teadus.ee » Arhiiv » Eurooplased on kõik parasjagu neandertallased

neandertallane-209x300-9587249Vaieldi mis vaieldi, nüüd on asi selge. Eurooplaste soontes voolab vähemalt tilgake neandertallase verd. Nii et võib kindlalt ennustada: nii nagu mõne aja eest ilmus lagedale naisõiguslasi ja siis igasugu seksuaalvähemuste huvide eest võitlejaid ja siis loomaõiguste eest võitlejaid, nõnda on meie tänavatele oodata ka neid, kes nõuavad nüüdisinimese põlvnemise ajaloo võltsijate vastutusele võtmist. Ajalugu ei tohi ümber kirjutada, karjuvad nad ja lehvitavad … ei tea isegi, mis värvi lippe – paleontoloogid pole veel selgeks teinud, milliste lippude alla neandertallased kogunesid.

Kõige selle taga on mees, kelle soontes voolab ka veidi eesti verd – nimelt Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi geneetik Svante Pääbo ja tema töörühm. Just nemad avaldasid aprilli keskel ajakirjas Science artikli neandertallase genoomist. Selles tõestavad nad, et Homo sapiens ja Homo neanderthalis olid Vahemere piirkonnas 45 kuni 80 tuhande aasta eest sugulises vahekorras ja said ka järglasi. Mitteaafriklasest nüüdisinimese genoomis on tänu sellele või selle tõttu 1–4 protsenti neandertallastelt päritud järjestusi.

Võrreldes möödunud aastal järjestatud neandertallase genoomi värskelt määratud Euroopa, Aasia ja Aafrika nüüdsete asukate genoomidega, selgus, et vaid nüüdsetes Aafrika genoomides pole neandertallase järjestusi. Nii et siis ühised järglased soetati pärast seda, kui Aafrikast välja rännati.

Kui aga järglased saadi, siis polegi tegu klassikalises mõttes kahe eri liigiga, vaid Homo sapiensi alamliikidega, nagu pakub ajakirjas Nature näiteks Illinoisi osariigi ülikooli antropoloog Fred Smith.

Nii et on põhjust kukalt kratsida, ja seda sõna otseses mõttes. Sest kui avastate oma kuklal ühe kolbamuhukese, siis teadke – see on pärit neandertallaselt.

Jääb üle oodata, kuidas sellele teadmisele reageerib EL, eriti liikmesriikide need erakonnad, kes vastustavad sisserännet Aafrikast.

Tiit Kändler

Jaga