allikas: Science, AlphaGalileo

Astronoom Laurits Leedjärv kõneleb teadus.ee suvekoolis 24. augustil Universumi arengust aegade algusest lõpuni. Suvekool toimub Käsmus 22.–24. augustil, vt www.teadus.ee Suvekooli nupu alt. Registreerimine 11. juulini.

 

 

Kommenteeri

Telli Teadus.ee uudiskiri