teadus.ee » Arhiiv » Vulkaanilise tuha pilved võivad muuta kliimat

Üks tont käib mööda Euroopat. Sedapuhku ei ole see kommunismitont, nagu nimetas Karl Marx, vaid tuhatont. Vulkaanid ei hooli ei inimeludest ei lennuilmast. Ometi on elu tekkinud ja elurikkus püsinud vulkaanide toel. Nood vahel tulivihased trollid suudavad muuta ka Maa kliimat.

Vulkaanide olemasolu ja teadmised nende võimaliku käitumise kohta ei ole inimkonnale mingi uudis. Uudis pole seegi, et vahel paiskub vulkaanist atmosfääri imepeenike, enamjaolt millimeetri tuhandikosa suurustest klaasjatest osakestest koosnev aerosoolipilv ehk kõnekeeli tuhk.

Pole kahtlust, et vulkaan võib atmosfääri paisata nõnda suure koguse gaase ja tolmu, et Maa globaalne temperatuur mõneks ajaks alaneb. On näiteks teada, et seda temperatuuri langetasid 1991. aastal pursanud Pinatubo, 1883. aastal tegutsenud Krakatau ja 1815. aastal tegutsenud Tambora. Näiteks Krakatau purskele järgnenud aastal oli globaalne temperatuur 1,2 Celsiuse kraadi võrra madalam. Tambora purse alandas järgmise aasta temperatuuri ühe kraadi võrra. Tuhaosakeste pilved ei lase osal päikesekiirgusest maapinnani jõuda. Atmosfääri ülakihid muutuvad soojemaks, ent maapinnale lähemad kihid külmemaks.

Ida-Aafrika riftioru vulkaaniline teke põhjustas kuue miljoni aasta eest selliseid kliimamuutusi, mis võisid sundida inimese eellasi puu otsast alla ronima ja kahel koival kõndima õppima. Nemad elasid orust ida pool, kus vulkaanipursetest vallandatud kliimamuutuste tagajärjel tekkisid rohtlad ja savannid, samal ajal riftist läänes, kus säilisid vihmametsad, jäid ahvid puude otsa.

Hiidvulkaanide pursked on tunda üle kogu maakera, need võivad muuta Maa kliimat pikemaks ajaks. Arvatakse, et hiidvulkaanid on põhjustanud massilisi elustiku väljasuremisi nagu näiteks 248 miljoni aasta eest Permi ajastu lõpul. Siiski pole selliseid ülivõimsaid purskeid olnud Maa ajaloos palju. Nüüdisinimese ajaloo ajal on selliseid pursanud kaks. Arvatakse, et 74 000 aasta tagune Toba superpurse kiirendas jääaja tulekut ning võis põhjustada varase inimkonna märkimisväärse vähenemise.

Vulkaanipursked muudavad tundmatuseni ka ümbritsevat maastikku ning hävitavad sealset elu. Miks siis inimesed kipuvad elama vulkaanide läheduses või isegi nõlvadel nagu näiteks Etna ja Fuji puhul või Indoneesias, kus põllumehed harivad maad tegevvulkaanide kraatrite sisemuses lebavate järvede ümber? Aga seepärast, et vulkaaniline tuhk ja muu välja paisatu sisaldavad väga palju taimedele ülivajalikke ühendeid. Vulkaan hävitab elu, selleks et võimaldada uuel elul tegusalt kasvama hakata.

Kui ka on nõnda nagu arvavad mõned, et vulkaanide aktiivsus seoses kliima soojenemisega tõuseb, siis võib ju vastu öelda, et Maa reguleerib nende läbi oma temperatuuri, sest vulkaanidest välja paisatud gaasid ja tuhk varjutavad osa päikesekiirgusest ja jahendavad kliimat. Et lennukitele see ei meeldi, ei kuulu looduse plaanidesse.

Tiit Kändler